EAPRIL2019 kasvas läbi aegade suurimaks hariduskonverentsiks Eestis

7. jaan. 2020 - Kommenteeri artiklit

Tartu ülikooli Pedagogicum ja haridusteaduste instituut korraldasid läinud aasta novembri lõpul konverentsi EAPRIL2019. EAPRIL (European Association for Practitioner Research on Improving Learning) on mainekas rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab akadeemilisi teadlasi ja praktikuid, kes keskenduvad üheskoos õppimise uurimisele praktilises kontekstis nii formaalhariduses kui ka elukestvas õppes.

Konverents toimub igal aastal ja seekord oli selle teemaks „Tähenduslik õppimine erinevates keskkondades“.

Konverents arvudes

EAPRIL2019 konverentsil oli osalejaid 33 riigist kokku 464. Kõige rohkem on EAPRIL-i konverentsidel osalejaid tavaliselt Hollandist ja enam kui pooled olid sealt pärit ka Eesti konverentsil. Arvult teisel kohal oli osalejaid Eestist – 49. Suhteliselt palju oli osalejaid ka Belgiast, Soomest ja üllatuslikult Singapurist.

Esindatud olid kõik kuus maailmajagu. Konverentsile esitati 265 kaastööd ja nende hindamisega tegelesid 134 retsensenti. Sessioone viidi läbi 121. Demoturul tutvustasid oma põnevaid haridusideid ja lahendusi viis meeskonda. Twitteris jälgis konverentsi infovoogu 1272 inimest. Konverentsil osalemise tegi lihtsamaks spetsiaalne nutitelefoni rakendus, mida laaditi alla 418 seadmesse ja avati 23 592 korda.

Korraldamine

Tõeliseks väljakutseks osutus nii suure konverentsi korraldamine väikses Tartus ja eriti veel ajal, mil ülikoolis käib õppetöö ja seetõttu ruumid hõivatud. Nii tuli konverentsiks broneerida Tartu kaks suurt konverentsipaika – Dorpati ja V-Spaa konverentsikeskused – ja kavandada logistika, et osalejatel oleks mugav liikuda kahe maja vahel, otsides endale sobivat sisu tihti 15 paralleelsessiooni seast. Lisaks konverentsi piduliku õhtusöögi ja Eesti kultuuri tutvustava programmi korraldamine Eesti Rahva Muuseumis.

Konverentsiks valmistumine algas juba mitme aasta eest EAPRIL-ile vastava taotluse esitamisega. Kõige pingelisem oli aga muidugi viimane poolaasta, mil koosolekud toimusid pea iga nädal ja kirju vahetati sadu, korraldati minikonkursse ruumide broneerimiseks ning toitlustuse ja muu tellimiseks, komplekteeriti konverentsi materjale, toodeti sisu nutitelefoni rakendusele, veebilehele, sotisaalmeediasse, otsiti vabatahtlikke ja haridusasutustest partnereid, keda konverentsil osalejatele tutvustada, aga ka Eesti ettevõtteid, kes võiks nii suurest külaliste hulgast võita. Kõige selle tegemiseks moodustasime kümneliikmelise kohaliku korraldusmeeskonna, mis tegi tihedalt koostööd EAPRIL-i bürooga.

Loomulikult ei saanud üle saja tuhande eurose eelarvega konverents toimuda ilma toetajateta. Nendelt toetuse taotlemine oli samuti omaette töövaldkond ja väärtuslik kogemus. Kokkuvõttes oleme väga tänulikud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, VisitEstonia lahendustele, Tartu linnale, Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnale ja eriti selle haridusteaduste instituudile ning loomulikult paljudele vabatahtlikult korraldamisse panustanud korraldusmeeskonna liikmetele ja üliõpilastest abilistele. Väga palju oli abi EAPRIL-i Belgias paikneva büroo töötajatest.

