Eda-Mai Tammiste: „Hea juht on õiglane ja inimlik“

31. jaan. 2020 Tiina Vapper toimetaja - Eda-Mai Tammiste: „Hea juht on õiglane ja inimlik“ kommenteerimine on välja lülitatud
Eda-Mai Tammiste ütleb, et kolmes lasteaias on korraldamist ja tegemisi palju ning talle see sobib. „Minu kabineti uks on alati lahti, kui ma parasjagu kellegagi ei vestle või kirjatööd ei tee.“ Foto: Katrin Altsepp

Mullusel aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta õppeasutuse juhi tiitlile esitatud kandidaatide seas oli kahe koolidirektori kõrval ka üks lasteaiajuht, Anija valla lasteaedade direktor Eda-Mai Tammiste, kes juhib kolme lasteaeda ning peab nii olulisel konkursil nominatsioonini jõudmist suureks tunnustuseks.

Eda-Mai Tammiste valiti Alavere Mõmmila lasteaia direktoriks 2015. aastal. 2016 sai temast lisaks Kehra Lastetare linnalasteaia ja 2017. aastal Kehra Lepatriinu lasteaia juht. 2018. aastal lisandus Aegviidu lasteaed, mis eelmise aasta oktoobris sai uue direktori. Kolm lasteaeda ühinesid 2018. aasta suvel üheks asutuseks Anija Valla Lasteaiad ning praegu juhibki Eda-Mai Tammiste kolme maja, kus on kokku 16 rühma, lisaks kaks lastehoiurühma. Kui rühmaõpetajaid, õpetaja abid, õppealajuhatajad, liikumis- ja muusikaõpetajad, tugispetsialistid ja majanduspersonal kokku lugeda, on kollektiivis 82 inimest.

Kui keeruline on mitut lasteaeda juhtida?

Kõik on võimalik. Eeskätt oleneb see meeskonnast ja sellest, kuidas süsteem on paika pandud. Minul on väga hea meeskond. Juhtkonda kuulub lisaks minule juhiabi, kaks õppealajuhatajat, psühholoog, eripedagoog, majandusjuhatajad, kellega meil koostöö laabub ja klapib. Ka oma õpetajatega olen rahul. Meil on palju staažikaid töötajaid, aga on ka noori. Tasapisi on käimas põlvkonnavahetus. Noored õpetajad on lasteaeda väga teretulnud, aga kahjuks neid palju siiski tööle ei tule.

Kuidas te end kolme maja vahel jagate?

Hommikul tööle sõites jääb mulle esimesena teele Alavere Mõmmila maja. Kõigepealt käingi sealt läbi, kuulan inimesed ära, lahendan tekkinud küsimusi, vajadusel kohtun lastevanematega. Edasi käin vastavalt vajadusele teistes majades. Korraldamist ja tegemisi on palju, aga mulle see sobib. Minu kabineti uks on alati lahti, kui ma parasjagu kellegagi ei vestle või kirjatööd ei tee.

Millest te suure lasteaia juhina kõigepealt alustasite?

Kolme maja ühinemisest on möödas kõigest poolteist aastat. Esimese asjana oli soov kõik kolm maja ühtse meeskonnana toimima panna. Praegu ongi meil käimas väärtuskoolitused ning töötame ühiselt välja lasteaia väärtusi ja organisatsioonikultuuri. Mõned rühmad teevad projektõpet, mõned robootikat ja digiõpet, ühes majas on keelekümblusrühmad. Ideaalis näen, et igal majal, aga miks mitte ka igal rühmal on oma töösuund, metoodika, mingi eripära. Kui ühised väärtused on paigas, tahangi hakata sellele mõtlema. Olen kutsunud lasteaeda koolitajaid võimalusi tutvustama, et iga rühm leiaks selle, mis neile meeldib ja sobib.

Minu üks südameasi on muuta mõtteviisi. Kuigi meie lasteaedades töötavad väga professionaalsed õpetajad, leidub paraku veel neid, kes ei tule muudatustega kaasa. On harjutud elama mugavustsoonis, tegema asju vanast harjumusest ja rutiinist lähtuvalt ega taheta uut omaks võtta. Püüan sellist suhtumist muuta ja otsida võimalusi, et nii laste kui ka õpetajate endi elu oleks lasteaias huvitavam ja sisukam. Elu ja ühiskond meie ümber ning koos sellega lastevanemad ja lapsed muutuvad kiiresti ning vanamoodi enam lihtsalt ei saa.

Kuidas seda teha? Muudatusi jõuga läbi viia ei saa.

