Milleks noortele rahatarkus?

6. dets. 2019 Liisi Kirch, rahatarkuse koordinaator, rahandusministeerium; Kadri Mäsak, OÜ MyFinancier tegevjuht - Kommenteeri artiklit
Hea näide, kuidas ettevõtlikud õpetajad lõimivad ettevõtlusõpet ja rahatarkust erinevate ainetega juba algkoolist alates, on Mooste mõisakool. Foto: Kädi Alanurm

Rahatarkust ehk rahaga ümberkäimise oskust läheb vaja iga päev ja igaühel – nii õpilastel kui õpetajatel, nii lasteaialastel kui eakatel inimestel. Rahatark ja ettevõtlik õpetaja leiab koos õpilastega nutikaid lahendusi.

Rahatarkus hõlmab nii arusaamist, miks ei tohi kogu raha ära kulutada, praktilisi oskusi raha kõrvalepanemiseks, arusaamist finantsteenuste sisust ja oskust neid omavahel võrrelda. Aga ka teadmisi, kuidas hoolega kõrvale pandud raha enda heaks tööle ehk kasvama panna.

Kui me neid oskusi tulevastele täiskasvanutele ei õpeta, suurendame tõenäosust, et liiga suur hulk neist võtab mõtlematult kiirlaenu, ei oma mingit tagavara ning seeläbi tekitab iseendale stressi ja muret toimetuleku pärast, samuti jääb seotuks mitterahuldava töökohaga, sest arved tahavad maksmist ka siis, kui inimene ise eneseotsingule pühenduda soovib.

Oli aeg, mil koolides rahast ei räägitud. Nüüd on teised ajad ning järjest enam saame rõõmustada koolide üle, kus ettevõtlikkuspädevus kumab läbi eri tegevuste nii koolielu korraldamisel, ainetesse lõimitult kui ka eraldiseisva õppeainena. Osa koolidest kuulub „Ettevõtliku kooli“ võrgustikku, kus igal tegevusel on oma ettevõtlikkust arendav komponent, paljudes koolides on ettevõtlusõpe juba põhikoolis.

Ettevõtlik noor

Ettevõtlikkuse ühe osana tuleb rõhku panna sellele, et kõik lapsed saaksid aru, kuidas ettevõtlik noor oma rahaasju korraldab ning kiirlaenule lootma ei jää. Ettevõtlikust noorest ei pea tingimata saama ettevõtja – pigem on ettevõtlikkus arendatava oskusena kasulik igale tööandjale, kes endale aktiivseid, tegusaid ja ise asju paremaks muutvaid töötajaid soovib.

Rääkimata inimesest endast, kes on seeläbi positiivsem, toredam kaaslane, saab rohkem ette võetud ja ka tehtud. Paraku kuuleb mõnelt poolt hääli, mis osutavad ajapuudusele – ettevõtlusõppe jaoks seda lihtsalt ei jagu! Ka on murekoht teadmiste ja kogemuste puudumine koos hirmuga teemade ees, kus õpetaja end ise ülemäära koduselt ei tunne. Kusjuures elanikkonna finantskirjaoskuse viimatise uuringu tulemuste põhjal arvas viiendik noortest, et rahaasjad neid üldse ei huvitagi.

Ajapuuduse ettevõtlusõppe jaoks lükkas ümber Euroopa ettevõtlusõppe innovatsiooniklastri uuring mis tõi välja produktiivsuse kasvu ettevõtlusõppe programmides osalenud õpilaste puhul, ning seda tänu parematele meeskonnas töötamise oskustele, kogemustele, kuidas aega planeerida ning asju algatada. Samast uuringust jäi silma, et 20% ettevõtlusõpet saanud noortest hakkas hiljem ise ettevõtjaks, mis on viis korda kõrgem näitaja kui ettevõtlusõppes mitteosalenute puhul.

Teadmisi ettevõtlusõppest ja ideid, kuidas oma teadmisi edasi anda, jagatakse ettevõtlusõpetajate programmide kaudu, näiteks Innove ettevõtlusõppe baaskoolitusprogrammi kaudu, Junior Achievementi pikaaegselt testitud majandusõppe ning õpilasfirmade programmi kaudu, aga ka täiendkoolitustel programmis „Edu ja tegu“. Ja kui ise mõnda nüanssi täpselt ei tea, võib rahatarkuse kuu raames rahatarkuse spetsialisti endale kooli külla kutsuda. „Ettevõtliku kooli“ võrgustiku koolides leiavad õpetajad ja õpilased nutikaid lahendusi ka suurele küsimusele, kust leida raha, olgu tegemist koolile vajaliku eseme või õpilaste enda unistusega (kiigeplatsid, välijõusaalid, suurüritused).

Noorte harimisega tuleb alustada varakult – esimestest klassidest või miks mitte lasteaiast. Hiljem on juba keerulisem juurdunud harjumusi muutma hakata, parem tegelda nendega enne mustrite tekkimist.

Nii on ilmekas näide esimesest püsivast töökohast – noorel, kel enne sissetulek puudus, on selle regulaarsel tekkimisel võimalus valida, kas kulutada see ära kõigele sellele, mida ta enne endale lubada ei saanud, või panna kohe osa kõrvale, et hiljem kasutada tekkinud puhvrit ootamatuste või nende mitteilmnemisel kodulaenu sissemakse jaoks.

