Kas teate, kus tegutsevad raamatuhaldjad?

Tänavusele eesti keele aastale pühendatud raamatukoguhoidjate ühingu ja rahvusraamatukogu korraldatud Sõnaleiduri võistlus on lõppenud.

Armsa eesti keele ajaloo jooksul on püütud leiutada tohutul hulgal uusi sõnu ja termineid, millest vist vaid käputäis on igapäevases kõnes kasutusel. Kusjuures tähtis ei ole sageli sõnalooja haridustaust, vaid mingi muu põhjus, mida võib nimetada ka saatuseks.

Uudissõnade juurdumise otsustavad eri tegurid. Näiteks president Toomas Hendrik Ilvese 2010. aasta Sõnause tulemusel soovitati infrastruktuuri kõrval kasutusele võtta taristu, avalik-õigusliku asemel avaõiguslik ning pere, kus on sinu-minu-meie lapsed asemel kärgpere. Need ja mõned teised uudissõnad oleme kenasti kasutusse võtnud. Kes aga mäletab sealsamas soovitatud uudissõnu nagu juhind (direktiiv), toimeabi (humanitaarabi) või tundetaip (emotsionaalne intelligentsus)?

Tänavusele eesti keele aastale pühendatud ettevõtmise eesmärk oli ergutada raamatukogunduse terminoloogiale mõtlema ja nii sisult kui ka vormilt kaasaegsemaid ja/või eestipärasemaid sõnu looma. Sõnaleiduri võistlusest teatati koolidele ja sotsiaalmeedias.

Võistlusest osavõtt ületas ootusi. ERÜ terminoloogiatoimkonnale laekus rohkem kui 80 inimeselt 405 eri kvaliteediga vastet kolmele välja pakutud terminile:

• raamatukoguhoidja – 137,
• pop-up-raamatukogu – 143,
• andmebaas – 125.

RAAMATUKOGUHOIDJA

Vana hea seitsmesilbilise sõna raamatukoguhoidja kõrvale paremat uut sõna siiski ei leidunud.

Veidi lühem raamatuhoidja, mida palju pakuti, on kasutusel pigem kontori- ja raamatupidamisvaldkonnas. Iseenesest sümpaatsed nimetused infohoidja ja teabehoidja, veelgi enam raamatu- ja sõnavalvur, on vastupidised praegusele suundumusele hoidmise asemel raamatuid lahkelt levitada.

Meeldiv, et kolm noort inimest on raamatukoguhoidjas näinud raamatuhaldjat, aga see siinkohal ei aita, sest tegemist pole uudissõnaga.

Teistest tuletatud sõnadest on teravmeelsemad raamatleja (vist raamat + vaatleja, imetleja vms) ja raamastaja (kõlab kui raamatuarmastaja).

Kõige vahvamaks ja eripreemiat väärivaks valiti muhedust tekitav ramsik. Kahjuks on see sõna Viimsi kooli raamatukogulehes juba leiutatud.

Mõned raamatukoguhoidja nimetamise ettepanekud, mis ekspertidele silma jäid ja mõnel puhul arendamist ja kasutamist võimaldavad:

bibliotekaar, infohaldur, infohoidja, infojuht, infotar, lehitaja, raamastaja, raamatleja, raamatuhaldjas, raamatuhoidja, raamatur, raamur, ramatist, ramsik, R-hoolija, teabehaldur, teabehoidja, teaber jne, loovad ettekujutuse laste ja noorte fantaasiast.

POP-UP-RAAMATUKOGU

Uued, läbinisti eestikeelsed sõnad pop-up-raamatukogu tähistamiseks andsid toimkonna liikmetele tõuke termini eestikeelse vaste arendamiseks. Näiteks kahest võistlusele pakutud ideest saaks kokku panna sõna hoppraamatla. See sobiks telgi, ruumi vms jaoks, kus ajutiselt tegutseks raamatukogu, toimuks raamatuüritus vms. Terminoloogiatoimkond arvab, et parim vaste pop-up-raamatukogule olekski hoppraamatukogu, mis ühtlasi sobiks teiste ajutise iseloomuga ettevõtmiste puhul (nt hoppnäitus, -väljapanek, -kohvik, -pood jne).

Tore idee on võistlusel välja pakutud loosung pargi ja loe, mis võiks olla pigem peatu ja loe.

Mõned ettepanekud ja edasiarendused:

ajutine raamatukogu, hop-raamatud / hoppraamatukogu, hoppraamatla, insta raamat, kiirraamatukogu / kiirkogu, korrakogu, liikuv raamat(ukogu), (lühi)raamatla, lühiraamatukogu, pargi ja loe / peatu ja loe, popra, raamatla, ramliikur, rammer, ringlev raamatukogu, rändraamatukogu, uitraamatukogu, väliraamatukogu, välik, välrak, äkram jne.

