Koolikiusamine kui kasvatusprobleem, mis nõuab süsteemset sekkumist
Ontarios Kanadas toetab võitlust koolikiusamisega haridusministri määrus, millega reguleeritakse haridusasutuste tööd nii indiviidi, klassi kui organisatsiooni tasandil.
PISA testi Eesti suurepäraste haridustulemuste taustal kerkib esile koolikiusamine kui süsteemset tähelepanu nõudev kasvatusprobleem. Kuna lapsed veedavad palju aega sotsiaalmeedia virtuaalses keskkonnas, on ka küberkiusamine teema, mis vajab haridussüsteemi tasandil tõsist läbimõtlemist.
PISA 2018 uuring toob välja ülemaailmse tendentsi, et kiusatud lastel on keskmisest pigem madalamad õpitulemused. Lapsed, keda pidevalt narritakse, said PISA lugemistestis 21 punkti madalamad tulemused kui need, keda ei kiusata. Ka puudusid kiusatud lapsed koolist teistest enam, olid õnnetumad ja oma eluga vähem rahul.
Eesti politsei- ja piirivalveameti kodulehel on öeldud, et kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad – õpivad kas paremini või halvemini kui teised, erinevad teistest füüsiliselt või mingite muude näitajate poolest. Kiusamise liigid on nii füüsiline kiusamine, psühholoogiline kiusamine kui ka suhetega seotud kiusamine ehk grupist välja tõrjumine.
Uuringutega on leitud, et kiusamine on grupifenomen – see on nii indiviidide omavaheliste suhte kui ka grupi suhete ja vahetu keskkonna mõju küsimus. Õpilaste hulgas võib eristada nii kiusajaid, kiusatavaid, kui ka neid, kes on samaaegselt kiusaja-kiusatava rollis. Kiusamisel on oluline roll ka pealtvaatajatel. Uuringutega on leitud, et mida rohkem pealtvaatajaid, kes ei sekku, seda kauem kiusamine kestab.
Lapsed õpivad teiste inimestega suhtlemist vaid inimsuhetes – olgu siis kodus, lasteaias, koolis, huviringis või digimaailmas. Lapsed, kes kiusavad, on omandanud kogemuse, et võimu ja agressiooni kasutamisega on võimalik võita teiste tähelepanu. Samal ajal võib neil lastel olla puudu positiivsetest kogemustest teiste inimestega. Neil lastel on tarvis arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning arusaamist sellest, et teistele haiget teha on vale. Nii kiusajatel kui ka kiusatutel kaldub olema suhteliselt madal enesehinnang. Kiusamise ennetamiseks ja lõpetamiseks on sekkumisel tarvis arvestada nii laste arenguga, grupi suhete ja grupiprotsessidega kui ka keskkonnateguritega laiemalt, mis võivad kiusamist soodustada.
Suurepärane kooli- ja küberkiusamise ennetamise ja lõpetamise süsteem on loodud just äsja Kanadas Ontarios. Seal võeti 27. novembril vastu haridusministri määrus, millega reguleeritakse haridusasutuste tööd nii indiviidi, klassi kui organisatsiooni tasemel. Sealhulgas on samm-sammult selgitatud ja juhendatud, kuidas laste sotsiaalseid-emotsionaalseid oskusi arendada ning teavitada ja kaasata lastevanemaid. Ontario haridusministeeriumi heaks kiidetud programm toetub 126 leheküljelisele juhendile: Pepler ja Craig (2014). Bullying Prevention and Intervention in the School Environment: Factsheets and Tools.
Selles programmis on kiusamise ja vägivalla ennetamiseks ja peatamiseks mõeldud nii kiusajatele kui kiusatavatele, nende perekondadele ja õpetajatele. Rakendatakse kuuesammulist programmi: 1) märka ja sekku (identify), 2) õpeta ja kasvata (educate), 3) toeta ja nõusta (support and counsel, develop a long term strategy), 4) rakenda kooli distsiplineerimissüsteemi (apply in-school sanctions), 5) peata kiusamine, eemaldades õpilane haridusasutusest ajutiselt (suspend), 6) eemalda kiusaja sellest haridusasutusest lõplikult (expel).
Viimast, kuuendat astet rakendatakse vaid erandjuhtudel, kui eelnevad viis astet ei ole osutunud efektiivseks ja õpilane jätkab kiusamist.
Eesti haridussüsteemil on tarvis põhjalikult läbi mõelda, kuidas tagada kaasavas hariduses õpilaste turvalisus ning kujundada heatahtlik ja aktsepteeriv keskkond. Haridusministeeriumi ja haridusasutuste pingutused koolikiusamise ennetamisel ja koolivägivalla null-tolerantsusest rääkimine ei ole piisavad meetmed, kuni põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tegelikult koolivägivalla vastu konkreetseid samme astuda ei võimalda ja sellega koolivägivalla püsimist toetab. Kiusamisvastaste programmide kasutamine ennetustöös on väga tänuväärne tegevus, samas on see tuuleveskitega võitlemine olukorras, kus seadused koolikiusajatele õiguse annavad.