Kui olevikule keskenduv noor otsustab elada täiel rinnal ehk osta endale vajaliku kõrval ka hulga ebavajalikku või mõttetult kallist, nõuab sellest rööpast väljaastumine hiljem suurt pingutust. Kohe säästmis- ja mõistlikke tarbimisharjumusi juurutav noor aga imestab isegi, kui märkamatult on tal koos summa päris oma kodu ostuks või muu unistuse täitumiseks, või siis pandud algus varasele ja külluslikule pensionipõlvele.

Mängud ja raamatud aitavad

Noortes huvi tekitamine nõuab püsivust ja kavalust – enam ei piisa sellest, kui vaid teemast räägime. Põnevust aitavad tekitada kaasahaaravad ülesanded, vanuseastmele sobivad mängud, reaalsed seosed päriseluga, uudsed interaktiivsed vahendid. Algkoolilastes (või ka lasteaia viimastes rühmades) võiks huvi tekitada Riin Tuttelbergi igati tänapäevane raamat „Tom õpib rahamängu“, mida saab edukalt siduda nii emakeele-, matemaatika- kui kunstitunniga.

Keskmisele kooliastmele pakub vaheldust Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks“, milles ettevõtlustemaatika on põimunud keelelise mitmekesisusega.

Gümnaasiuminoored, kelle mõtted juba investeerimise suunas liiguvad, võiksid alustada Jaak Roosaare lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud „Rikkaks saamise õpikuga“. Kõiki nimetatud raamatuid jagati juba aasta tagasi raamatukogudesse juurde, nii on need kõigile tasuta kättesaadavad. Digipädevuste proovilepanekuks ning rahatarkusega algusest alustamise teeb paberi ja pliiatsi asemel huvitavaks eestlaste loodud veebipõhine programm MyFinancier.

MyFinancier on kasvanud välja ühe Eesti pere vajadusest kiirelt, turvaliselt ja lihtsalt oma rahaasju hallata ning analüüsida, sõltumata seejuures pereliikmete kodupanga valikust või pangakontode arvust. Veebipõhine lahendus on noortesõbralik, interaktiivne ja ka eestikeelne (sh juhendid, kasutajatugi ja rahatarkusi jagav blogi ning sotsiaalmeedia väljundid).

Veebis olev beetaversioon on praegu kõigile tasuta proovimiseks, kuid MyFinancieri meeskond on rahatarkuse levitamise eesmärgil valmis pakkuma Eesti koolidele oma rakendust nii praegu kui tulevikus tasuta ja jagama juurde tasuta näidisülesandeid koos näidisandmetega. Viimane võimaldab rakendust kasutada interaktiivse õppevahendina kas arvuti-, matemaatika-, ettevõtlus- või majandustunnis. MyFinancieri meeskond on valmis õpetajaid abistama ka rakendusega tutvumisel või tulema abiks külalisõpetajana rahatarkuse tundide läbiviimisel. Täpsema huvi korral ootab MyFinancieri meeskond koole endaga otse kontakteeruma nende meiliaadressil info@myf.ee.

Kui gümnaasiumiastme õpilastel huvi jagub, võiks neid suunata LHV virtuaalportfelli tehinguid katsetama – kuidas muidu õppida oma raha mängu panemata. Sellist praktilist ülesannet koolitööna tehes jõudsid näiteks reaalkooli poisid juba pere investeerimisportfelli haldamiseni.

Rahatarkuse edasiandmisel on suur roll õpetajatel, kes lisaks eespool mainitule võiksid tuhnida e-koolikotis ning kiigata ettevõtlusõppe lõimingumaterjali ideede kogumiseks, kuid sama oluline on lapsevanema roll kodus. Ise eeskujuks olles loome lapse jaoks aluse, et ettevõtlik olemine, rahaasjadega tegelemine ning omavahel finantsteemade arutamine on mõistlik ja igapäevane tegevus. Nii loome lastele seosed koolis õpetatava ja päriseluga, mis aitab uusi oskusi kinnistada ning hiljem juba iseseisvasse ellu astudes tarku valikuid teha.


Viis soovitust rahatarkuse jagamiseks

  • Kasutage rahatarkuse raamatuid! Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“ algklassilastele, keskmisele kooliastmele Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks“ ja gümnaasiuminoortele Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“.
  • Digipädevusega sidudes proovige kulud-tulud kirja panna ja analüüsida neid MyFinancieri programmi abil, aktsiatehingute tegemisest aitab aru saada LHV virtuaalportfell.
  • Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse töölehti võib leida e-koolikotist, lõiminguideid saab ettevõtluse õppekavadest SA Innove kodulehelt.
  • Siduge rahatarkus tunnisisese ja -välise tegevusega Koogimüüki korraldades arvutage välja ka materjali- ning ajakulu ning analüüsige koos õpilastega, kas teenisite ka kasumit. Kunstitunni meisterdustega saab lapsed suunata hinnastama, kauplema ja seeläbi arvutama, eesti keele tunni teeb huvitavamaks rahatarkuse teemaline tekst ning hiljem selgitage välja, kas kõik said aru, mida tähendab „näpud põhjas“ või „rikas olemine“. Vanemad õpilased võivad ise koostada klassiekskursiooni eelarve, arutleda ja proovida raha teenimise võimalusi, et vanematelt võimalikult vähe väljasõidu jaoks raha küsida.
  • Olge ise eeskujuks! Läbimõeldud otsused ja nende planeerimine lapsevanemana suunavad last tulevikus samamoodi käituma. Ka on oluline näidata, et raha teemal rääkimine pereringis on sama normaalne tegevus nagu ühine söögitegemine.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!