Õpetajate Leht 6. detsembril

4. dets. 2019 - Õpetajate Leht 6. detsembril kommenteerimine on välja lülitatud

Mida toob rahvusülikoolile uus sajand?

Rahvusülikool läheb oma teisele sajandile vastu üleilmastuvas ja kiirelt muutuvas maailmas. Kuidas hoida rahvuslikku ja rahvusvahelist tasakaalus? Vaadet tänasesse ja tulevasse jagasid Õpetajate Lehele Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, ülikooli valdkondade esindajad Birute Klaas-Lang, Toomas Plank, Krista Uibu ja Anti Kalda ning teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. 

Et loovus vallanduks, peab laps ka igavust tundma

Tänavu riikliku teaduse populariseerija peapreemia pälvinud Eesti loodusmuuseumi direktor Asta Tuusti ei käinud veel kooliski, kui mõtles juba jääaja peale. Ida-Virumaal koduõues ringi luusides rõõmustas ta kiilasjää üle ja lootis, et peagi saabuvad mammutid.

Mis paistab (kutse)hariduse taevas aastal 2035?

Eesti kutseõppe edendamise ühenduse (EKEÜ) sügisseminaril tegid kutsekoolide esindajad ettepanekuid, milline peaks olema kutsehariduse roll haridusstrateegias aastaiks 2021‒2035.

Lugemisraskused võivad viia õpiraskusteni

Eestis pöördub Rajaleidja keskusesse aastas umbes 9000 last, kellest spetsialistide hinnangul ligi kahel kolmandikul on lugemis- või kirjutamishäire, mille taga võivad olla tähelepanu- ja keskendumisraskused, arenguprobleemid jms. Kesised õpioskused väljenduvad sageli esmalt just lugemis- ja kirjutamisraskustena.

Kunstikoolide näidisõppekava jätab ruumi loovusele

Kas raam-või näidisõppekava? Eesti kunstikoolide liidu korraldatud õppekavade teemalisel seminaril, kus osales 30 kunstikooli juhti ja kunstiõpetajat, kuulati ettekandeid, vaeti töörühmades õppekavade süsteemi häid ja halbu külgi, toodi esile probleeme ja pakuti välja lahendusi.

Kas Kahoot on õppimine või ajaviide?

Arvame, et digivahendid muudavad iga tunni huvitavamaks, kuid tegelikult pole me seda uurinud ega tõestanud, ütleb Tartu ülikooli haridustehnoloogia dotsent Mario Mäeots. Digivahendid võivad õppimise juurde tuua, aga ka sellest eemale peletada. Peaksime õpetama hoopis lapsi infot otsima ja hindama, seadmeid turvaliselt kasutama, netiketti jälgima ja autoriõigusi austama.

2020. aasta haridustrend võiks olla keskendumine ja süvamõtlemine

Virumaa eesti hariduse seltsi juhatuse liige, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja Kaire Viil leiab, et koolielus on viimane aeg paika panna vahvate mänguliste koostöiste ning süvamõtlemist arendavate õppemeetodite tasakaal. Ta kutsub üles (taas)avastama ning tundides rohkem kasutama pikaajalist keskendumist ning süvamõtlemist arendavaid ja kujundavaid õppimismeetodeid.

Väikeses keeles väikestele lugejatele

Meil on üks imeline esivanemate pärandvara – eesti keel. Peame seda ilusaks ja kalliks. Tunneme, et see seob meid iidsete tavade ja tarkustega. Loodame, et selles peituv vägi saadab ja kaitseb meid. Anname seda edasi lastele – oma keeles rääkides, lauldes ja kirjutades.

Ajalukku vaadates näib, et lastekirjandus on nii võimas, et suudab isegi piksevarda rolli mängida. Keerulisematel aegadel ongi püütud lastekirjandusse peita midagi muud. Nii on loodud mõistujutte, mis karikeerivad hetkesituatsiooni ühiskonnas, millest avalikult rääkimist kehtiv kõva käega võim parasjagu ei talunud.

Mõned vahvad eesti mehed, kes meie emakeeles lastele vahvaid raamatuid kirjutavad, kirjeldavad, kuidas suhtuvad nad sõnasse, milline on nende meelest hea lasteraamat ja kas see jääb heaks ka siis, kui on tõlgitud mõnesse teise keelde.


Comments are closed.