E-kutseõpe hõlbustab erivajadusega inimeste pääsu tööle
Pärnu Saksa tehnoloogiakoolis on näitus kujundajaks õppijate töödest. Jaan Lehismetsa plakat. 
Jekaterina Maasika plakat. 
Ülle Ülenurme plakat.
Pärnu saksa tehnoloogiakool hakkab juhtima Erasmus+ projekti, millega luuakse uus õppekava kõigepealt liikumispuudega inimestele. Riikidevaheline mitme kooli koostöö kestab aastani 2022.
Pärnu Saksa tehnoloogiakool tutvustas eelmisel nädalal projekti „E-õppe rakendamine hariduslike erivajadustega õppuritele nende paremaks integreerimiseks tööturule audiovisuaalse meedia õppekava abil“. Projekti käigus valmib 4. taseme kujundaja spetsialiseerumisega interaktiivse graafika kujundaja eriala esmaõppe õppekava, mis võetakse kasutusele e-õppe vormis. See võimaldab luua ühele sihtrühmale, kõigepealt liikumispuudega inimestele, uue eriala, kasutades nüüdisaegset digiõpet ja -vahendeid. Omandatud oskustega avanevad võimalused leida tööd või hakata ise ettevõtjaks, luues kujundusteenuseid pakkuva firma.
Kooli direktor Indrek Alekõrs rõhutas, et eesmärk on mitte ainult õpetada, vaid seeläbi avardada töövõimalusi. Õppekava vajalikkus tuleneb asjaolust, et puudega inimestel on elukutse omandamine ja töö leidmine piiratud. Seetõttu võivad nad olla tööturult tõrjutud ning neil on oht sattuda nn NEET-noorte hulka, kellel pole haridust ega tööalast ettevalmistust ning kes ei käi tööl.
Kolmekeelne õppekava
Projekti üks nõudeid oli partnerite kaasamine. Saksa tehnoloogiakooli kui koordinaatori kõrval osalevad selles hariduse ja käsitöö sihtasutus Saksamaalt (Stiftung SBH), Austria kutseõppe- ja rehabilitatsioonikeskus (Berufliches Bildungs- und Rehabilitationszentrum), Kuressaare ametikool ja Astangu kutserehabilitatsioonikeskus ning Pärnumaa puuetega inimeste koda.
Sel kuul algab õppekava ettevalmistamine, milles osalevad kõik partnerid. Kava valmib eesti, inglise ja saksa keeles. Õppekava sisaldab hulga mooduleid, nagu animatsioon, kompositsioon, kolmemõõtmeline graafika, vektorgraafika, fotograafia, programmeerimise alused, ettevõtlusõpe jm. Olulise osa, 2/3 õppest moodustab praktika. Selle läbiviimiseks on koolil välja kujunenud oma praktikabaas, sest kujundaja eriala on Saksa tehnoloogiakoolis õpetatud juba mitu aastat. „Projekti toel peaks kasvama ka õppijate motivatsioon ja enesekindlus,“ avaldas Alekõrs lootust.
Õppekava valmib maikuus. Seejärel luuakse umbes 700 õppetundi sisaldav e-moodulite kohver, mis valmib järgmise aasta veebruariks ja mida saab rakendada täies mahus või osade kaupa. Täies mahus rakendamisel saab õppija lõpetades kutsetunnistuse.
Järgneb õppekava testperiood, kus kuulutatakse välja vastuvõtt Pärnus ja Kuressaares ning veebruaris 2021 algab aasta kestev õppetöö. Pärnu Saksa tehnoloogiakool plaanib vastu võtta 20 inimest, kelle elukoht võib olla ükskõik kus Eestis või kaugemalgi. Iga õppur saab Adobe litsentsi, kuid vajaliku tehnilise varustuse jaoks pole projektis raha ette nähtud. Sellele murele, kui see tekib, püütakse lahendust leida koostöös kohaliku omavalitsusega. Õppima asujalt eeldatakse elementaarset arvutioskust.
Suuresti töökohapõhine õpe
Teoreetilisele õppele järgneb suunamine ettevõttesse praktikale pooleteiseks aastaks. Seal toimub töökohapõhine õpe, kus praktikant täidab ettevõtte tellimusi, olgu selleks kuvand, kaubamärk, rakendus vm digitoode.
Et asi ei muutuks liiga arvutikeskseks, selleks nähakse ette kord kuus puuetega inimeste kojas sotsialiseerumise päev, kus omavahel saavad tuttavaks õpetajad ja õpilased. „Ja nad saavad ka teadmisi, mida ei ole võimalik e-õppes edasi anda ja mida on vaja täiendada isikliku kontaktiga,“ selgitas Alekõrs.
Projekti lõpukonverentsil 2022. aastal tutvustatakse selle tulemusi, mõju sihtrühmadele ja ettepanekuid edaspidiseks.
Alekõrs lisas, et see projekt on esimene pääsuke ning võimalik, et järgmistesse samasugustesse tegemistesse kaasatakse mõne teise puudega inimesed. Samas pole ka selles projektis osalemisel takistuseks mõni liikumispuudest erinev puue.
Liikumisraskustega noormehed, kes Pärnus olid õppekava tutvustust kuulamas, arvasid selle huvitavaks ning pidasid kõige tähtsamaks võimalust, et eriala omandamiseks ei pea kodunt kuhugi minema.
