Talu kui kool – igaüks on isiksus
Pühade ajal on paras aeg meelde tuletada, miks käidi jõululaupäeval loomadele toitu viimas.
Talupidamine on üsna sarnane kooliga, ütleb Harjumaal Munalaskmes asuva Seppami talu perenaine Helen Seppam. „Nii nagu koolis, on ka talus intriige, sõprust, kurameerimist, kaklemist, võimuvõitlust jne. Väike erinevus on selles, et siin on õpilasteks karvased ja sulelised. Inimlapsed käivad siin nendega koos õppimas.“
Saue valda jäävas Seppami talus käivad lasteaia- ja koolilapsed alates sellest sügisest, kui talu pererahvas oma maal loomapargi avas. Seppamite juures näevad lapsed, et kui pardid saavad hobusega porgandit jagatud, siis ei tohiks ka lastel väga raske olla pinginaabriga läbi saada.
„Ja kui keegi kutsub sind seaks, siis kas peaksid võtma seda sõimu või komplimendina?“ võrdleb perenaine inim- ja loomamaailma.
Seppami talus näevad lapsed mitmesuguseid loomi: kasse, koeri, hobuseid, kitsesid, lambaid, küülikuid, kanu ja kukkesid, kalkuneid, parte, hanesid ja notsut. Loomi saab kratsida, silitada, kallistada ja ka sööta. Lastele räägitakse loomade välimusest, söömisest, häälitsustest, omavahelistest suhetest, eesmärkidest ning saadustest. Lapsed saavad munemiskastist kana alt sooje ja eri värvi mune korjata ning seikluspargis turnida.
„Lapsed saavad tuttavaks eri liiki loomade ja lindudega ning nende elukeskkonnaga,“ teatab perenaine. „Loomad ei ole puuris ega kuidagi eraldatud, vaid vabalt inimeste keskel. Ükski loom inimesele ohtlik ei ole.“