Katkise hingega lastest, turvatunde loomisest ja jõulusõnumist

20. dets. 2019 Külvi Teder Tartu luterliku Peetri kooli õppealajuhataja - Kommenteeri artiklit

Iga viies laps ja nooruk kannatab arengu-, tundeelu- või käitumishäire all. Igal kaheksandal on diagnoositud vaimne häire ning ta vajab abi. Nii on kirjas ETV heategevuslikku „Jõulutunneli“ saadet tutvustavas loos. Eesmärk on koguda annetusi ravikodu rajamiseks, kus miljööteraapia abil luuakse lastele turvaline ja toetav keskkond. Et oleks üks koht, kus laps saaks hingehaavu ravida.

Kas ja mida saavad täiskasvanud teha lapse hingehaavade tekkimise ja hilisema ravi ennetamiseks? Millal ennetusega alustada?

Kui laps sünnib siia maailma, on tema arenguks oluline, et vanem vaatab lapsele silma, naeratab ning räägib temaga selge ja rahuliku häälega, laulab talle, hoiab teda süles kogu oma tähelepanu ja pühendumusega. Laps tajub – maailm on üks tore ja usaldusväärne paik. Kui lapsevanema pilk ja tähelepanu on aga hoopis nutiseadmest või muust ekraanist hõivatud, võib arvestada probleemidega lapse arengus. Selleks võib olla kõne- või kiindumushäire, mis ilmneb tavaliselt lasteaias ja võib jätkuda koolis.

Laps saab esimesed kogemused maailma kohta oma ema/isa meeleolu ja puudutuste kaudu – kas need on rahulikud, täie hoole ja tähelepanuga tehtud või närvilised ja pealiskaudsed. Sellest sõltub, kas laps hakkab ilmutama siirast huvi maailma ja vanematega koostöö vastu või on pigem tõrges-trotslik, endassetõmbunud või agressiivne.

Lapsed õpivad rääkima vaid kõnelevas keskkonnas, hingeliselt soojas suhtes, kus ollakse nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kohal. Laps peab nägema vanema suu liikumist ja kuulma selgelt hääldatud sõnu. Ta peab saama liikuda, teha kõikvõimalikke sõrme- ja keelemänge. Aga kui igapäevase otsese suhtlemise asemel antakse lapsele (nt rahutuse või nutu korral) nutiseade kätte, on taas võimalikud hilisemad arenguprobleemid.

Kõige enam diagnoositud häired laste hulgas on bipolaarsed meeleolu- ja tähelepanuhäired (-defitsiit), üleerutatud närvisüsteem, sensoorne ülekoormus, taastava une puudus. Seega peame lapsele nutiseadet kätte andes arvestama tema impulsiivsuse, tujukuse, raevuhoogude, tähelepanu koondamise raskuste või õpiraskustega.

Uuringud kinnitavad, et nutiseadmete (sh mitmesuguste ekraanide) pealetungi tõttu on hääbumas kodused vestlused ja kahanemas ühiselt veedetud aeg. Vestlemisel ja lugude jutustamisel pole oluline pelgalt nende arendav, kasvatuslik ja terapeutiline mõju, vaid ka lapse ja täiskasvanu suhe. Loo mõistmisest olulisem on kontakt inimesega. Lapse jaoks on oluline aeg, mis meil tema jaoks on.

Kui puuduvad ühised peretraditsioonid ega võeta aega lapse jaoks tähtsate asjade arutamiseks, kui lapsel pole seda harjumust kujundatud ja puudub lähedane suhe vanematega, võib ta suurte murede ja hingehaavade puhul (nt murdeeas) vajada välist abi (nt ravikodu).

Koolieelses eas kujunevad väärtushoiakud ja suhtumine ellu/ühiskonda. Lapsed vajavad matkivate olenditena eeskujuks täiskasvanuid, kes ühiselt ja heatahtlikult tegutsevad, hoolitsevad looduse või vanade/haigete inimeste eest, on tänulikud.