Konverents ise

Konverents algas ametlikult 27. novembril, aga juba päev varem toimusid visiidid haridusasutustesse. Külastada sai Tartu Klaabu lasteaeda, Tartu TERA erakooli, Tartu Kivilinna kooli, Tartu Raatuse kooli, Tartu Jaan Poska gümnaasiumi, Tartu täiskasvanute gümnaasiumi, Tartu kutsehariduskeskust, kaitseväe akadeemiat ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskust.

Konverentsi avasid EAPRIL-i organisatsiooni juht Martijn Willemse, konverentsi juht Margus Pedaste, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin.

Sisuline programm algas kõigil kolmel päeval plenaarettekandega. Esimesel päeval pidas selle Tartu ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen, teisel professor Jean Murray Ida-Londoni ülikoolist ning kolmandal professor David Gijbels Antwerpeni ülikoolist. Samas on EAPRIL tuntud oma mitmekesiste sessiooniformaatide poolest, mis peaks soodustama esinemise kõrval aktiivset osalejate kaasamist, suhtlust ja võrgustamist. Nii võis arutelu- ja postersessioonide kõrval leida sümpoosione, ümarlauasessioone, juhtumiuuringu sessioone, temaatilisi karusselle ja rohkelt töötubasid, aga ka EAPRIL-i temaatiliste pilvekogukondade fookussessioone. Paljud väliskülalised osalesid ka Erasmus+ koolitusel ja töötajavahetusprogrammis.

Konverentsi teine päev oli fookusega Eesti teadlastel ja praktikutel. Üks huvitavaid ettevõtmisi sel päeval oli demoturg, kus konverentsil osalejad nägid, mida põnevat on Eestis välja arendatud. Näiteks Janika Leoste Tallinna ülikoolist tutvustas huvitavaid robotite kasutamise võimalusi ja Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli meeskond näitas digilahendust, mis võimaldab reaalajas üle erilise internetiühenduse üheskoos musitseerida.

Konverentsi viimasel päeval kuulutati välja parim posterettekanne ning praktikat ja uuringuid ühendava projekti auhind. Kolme nomineeritud postri seas oli ka Tartu ülikooli Astrid Traageli, Irja Vaasi ja Krista Uibu poster loovast mõtlemisest. EAPRIL-i suurim auhind läks aga praegu Tartu ülikooli haridustehnoloogia magistriõppekaval õppiva mehhiklase Eric Roldan Roa meeskonnale MusicMathi programmi arendamise, levitamise ja uurimise eest.

Mis jäi kõlama põhiettekannetes?

Konverentsi paljusid ettekandeid läbivaks teemaks kujunes agentsus, millele keskendus oma avaettekandes ka Äli Leijen. Ta tutvustas agentsuse ökoloogilist mudelit, mille on välja töötanud Mark Priestley, Gert Biesta ja Sarah Robinson ja mida Äli Leijen ning tema kolleegid on äsja edasi arendanud ajakirjas British Journal of Educational Studies. Artikkel on vaba juurdepääsuga ja seega võib seda kõigile lugemiseks soovitada.

Selle mudeli järgi on agentsus inimese võime teha otsuseid, tuginedes professionaalsele kompetentsusele, pika- ja lühiajalistele professionaalsetele ja personaalsetele eesmärkidele ning konkreetse praktikas esineva situatsiooni tõlgendamisele. Viimase analüüsil tuleb õige tegutsemisviisi jaoks otsuste tegemisel arvestada erinevate tegutsemist soodustavate ja takistavate teguritega.

Need võivad ilmneda nii kultuuris (nt õppijakeskne vs. õpetajakeskne, individuaalsusele vs. koostöisusele orienteeritus), struktuurilistes tegurites (nt kuidas õppekava või tunniplaan soodustavad või takistavad teatud tegevusi) kui ka materiaalsetes aspektides (nt sobivate õppematerjalide olemasolu). Põnev oli ka see, kuidas Äli Leijen tutvustas oma ideid põimitult Eesti kunstnike töödega. Näiteks õpetajat illustreeris Oskar Kallise teos Linda kivi kandmas.

