Eksamid peavad jääma!

17. jaan. 2020 Allar Veelmaa Loo keskkooli matemaatikaõpetaja - 2 kommentaari
Gümnaasiumis loetakse eksam sooritatuks, kui õpilane on saanud vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest. Miks ei võiks olla niisamuti põhikoolis. Fotol Loo kooli abituriendid Marcus, Silver ja Braian punkti võrrandit koostamas. 
Foto: Allar Veelmaa
Allar Veelmaa.

Põhikooli riiklike lõpueksamite ärajätmise põhjendused (vähendame stressi, õpilaste koormust jms) ei ole tõsiseltvõetavad.

Aastaid tagasi alustati eksamitega 6. klassis ja nii keskkooli lõpuni välja. Pole kuulnud, et keegi oleks eksamihirmu kätte ära surnud. Nüüd teevad õpilased esimesed tõsised eksamid alles põhikooli viimases klassis ja siit saavadki hädad alguse. Pole ju harjutud pingutama – lihtsam on öelda, et eksam on mõttetu, see ei näita midagi ja seda pole kellelegi vaja.

Tegelikult ei taba paljukirutud eksamistress õpilasi mitte maikuu lõpus – juuni alguses –, vaid hoopis varem. Gümnaasiumide sisseastumiskatsed algavad tavapäraselt märtsis. Usinamad õpilased jõuavad käia kolme-nelja kooli katsetel ja siis algab tulemuste ootamine. Kas kutsutakse vestlusele? Kuhu ma ikkagi lähen, kui teen edukalt X kooli katsed ja ka Y kooli katsed lähevad hästi? Kuu aega pidevat ootamist, närveldamist – kas see ei ole stressirohke?

Gümnaasiumi sisseastumistestid

Eri koolide sisseastumistestid erinevad üksteisest nagu öö ja päev, kõik sõltub ju sellest, kui suur on testide sooritajate arv. Kui õppekohti on 120 ja soovijaid 700, siis peabki test olema selgelt eristav, et kooli jaoks sobivad õpilased välja sõeluda. Kui aga huvilisi on 20 ja õppekohti 60, siis pole testil erilist mõtet. Ikka võetakse vastu need, kes õigel ajal suudavad kohale tulla ja avalduse (kasvõi ema abiga) ära kirjutada.

Gümnaasiumi sisseastumisteste ei saa kahel põhjusel lugeda samaväärseks põhikooli lõpueksamiga. Esiteks – testide sooritamise ajaks on ca 25% teemadest veel õppimata. Teiseks – koolide katseülesanded võivad olla ka õppekava piiri peal, st võidakse vabalt küsida seda, mida tavaliselt tundides ei vaadeldagi, või siis tehakse seda põgusalt, tulemusele orienteerumata.

Eksamite ärajätmine tähendab sisuliselt seda, et riik kaotab kontrolli põhikoolis toimuva üle, ja kummalisel kombel taotluslikult. Ehk siis – riik ei tahagi teada, missuguste teadmistega noored kooli lõpetavad. Ja kas üldse midagi teavad, sest tunnistuse väljaandmise õigus on koolil ja koolis ka otsustatakse, kas Juhan on tunnistust väärt või mitte. Juhan, kes on üheksa aastat vaid sööklas silmapaistvalt esinenud ja enamiku tunde kui enda jaoks tarbetud rahulikult vahele jätnud, saab lõputunnistuse, sest mida temaga ikka peale hakata. Ja nii võib ka mõni õpetaja, kes järjekordse üheaastase lepinguga kevadele vastu läheb, kergemalt hingata. Keegi ei saa teada, et ta pole tegelikult midagi õpetanud, sest ega ta isegi eriti hästi neid asju oska.

Põhikooli tasemetööd

Kui eksamid tahetakse asendada tasemetöödega (testidega), siis tahan küll küsida: kas test või tasemetöö ei tekita stressi? Kui see test tehakse keset õppeaastat, siis mida soovitakse mõõta ja missuguseid järeldusi saab teha? Tasemetöödest kõneldes ei saa mööda vaadata äpardunud e-testidest 6. klassis. Väidetavalt tasemetöid numbriliselt ei hinnata. Kui tegemist oleks testiga, mis võimaldab taset määrata, siis saab sellega nõus olla. Tase kas on või seda pole. Võib paika panna ka tasemed: A, B jne. See on võimalik. Kui aga tasemetööks nimetatakse kõige tavalisemat kontrolltööd, siis selle numbriline mittehindamine (õpilased teavad seda) viib selleni, et üks osa õpilastest kirjutab suvalisi vastuseid, teised teevad nii, nagu oskavad, ja tulemuste aritmeetiline keskmine näitab siis kooli taset. Jätke järele! Need naljaninad, kes kirjutavad, et Pythagoras oli Leedu maadleja, lõpetavad kooli nagu needki, kes on tõsiselt pingutanud. On siis igasugusel harjutamisel, millegi teadmisel ja oskamisel meie haridusametnike meelest üldse mingit väärtust? Kas õpetaja on tola, kes peab lapsi üheksa aastat koolis lõbustama – äkki läheb tuju pahaks või tekib ei-tea-millest stress?