Kui väike laps tajub nii kodus kui ka lasteaias pidevat kiirustamist, saavutussurvet, kuuleb täiskasvanute sarkasmi ja halvustamist (olgu siis naabrilapse või mõne poliitiku suunal), näeb meedia vahendusel katastroofe ja sõdu, võtab see ära tema elurõõmu ja tahte tegutseda. Kui laps kasvab kodus, kus ta näeb või kogeb sageli vaimset või füüsilist vägivalda, võib selline pinges ja hirmus elamine viia lapse stressi. Pinges laps ei ole võimeline looma täisväärtuslikke suhteid, vabalt mängima ega olema loominguline. Stressis lapse areng aeglustub, peatub või halvimal juhul läheb tagasi. Uuringud toovad välja, et pikaajaline stress kahjustab eesaju, halvab õppimist ja mälu. Seega tuleb täiskasvanul, kes ei julge või ei suuda väärkohtlemist lõpetada, arvestada tulevikus oma lapse eesaju kahjustusest tekkivate õpiraskuste ja kallite teraapiatega.

Mida turvalisemalt inimene end tunneb, seda vähem peab aju investeerima energiat stressist vabanemisse. Kui laps tajub, et täiskasvanu temast päriselt hoolib, püüab teda mõista ja aktsepteerib sellisena, nagu ta on, saab tema „emotsionaalne aju“ tegelda õppimisega. Positiivsed emotsioonid aitavad keskenduda, toetavad nii mälu kui õppimist, innustavad last. Kui laps on kogenud oma lapsepõlves pühalikke või härdaid hetki, on ta võimeline neid tundeid ka täiskasvanuna kogema ja neid hetki ise looma.

Seega jõuluajal …

Pane kinni kõik ekraanid ja meediakanalid. Süüta küünal ja loo meeleolu: siin on meil aega. Võta lapsed hästi lähedale enda juurde ja … jutusta üks lugu, näiteks oma lapsepõlvest, või laula üks vana jõululaul. Anna aega vaikuseks ja rahuks. Kogu aeg ei peagi rääkima. Pigem kuula. Naudi koosolemise hetke. See annab lapsele sõnumi: ma olen väärtuslik inimene, ma olen kellelegi tingimusteta oluline, mu elul on mõte.

Pühad Tartu luterliku Peetri kooli lasteaias

Oma lasteaias püüame luua laste jaoks hingelist tasakaalu, et karnevalide, sõude, päkapikutrallide, plinkivate ja kärarikaste lõbustuste vahel oleks ka midagi muud. Igasse lasteaiapäeva planeerime rahu ja vaikuse hetki, et lapsel saaks sündida oma mõte, et ta saaks kohtuda iseendaga. Õpetajad loovad mitmesuguste meetodite ja vahenditega meeleolu, kus laps tajub: siin on meil aega, siin olen ma hoitud ja väärtustatud.

Päev algab lapse kättpidi rühma vastuvõtust ja rõõmsast silma vaatamisest. Rühma mõnusat meeleolu loovad tegevuste alguses ja lõpus kasutatavad kindlad laulud või pilliheli, et mitte käskida ja keelata. Pillid, mida lasteaias kasutame, on valdavalt looduslikud või õrnade ja kauniste helidega (mitte klaveri jõuline heli), et lapse hääl saaks tulla esile ja tema kuulmine oleks erk. Enne ühist tegevust süütab õpetaja küünla (nt hommikuring, söömine, päevaring), et anda lapsele ilma sõnadeta teada vaikuse algusest ning aidata tal keskenduda. Tähelepanu vajava hetke toovad esile vaikuseminutid või muusikateraapilised võtted. Aastaajale kohaselt kannab hämaras ruumis süüdatud küünlavalgus endas lisaks maagilisele ilule ka hingesoojuse ja vaimuvalguse sõnumit.

Arvestades, et lapse aeg on sageli täiskasvanute organiseeritud, peame igal päeval kinkima lapsele võimaluse vabaks mänguks. Vaid lapse enda välja mõeldud ja teostatud mängus saab areneda loovus, oskus oma aega ise planeerida ja kaaslastega motiveeritult koostööd harjutada. Rahu ja aega mõttepingutuseks vajavad eriti need lapsed, kellel oma ideid ei tekigi ja kes rusikas püsti üritavad sõpru leida. Sageli on need lapsed, kelle päev algab ja lõpeb ekraani vahendusel pakutavate, närvisüsteemi koormavate meelelahutustega.

Iga päev pärast õues jooksmist ja pakkude-palkidega ehitamist on kell 12 päevaring, kus saab mõnusalt maha istuda ja lugusid jutustada. Mõni päev on planeeritud lastega filosofeerimiseks, et lisaks keelele ja kõnele areneks ka kriitilise mõtlemis oskus ja analüüsivõime. Nende tegevuste tulemusi saab meie kooli esimese klassi õpetaja nautida, sest eri teemade üle arutlemine ja oma arvamuse avaldamine on lastel selge.