Seda küll. Inimestega tuleb rääkida, selgitada ja veenda neid, aga mõnikord peab juht võtma vastu ka ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks mõte avada sellest aastast õhtul kella 18–19 igas majas valverühm kõikidele õpetajatele väga ei meeldinud. Õpetaja tööpäev meie lasteaias kestab kaksteist tundi, hommikul kella seitsmest õhtul kella seitsmeni. Tekkis olukord, et mõne rühma õpetajad said koju minna juba kell viis või pool kuus, kuna lapsed viidi varakult ära, teised olid tööl igal õhtul kella seitsmeni, aga palka said kõik ühtmoodi. Ka lastevanemate arvates oli valverühma vaja, sest laps, kes jääb igal õhtul viimasena rühma, sest vanem töötab linnas ja varem talle järele ei jõua, tunneb end üksiku ja õnnetuna. Mitmel lapsel koos on lõbusam mängida ja ka aeg läheb kiiremini. Kuna valverühma ettepanek tuli nii lastevanemate kui ka õpetajate poolt, tegime selle ära. Juhina pean tagama, et kõik töötaksid oma töötunnid täis, seda enam, et palk on õpetajatel juba kolmandat aastat jõudsalt tõusnud. Anija valla selle eelarveaasta prioriteet oligi palgatõus, sest rongiliiklus on hea ja inimesed lähevad muidu linna tööle. Et seda ei juhtuks, tuleb hoida palgad konkurentsivõimelistena. Magistriharidusega õpetaja töötasu tõusis tänavu 1315 euroni, õpetaja palga alammäär on 1283,5 eurot kuus. Õpetaja abide palgatõus oli isegi üle 10%, et palgavahe õpetajatega liiga suureks ei paisuks.

Milliseid omadusi te lasteaiaõpetaja juures kõige rohkem hindate?

Hindan seda, kui õpetajal silm särab ja ta tahab oma tööd teha. Samuti on tähtis, et õpetaja oleks koostöövalmis, heasoovlik ja suhtuks kõigisse lastesse ühtmoodi hästi. Oleme teiste juhtidega arutanud, et isegi mitme tuhande euro suurune palk ei motiveeri, kui inimene lapsi ei armasta ja talle see töö ei meeldi.

Milline õpetaja lasteaeda tööle ei sobi?

Õpetaja, kes kohtleb lapsi halvasti ja tõstab nende peale häält. Sellisel juhul räägin inimesega, sest kõik me teeme mõnikord vigu. Kui ta saab oma veast aru ja võtab end kokku, läheme puhtalt lehelt edasi. Aga kui samasugune käitumine kordub, ei saa me enam koos jätkata.

Kas mõnikord on tulnud kaitsta õpetajaid nõudlike lastevanemate eest?

Oleneb olukorrast. Kuulan alati mõlemad pooled ära. On olnud kiuslikke ja ülinõudlikke vanemaid, kes tõstatavad pseudoprobleeme ega tea teinekord isegi, mida nad täpselt tahavad. Selliste vanemate eest tuleb õpetajat kaitsta, sest tal on õigus teha oma tööd rahulikult. Kui õpetaja on pideva pinge all ja mures, on kogu rühma rahu häiritud. Aga kui õpetaja suhtes on kaebusi mitmel lapsevanemal rühmas, on sellel ilmselt mingi põhjus.

Kas kõige suhtes kriitilised lastevanemad võib olla samuti põhjus, miks noored ei taha lasteaeda tööle tulla?

Kindlasti. Kui sinu tööga pidevalt rahul ei olda ja kogu aeg antakse märku, et midagi on halvasti, ei pea keegi kaua vastu. Tekib tunne, et järelikult ma teengi midagi valesti ega sobi oma ametisse. Enamasti on neil kritiseerijatel isiklikud probleemid, mida nad teiste peal välja elavad.

Milline on teie hinnangul hea juht?

Hea juht on õiglane ja inimlik: avatud, usaldav, mõistev. See on igal elualal tähtis, eriti aga töös laste ja lastevanematega. Nii nagu juht oma kollektiiviga käitub, nii käitutakse ka temaga. Pean oluliseks, et inimesed tuleksid hommikul tööle rõõmsas tujus ja läheksid õhtul rõõmsas tujus koju, ning püüan korraldada tööd nii, et kõik on rahul. Autoritaarne juht on asutusele piduriks. Juhi töö on võimalusi luua, aga kui juht on kõigele vastu ja leiab, et ainult tema arvamus on õige, kannatavad nii asutuse areng kui ka suhted. On juhte, kes ei suuda enda omast erinevaid arvamusi aktsepteerida, veel hullem, hakkavad kiusama neid, kes nendega sama meelt ei ole. Nii ei saa töötada. Selge on see, et kui kollektiivis on üle 80 inimese ja enamik neist on naised, siis kõigile meeldida ei ole võimalik, aga õiglane ja inimlik peab juht olema kõikide töötajate vastu. Kusjuures, kindlasti peaks juhil olema huumorimeelt.