Jean Murray mõtestas oma ettekandes praktikal põhineva teadustööd. Ta tõi välja, et praktikud teevad üha rohkem teadustööd ja õpetamine lähtub uurimuste tulemustest. Iga õpetaja ja õppejõud peaks olema ka uurija. Samas oli ta mures, et uurijaks ei saa niisama hakata, sest muidu võime devalveerida uurimistöö tähenduse. Uuringute usaldusväärsuse tagamiseks tuleb õppida.

Tema hinnangul on praktikal põhinevas teadustöös sageli probleeme valiidsuse, kvaliteedi, tähenduslikkuse ja relevantsusega laiemas kontekstis, tulemuste levitamise ja mõjuga. Oma kokkuvõttes jõudis ta sarnaselt Äli Leijeniga selleni, et praktikutel on vaja professionaalset agentsust, aga rõhutas, et lisaks personaalsele agentsusele on vaja tähelepanu pöörata ka kollektiivsele agentsusele – kuidas meeskonnad õpivad üheskoos otsuseid tegema.

Kolmandas konverentsi põhiettekandes keskendus David Gijbels küsimusele, kuidas õppimist haarata. Ta tutvustas uurimisvahendit, mille alusel saab ka nüüdisaegse õpikäsituse mudelis väga oluliselt sihiks seatud õpipädevust hinnata, ning pani kogu saali interaktiivsete harjutustega tööle nii enesehindamisel kui ka mängulisel viisil ettekande kohta küsimuste esitamiseks, kommentaaride sõnastamiseks ja oma vaadete esitamiseks.

Mida järeldada?

Saime konverentsiga suurepäraselt hakkama. Osalejate tagasiside oli viiepalliskaalal 4,1. Kõige kõrgemalt hinnati üliõpilastest vabatahtlike toetust osalejatele. Üliõpilased ise olid oma kogemusega väga rahul. Sama võib öelda kohaliku korraldusmeeskonna kohta. Nii suure konverentsi korraldamise võimalust ei ole Eestis just sageli.

Teiseks võib öelda, et Eestist pärit osalejad said väga palju võimalusi oma tegemiste tutvustamiseks ja selle baasilt saadi ka palju tagasisidet ning loodi uusi kontakte. Seega täitis konverents oma eesmärgi Eesti haridusteaduste rahvusvahelistumise toetamisel. Kolmandaks oli hea näha, et teaduskonverentsil osalemise kogemuse said paljud Eesti praktikud või alustavad teadlased, kellel pole veel ühtegi väliskonverentsi kogemust. See on hea alus, et liituda EAPRIL-i või mõne teise sobiva kogukonnaga ning järjepidevalt läheneda haridusuuendusele teaduspõhiselt. EAPRIL2020 ootab kõiki huvilisi Austrias Kufsteinis.

KOMMENTAARID

Kristel Ruutmets.

KRISTEL RUUTMETS, TÜ haridusteaduste instituudi assistent, esimest korda ettekandega teaduskonverentsil:

Konverents pakkus suurepärast võimalust teha oma esmaettekanne teaduskonverentsil turvaliste koduseinte vahel. Sedalaadi üritusele eelnevad pinged ja ärevus on paratamatus, aga neid leevendasid varasemalt teada konverentsikeskus ning tuttavad näod osalejate hulgas, kellest nii mõnedki olid esimest korda samas olukorras.

Saadud kogemus tekitas tunde, et midagi ületamatut teaduskonverentsil osalemises pole, kui valmistuda põhjalikult ja säilitada külma närvi.

Karin Lukk.

KARIN LUKK, Tartu Kivilinna kooli direktor, külaliste vastuvõtja koolis:

Konverentsi üks suurimaid väärtusi oli haridusinimeste kokkusaamine. Kohtumised konverentsil osalejatega kujunesid väga viljakateks: saime jagada ideid, tekkisid diskussioonid, millest võrsusid uued mõtted ja koostööplaanid (nt lubasime oma koolis katsetada Inglismaal välja töötatud õppekorralduslikku uuendust ja ka laste sotsiaalse heaolu mõõtvahendit).