ANDMEBAAS

Erialaterminina on andmebaas kasutusel juba pool sajandit. Lastetööga tegelejate meelest on küsimus noortepärasema väljendusvormi leidmises, mis julgustaks andmebaase rohkem kasutama, sealt infot otsima.

Hea pakkumine oli toimkonna meelest infoait, aga selle sisu oleks paraku liiga lai. Ülejäänud on tuletised sõnadest info ja andmed, millest ekspertidele meeldis kõige rohkem andmela.

Mõned esile tõstetud ettepanekud:

anba, andmehaare, andmekodu, andmela, andmik, andmus, infleidur / infoleidur, infoait, infola, infosalv, kirjepank, tarkla jne.

Sõnaleiduri võistluse kokkuvõtteks

Liialt palju oleks loota leida võistluse tulemusel sõna, mis on parim, täpseim ja läheks kohe käiku olemasolevate kõrval või asemel. Meeldis, et oli nõnda palju uudissõnu, mis loodud erineva süvenemise ja keeletunnetuse tasemega. Heas mõttes üllatas, et suhteliselt vähe oli anglitsisme, inglise keelest tuletatud sõnu. Soov kaasa mõelda, sõnadega mängida ja midagi tuletada on alati tore. Ettevõtmisel oli igal juhul mõte, kasvõi näitamaks, et ka lapsed on valmis eesti keelega tegelema. Seda tuleb tunnustada ja ära märkida. Kindlasti on selle taga ka õpetajad, kelle tegevust tuleb samuti märgata.

Märkamegi siis huvitavaid sõnu, põnevat loogikat sõnade loomisel. Mõni väljapakutud mõte võib ju ka kasutusse minna, näiteks pargi ja loe või sellest tuletatud peatu ja loe, mis võiks kujuneda mõne raamatukogu või raamatukogu ettevõtmise juhtmõtteks. Või laekunud ettepanekute põhjal tuletatud hoppraamatukogu. Ehk kõnetab lapsi ja noori tõesti paremini, kui neil palutakse mitte andmebaasist, vaid andmelast või infosalvest midagi otsida. Igatahes püüame ka edaspidi olla raamatuhaldjad, sest nagu selgus, on noortel muu hulgas just selline kuvand meist, raamatukoguhoidjaist.

Preemiaid oli väga keeruline jagada. ERÜ terminoloogiatoimkonna ja rahvusraamatukogu esindajate ühisel otsusel läks peapreemia, Huawei MediaPad T5 14-aastasele Rosanna Elisa Rikkale Saue gümnaasiumist, kes oskas pakkuda igati arvestatavad võimalused kolme sõna asendamiseks: raamatukoguhoidja – raamatleja, raamastaja jm; pop-up-raamatukogu – raamatla, andmebaas – andmela jm. Märgati ja tõsteti esile tema huvitavat ning keeletundlikku sõnade tuletamisoskust.

Rahvusraamatukogu põgenemistoa priipääsmed said õpetaja Kati Käpa õpilased (Tallinna Vanalinna hariduskolleegium), kelle ettepanekute hulgas olid ramsik, hop-raamatud, andmik jm, ja õpetaja Heelika Kuningi õpilased (Rocca al Mare kooli 6.a klass), kes esitasid koos vahvaid ettepanekuid.

Eripreemia anti Ruth Remmelgasele (rahvusraamatukogu) infoaida jt pakutud uudissõnade eest.

Rahvusraamatukogu meenekotid said originaalsete pakkumiste eest Miles James Werts (Viimsi kool), kelle pargi ja loe inspireeris terminolooge looma üleskutset peatu ja loe, Hanna Grete Rebane (Tallinna 21. kool) huvitavate sõnade eest, nt raamatukoguhoidja – lehitaja jt, ning noorimatest osalejatest Ott Marten Petder (Lilleküla gümnaasium, 10-a) kirjepanga (andmebaas) jt sõnade eest.

Aitäh kõigile osalejatele ja innustavatele õpetajatele, ERÜ terminoloogiatoimkonnale ning rahvusraamatukogu spetsialistidele suure töö ja abi eest Sõnaleiduri võistluse korraldamisel!