Mis muudab lasteaiajuhi töö pingeliseks?

Eestis teevad paljud haridusasutuste juhid, eriti väikestes koolides ja lasteaedades, liiga palju sellist tööd, mida nad ei peaks tegema ja milles nad ei ole pädevad. Kuna hooned on vanad ja lagunevad, läheb suur osa tööajast remondi ja majandamisega seotud probleemide lahendamisele, mis killustab väga palju ning mille tõttu juhi enda töö kannatab. Samuti võtab palju aega kõikvõimalike regulatsioonide ning järelevalve- ja kontrolliametnike nõudmiste järgimine. Juht peaks tegelema sisulise tööga: asutuse arendamise ja inimestega. Väikeste lasteaedade juhid teevad sageli direktori, õppealajuhataja ja majandusjuhataja tööd, käivad vajadusel rühmas asendamas ja ongi mõnikord ka veerand kohaga rühmaõpetajad. Mul endal on selline kogemus varasemast ajast. Ega see, et maja on väike, paberitööd oluliselt ei vähenda – dokumendid peavad ikka korras olema.

Murelikuks teeb, et haridusjuhid on viimasel ajal kistud poliitikasse – nii Viimsi, Kiviõli kui ka Märjamaa koolide juhtumid on tekitanud juhtides ebakindlust. Lihtne on inimest vallandada, aga kui ta on teinud head tööd ja ühtäkki juhtub midagi, mis omavalitsusjuhtide arvates ei sobi, tuleb püüda leida kompromisslahendus. Seda enam, et häid haridusjuhte ei ole lihtne leida.

Millised on lähiajal Anija Valla Lasteaedade suuremad väljakutsed?

Üks on seotud vene kodukeelega lastega. Sel aastal Lastetare majja tulnud 25 lapsest olid kuus eesti, kõik ülejäänud vene või ukraina kodukeelega. Meil on vallas kiiresti kasvav vene kogukond ja see, kuidas me suudame nad integreerida eesti ühiskonda, algabki lasteaiast.

Kõigis kolmes majas toimub praegu õppetöö eesti keeles ja ühes majas töötavad keelekümblusrühmad. Kuna koolil on lastele suured ootused, peame otsustama, kuidas edasi minna ja milline metoodika valida: osaline, täielik, kahesuunaline keelekümblus? Oleme mõelnud hakata ka lastevanemaid koolitama ja neile eesti keelt õpetama.

Teine väljakutse on kollektiivi liitmine ja asutuse töö korraldamine nii, et kõik toimiks.

Mis töökorraldusse puutub, siis käisin hiljuti vaatamas filmi Fred Jüssist, mis pani mõtlema, et oleme ajanud tempo lasteaias pisut liiga hulluks. Päevad on üleorganiseeritud ning rahulikku aega näiteks looduses olla ning loodushääli ja vaikust kuulata, samuti mänguaega jääb lastel aina vähemaks.

Mis aitab kollektiivi liita?

Ühisüritused on kindlasti üks, mis liidab, samuti ühised koolitused. Sellest aastast toimuvad meil ka kolme maja pedagoogilised koosolekud ühiselt, varem olid need eraldi. Neli-viis korda aastas saame kordamööda eri majades kokku. Juhina näen, kui tähtis on aeg-ajalt kohtuda teiste juhtidega, et kuulda, mis mujal toimub, ja kogemusi jagada. Leian, et kogemuste vahetamine on vajalik mitte ainult juhile, vaid kogu personalile. Seepärast olen viinud oma õpetajaid teistesse lasteaedadesse, et nad näeksid ja kogeksid, mida mujal tehakse. Kuna meid on palju, käime alati kahe grupina. Oleme käinud Pärnu- ja Tartumaal, eelmisel aastal Ida-Virumaal, sel aastal tahame minna Tallinna. Päeval külastame lasteaedu ja õhtul leiame ühise toreda tegevuse: näiteks toimub mõni vahva koolitus, käime tearis või spaas. Suvel on kavas korraldada kollektiivile telkimisega suvelaager, vaatame, kuidas see õnnestub. Olen mõelnud, et lasteaias võiks olla õpetajate laulu- või tantsuansambel. Samuti ärgitan õpetajaid, et nad hakkaksid toimunud sündmusi kirja panema ja lasteaia ajalugu talletama.

Mis teile juhina kõige rohkem rõõmu teeb?

Rõõmu teeb, kui asjad toimivad ning lastevanemad ja töötajad on rahul. Hea meel on muidugi ka sellest, kui su tööd märgatakse ja tunnustatakse.