Kahes koolis ühel ajal
Pärnuga samal ajal tutvustati sedasama projekti Kuressaare ametikoolis (AK). Maila Juns-Veldre, kes osaleb selles ettevõtmises Kuressaare AK projektijuhina ja õppe-, rakenduskava ning e-õppe kursuste koostajana, ütles, et tema koolist liituvad veel mõned erialaõpetajad ja haridustehnoloog. Juns-Veldre rääkis, et koolide koostöö seisneb õppe-, rakenduskava ja e-kursuste ühises loomises. Seejuures kasutatakse vabal tarkvaral põhinevat õpikeskkonda Moodle. Kuressaare kool plaanib vastu võtta 6–8 õpilast.
Saaremaal toimunud projekti tutvustamisel osalesid ametikooli disaini õppesuuna eriala õpetajad, sotsiaalpedagoog, rühmajuhataja ning mitme üksuse juhid. Nagu Pärnus nii olid ka Kuressaares kaasatud kohaliku puuetega inimeste koja juht ja liikmed, kelle seas oli õppimisest huvitatuid. Samuti töötukassa esindajad ja võimalikud tööandjad.
Projekti elluviimine maksab 270 000 eurot.
Noored tahaks omandada eriala ja saada tööd
Lapsevanemate uuring aastast 2012 „HEV-õpilaste õppimisvõimalused kutseõppeasutustes“ kajastab nende vanemate arvamusi, kelle erivajadustega lapsed õppisid küsitluse läbiviimise ajal kutseõppeasutuses, kavatsesid seal õppida või olid õpingu katkestanud. Küsitleti 27 kutseõppeasutuse ja 18 erikooli lapsevanemaid. „Laps“ oli uuringus tinglik määrang, sest selle alla mahtusid 14–47-aastased. Enamasti olid õpilased, kelle kohta vastati, 17–20-aastased.
78% vastanutest, s.o kolm lapsevanemat neljast, soovis, et tema laps jätkaks õpinguid kutseõppeasutuses. Peamiste põhjustena nimetati hariduse saamist ja eriala omandamist, seda, et laps oleks hiljem tööturul konkurentsivõimelisem, et pikeneks kooliaeg ja areneks noore inimese iseseisvus.
Enamasti soovisid ka õpilased jätkata õpinguid kutseõppeasutuses. Laste peamised põhjused olid vanemate hinnangul soov omandada eriala ja saada tööd, saada iseseisvamaks, õppida ja olla koos eakaaslastega.
Kutseõppeasutuse valikul osutus enamasti määravaks soovitud erialal õppimise võimalus (57%) või kooli asukoht (43%). Oluliseks pidasid vanemad tugiteenuste ja õpilaskodu olemasolu ning liikumispuude korral ligipääsetavust.
Teguritest, mis takistasid erivajadustega lastel õppima asumist kutseõppeasutuses, nimetasid vanemad kõige enam seda, et laps ei tule iseseisvalt toime koolis sotsiaalsete probleemidega (36%) ja õppimisega (33%).
Veidi enam kui pooled (56%) vastanute lastest õppisid eriala, mis oli nende esmane valik – s.o pagariks. Populaarsemad olid ka tarkvara ja andmebaasi haldus, kodumajandus ja kinnisvara hooldus, arvuti ja IT ning ehitusega seotud erialad. Need, kes ei õppinud oma eelistatud erialal, oleksid pigem tahtnud õppida arvutit või infotehnoloogiat, puidutööd või mööbli restaureerimist, käsitööd, kokandust või autotehnikat.
Lapsevanemate ettepanekud paremate õppimisvõimaluste tagamiseks erivajadustega õpilastele kutseõppeasutustes olid järgmised:
- rohkem kutseõppeasutusi, kus erivajadustega lapsed saaksid õppida (et koole jaguks igasse piirkonda ja lapsed ei peaks kodust väga kaugele minema),
- rohkem informatsiooni kutseõppeasutustest, mis on nõus võtma erivajadustega lapsi õppima,
- laiem erialavalik sobivate õppekavadega, lähtudes tööturu vajadustest,
- individuaalne lähenemine erivajadustega õpilastele,
- koolikeskkond peab olema kohandatud erivajadustega õpilastest lähtuvalt,
- erivajadustega õpilastele vajalikud õppetöökojad,
- eraldi rühmade loomine erivajadustega õpilastele (nt väiksemad grupid nii üldainete kui ka erialaainete õpetamisel),
- rohkem õpetajaid, kes oskavad õpetada erivajadustega õpilasi,
- õpetajate ja kaasõpilaste soosivama hoiaku kujundamine erivajadustega õpilaste suhtes,
- vajadus nõustajate järele, kes oskaksid suunata õppima eriala, mis sobiks konkreetse terviseseisundiga õpilasele, vajadus abiõpetajate järele, kes abistaksid erivajadusega õpilasi õppimisel nii klassiruumis kui ka väljaspool tunde,
- toetused erivajadustega õpilastele (nt transporditoetus, õpilaskodu toetus, õppetoetus jm),
- praktikakoha valikul tuleb lähtuda sellest, et erivajadustega õpilastel oleks võimalik saada erialaga seotud töökogemusi praktikal viibides.
[…] Puuetega inimeste jaoks kooli poolt kirjutatud kutseõppealase erasmus+ projekti elluviimine algas rahvusvahelise koosoleku ja levitusüritusega. Kool ja partnerid tõdesid suurt huvi ja valmisolekut kaasa lüüa. Pikem kirjutis ilus Õpetajate lehes 24.01.2020. […]