Koolikülastus võimaldas meie kooli häid praktikaid tutvustada – eriliselt tõstsid külalised esile laste koostööoskust, tehnoloogia kasutust, õpimeeleolu tundides. Omaette lisaväärtust andis ka külastuse lõpus toimunud refleksioon.

Karin-Liis Haljaste.

KARIN-LIIS HALJASTE, Heino Elleri muusikakooli projektijuht, demoturul esineja:

Demomarketil osalemisega saime suurepärase võimaluse tutvustada rahvusvahelisel areenil kaht Euroopa sotsiaalfondi rahastusega haridusuuenduse koostööprojekti – „Heli- ja visuaalkunsti loomelabor“ ja „Videosillad muusikaõppes2. Arendavad olid mõttevahetused nii haridusteadlaste kui ka -praktikutega. Seda eelkõige koostöise ja lõimitud õppe läbiviimise osas loomelaboris. Lisaks saime väärtusliku kogemuse viitevaba heli- ja videoülekandetehnoloogia LoLa rakendamisel väljaspool tavapärast õppekeskkonda ja IKT-taristut.

Tiina Tiit.

TIINA TIIT, Pelgulinna gümnaasiumi õppejuht, konverentsil esinemas õpetajate meeskonnaga:

Pelgulinna gümnaasium on teinud edukat koostööd nii Tallinna kui ka Tartu ülikooliga. Meie eesmärk on olnud tõenduspõhine lähenemine haridusele ning õppija toetamine süsteemselt välja töötatud raamistiku alusel.

EAPRIL oli suurepärane võimalus tutvustada oma õpetamise põhimõtteid, rääkida vastutustundliku õpetaja üha suurenevast rollist teadliku õppija kujundamisel ning saada hea kogemus õppida oma ala parimatelt, et edaspidi oskuslikult rakendada tõendite kogumise parimaid praktikaid. Saime kinnitust, et liigume edasi tõenduspõhistelt ning sild teadusuuringute ja kooli vahel on väga oluline.

Konverents tõi meieni ka väga palju huvitavaid teadusuuringuid, mis muidu sageli õpetajateni ei jõua. Soovitame kõikidele üldhariduskoolidele edaspidi võimalusel osaleda taolisel konverentsil, kuna tugev teoreetiline alus on tugeva praktilise tegevuse eeldus.

Äli Leijen.

ÄLI LEIJEN, TÜ haridusteaduste instituudi professor, konverentsi plenaarettekande pidaja:

EAPRIL-i konverents oli esimene nii suuremahuline rahvusvaheline hariduskonverents Tartus. Väga huvitav oli see, et Hollandist osales konverentsil mitu magistriõppe üliõpilaste rühma, kes tulid konverentsile koos õppejõududega. Tegemist on enamasti juba töötavate kolleegidega, kes elukestvate õppijatena on otsustanud magistriõppesse tulla. Kuna olin üks peaesinejatest, siis organiseerisid eri grupid minuga täiendavaid rühmaarutelusid ettekande teemal. See on midagi, mida sooviksime kolleegidega nüüd ka ise katsetada, minna väliskonverentsile koos tudengitega ja organiseerida selliseid täiendavaid arutelusid ettekandjatega.

Eric Roldan Roa.

ERIC ROLDAN ROA, MusicMathi projekti vedaja ja TÜ haridustehnoloogia magistrant Mehhikost, EAPRIL-i parima praktikat ja uuringuid ühendava projekti auhinna laureaat:

EAPRIL-i konverents oli hea koht, et viia ennast kurssi praeguste suundumustega hariduses. Samas oli see ka suurepärane võimalus tutvustada meie projekti MusicMath ja saada väga väärtuslikku tagasisidet praktikutelt ja teadlastelt.

See konverents laiendas ka meie koostöövõimalusi ning üllatuslikult mitte ainult kolleegide, vaid ka inimestega, kes on seotud haridusvaldkonnaga avalikus ja ettevõtlussektoris tegutsedes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!