Rahvusraamatukogu ei ole lihtsalt raamatute kogu

Pille Slabina, Eesti rahvusraamatukogu haridustegevuse kuraator:

Raamatukogud on hakanud üha enam toimima laiema keskkonnana, mitte üksnes raamatute koguna. Rahvusraamatukogu siht on pakkuda avatud ja tänapäevast kogemust, toetada õppekava rikastajana infopädevuse arendamist ja oskust raamatukogu tulemuslikult kasutada.

Kuna rahvusraamatukogu hoone mõjub suursuguselt ning ehk veidi pelutavalt, on oluline noori julgustada siia sisse astuma ja huvipakkuvaid tegevusi leidma. Kui lapseeas on külastustest jäänud hea ja tore mulje, tekitab see soovi ja harjumuse ka tulevikus üle raamatukogu läve astuda.

Rahvusraamatukogul on praegu 18 eriteemalist ja eri vanuseastmele mõeldud programmi, milles osales sel aastal üle 4000 õppija.

Meie programmide sihtrühm on lai: lasteaedu ootame mängulisele majatutvustusele, algkoolist gümnaasiumini pakume mitmekülgseid ning eri fookusega õppekava toetavaid teematunde. Rahvusraamatukogu haridustegevused jagunevad neljaks: hariduslikult ja meelelahutuslikult hoonet, keskkonda ja teenuseid tutvustavad programmid, nt otsimismäng Aardejaht; kogusid ja valdkondi tutvustavad teematunnid, nt vanaraamatu-, geograafia- ja ajalooprogrammid; info- ja meediapädevust arendavad teematunnid, nt libauudised, uurimistöö allikad jt; ning näituste juurde kuuluvad tegelused.

Rahvusraamatukogu näeb ennast haridus- ja kultuurikeskusena, kus igaüks leiab enda jaoks sobiva tegevuse, seetõttu on ka kõik õpilastele pakutavad programmid tasuta.

Eelarvamused, et rahvusraamatukokku ei ole lapsed oodatud, et raamatuid ei saa koju laenutada või et igal pool valitsegu haudvaikus, on visad muutuma. Ootame külla kõiki ning soovime õpilastele pakkuda päriselulist keskkonda, mistõttu sisaldavad meie programmid väikest ringkäiku või isutekitavat ülesannet, samas ka raamatukogu käitumistavadega tutvumist. Programmid toimuvad majesteetliku hoone eri paikades ja annavad võimaluse otsida ja võtta raamatuid otse riiulilt või leida infot nii arvuti kaudu kui ka kartoteegikappides tuhnides. Meie tundides saab ise ja koos kaaslastega proovida efektiivseid nippe info leidmiseks ning loovate, praktiliste ja kõigi meeltega tajutavate ülesannete kaudu kogeda, milliseid võimalusi peidab rahvusraamatukogu.

Ajaloo ja geograafia ammendamatud saladused rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogul on lisaks kirjasõnale väga rikkalik visuaalsete allikate kogu, sh postkaardid, plakatid, maakaardid. Kaks vastloodud programmi võimaldavad õppijail uurida ajalugu ja tutvuda maailmaga.

Ajalooprogrammis „Kuidas minevikust teada saada?“ saavad õpilased mõelda, millega tegelevad ajaloolased ja arheoloogid. Rühmades uuritakse, milliseid ajalooallikaid on olemas ja mida neist leidub rahvusraamatukogus. Põnevate ülesannete abil saadakse aimu, milline teave on peidus kirjalikes ja visuaalsetes allikates. Programm on mõeldud 5.–9. klassi õpilastele. Sarnase ülesehituse, aga kohandatud sisuga programm on loodud ka 4.–6. keelekümblusklassidele.

Alates 7. klassist geograafia õppimist toetav teematund „Maakera on ümmargune“ viib retkele läbi raamatukogu, mille käigus tegeldakse tööjaamades mitmesuguste kaartidega: selgitatakse asukoha täpsuse, kauguse ja vahemaade hindamist ning info talletamist ruumilisel kujul. Teematund viib ka arvuti taha, et näha ja kinnistada trükikaartidelt saadud teadmisi digitaalses keskkonnas.

Kõik meie programmid on loodud õpetajate ja õpilaste tagasisidele tuginedes ning nende vajadusi arvestades.

Õpetajad on öelnud, et haridusprogrammid on vajalikud, teemad aktuaalsed, programmide vorm nüüdisaegne ja kaasahaarav ning rahvusraamatukogu teeb noortega tänuväärset tööd. Ja mida ütlevad noored ise? Kõige sagedamini korduv sõna nende tagasisides on „äge“.

Rahvusraamatukogu haridustegevustega saab tutvuda ja programme broneerida https://www.nlib.ee/et/haridustegevus.