Jõulupühad on imehea võimalus kinkida laste ellu teadlikult ilusaid, pühalikke, härdaid, hinge puudutavaid hetki, et saaks areneda emotsionaalne intelligentsus.

Meie lasteaia pidu algab nii.

Õpetajad sätivad rühmaruumi eriti pidulikuks tumesiniste kangastega, millel helgivad tagasihoidlikud tähed. Aukohal on laste ehitud kuusk ja aastaaegade laud Jeesuse sünnilooga. Ruum on täis hommikul ühiselt küpsetatud piparkookide lõhna. Aeg on kustutada ära kõik laetuled ja süüdata küünlad, sest kohe hakkavad hämarasse rühmaruumi kogunema vanemad.

Teises ruumis sätivad lapsed rõõmsas elevuses kostüüme selga, et olla valmis jõulumuusikali esituseks, selleks pühadeaja kõrghetkeks lasteaias.

Peagi kostabki laste ruumi sisenemisel nende laul „Jõulud jõudvad, jõulud jõudvad …”.

Ja siis algab etendus, milles on jõulupühade tegelik sisu: Joosep ja tema kihlatu Maarja, kes on lapseootel, lähevad Petlemma linnakesse, et rahvaloendusel lasta oma nimi kirja panna. Kuna teekond on pikk ja vaevaline, jõuavad nad linna hilja õhtul ega leia endale öömaja. Üks majaisand pakub neile ööbimiseks vaid talli. Kuid just sellel ööl tuleb ilmale Maarja lapsuke, kelle esimeseks asemeks on looma söögisõim. Ka karjased, kes valvasid oma karja, kuulevad ingleid kuulutamas suurt rõõmusõnumit, mis on Petlemma linnakeses sündinud. Nad kiirustavad seda vaatama. Maarja, Joosep, karjased ja lambakesed on kõik koos ümber sõime, milles magab väike lapsuke, Jeesus Kristus. Vana talli kohal särab jõulutäht. On püha jõuluöö.

Hämaras küünlavalges pidulikus, kuid hubases ruumis on vaikus, mille juurde sobib imeliselt helisema õrn laul „Püha öö, õnnistud öö, kõik on maas rahu sees. Joosep valvab ja Maarjal sääl, hingab lapsuke põlvede pääl … Kristus sündinud teil!“

Selle imeilusa ja härda hetke juures saavad rühma koolieelikud loa süüdata kuusel Jeesuse sünnipäeva küünlad. Kõik 2–7-aastased lapsed on ühise perena kogunenud ümber kuusepuu. Koos vanematega lauldakse: „Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad …”

On tunne, et nüüd on päris jõulud käes.

Peo lõpus saavad lapsed kuuse ümber istudes kätte kingipakid, milles on ema või isa oma kätega valmistatud lihtne, kuid eriliselt väärtuslik mänguasi.

Härda meeleolu juurde poeb tõeline jõulurõõm, kui lapsed, õpetajad, vanemad ja vanavanemad hakkavad ühiselt laulma vanu armsaid jõululaule: „Läbi lume sahiseva sõidab saanike, aisakell lööb tilla-talla üliarmasasti … “ Ja nüüd on aeg enne koduteele asumist krõbistada ka hommikul valmistatud piparkooke.

Et ennetada katkiste hingedega laste tekkimist, vajab laps vaimset keskkonda, mida on kirjeldanud Henno Käo oma luuletuses „Kodune laul“:

Nii kena on olla, kui pere on koos ja ahjusuus vuhiseb tuli.

Jutt päevastest asjadest parajas hoos, kas väljas on sügis või tali. /—/

Need seinad ja soojus – see ongi vist kõik, mis meile on kõigile vaja,

et oleks üks lõpmata kodune paik, üks lõpmata omane maja.

Muu pole nii tähtis, muu üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

On päevatööd tehtud ja koolitööd ka, ja lastel on mängida luba.

Näe, isa loeb lehte ja emagi seab end köögist vist tulema juba.

Et vanataat norskab, see üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.

Need seinad ja soojus – see ongi vist kõik, mis meile on kõigile vaja,

et oleks üks lõpmata kodune paik, üks lõpmata omane maja.

Muu pole nii tähtis, muu üldse ei loe, meil üheskoos ikka on mõnus ja soe.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!