Eksamite ärajätmine on pea liiva alla peitmine – ca viiendik õpilastest ei ole võimelised matemaatika eksamit rahuldaval tasemel sooritama. Kui jätame eksamid ära, siis võib arvata, et selliste õpilaste osakaal, kes pole suutelised hakkama saama kutseharidussüsteemis (gümnaasiumist rääkimata) suureneb veelgi. Selle asemel, et kõrvaldada põhjused, mis on probleemi tekkimisele viinud, läheme lihtsama vastupanu teed. Kõik on ju väga hästi, PISA tulemustega olema maailmas tipus. Mida veel tahta?

Muudame eksamikorraldust

Paarkümmend aastat tagasi olid põhikooli lõpueksamite ülesanded avalikud ja kõigile teada. Valvo Paat ja Enn Nurk olid koostanud ülesannete kogu, millest valiti välja teatud arv ülesandeid, nende numbrid anti eksamipäeva hommikul lastele teada ja eksam tehti ära. Kui keegi arvab, et kõik lapsed tegid eksami vähemalt hindele 3, siis nii see ei olnud. Ikka kukuti läbi, sest kui ei õpi ega harjuta, siis pole ka tulemust.

Jättes kõrvale põhikoolieksami sisulise poole – see vääriks eraldi artiklit –, võib arutleda selle üle, miks mitte kasutada põhikoolis toimuva lõpueksami puhul samu põhimõtteid, mida rakendatakse gümnaasiumis?

  • Eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane on saanud vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest (kui töö eest võib saada 100 punkti, piisab ühest punktist).
  • Lõputunnistusele ei märgita hinnet, vaid saadud punktide arv.
  • Koolis ei tehta järeleksamit (välja arvatud erandjuhtumid).

Teema lõpetuseks üks mõttesähvatus Mailis Repsilt: „Koolide tagasiside on olnud väga negatiivne, nad ütlevad, et see kiusab lapsi, see laps on õppinud individuaalse õppekava järgi, ta on õppinud hoopis midagi muud ja nüüd järsku tuleb riik mingi imeliku eksamiga, mis kohati ei vasta ka sellele sisule, mida koolis on õpetatud.“

Kes selle supi kokku keetis, et HEV-lapsed peavad eksamid tegema samadel alustel teiste õpilastega?

Lõpetame positiivse noodiga Mailis Repsilt: „Kui uuendusi ei sunnita peale, siis võetakse need omaks.“ Nii lihtne see ongi. Kui HTM sellest põhimõttest lähtuks, oleks kõik tore.


Kronoloogia

Debatt eksamite kaotamise-säilitamise teemal on kestnud juba poolteist aastat. Alljärgnevalt mõned väljavõtted selle käigust.

  • 28. august 2018. a – ministeerium tahab põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd praegusel kujul kaotada ning edaspidi jätta kooli pädevusse otsustada, kas õpilane on põhihariduse omandamiseks täitnud kõik tingimused.
  • 9. mai 2019. a – minister Reps arutles koolijuhtidega põhikooli lõpueksamite kaotamise üle Pärnumaa koolijuhtide ühenduse korraldatud seminaril.
  • 4. juuni 2019. a – HTM saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, selle heakskiitmise korral ei pea noored alates järgmisest õppeaastast põhikooli lõpetamiseks eksameid sooritama.
  • 14. juuli 2019. a – aineühendused avaldavad oma suhtumise põhikooli lõpueksamite kaotamise kavasse ja see on kriitiline.
  • 15. august 2019. a – valitsus kiitis heaks haridus- ja teadusministri esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu.
  • 16. august 2019. a – Isamaa noorteühendus ResPublica: põhikooli riiklikud eksamid ja nõuded eesti keelele tuleb säilitada.
  • 15. oktoober 2019. a – õpetajate 15 aineliidu ja seltsi pöördumine riigikogu kultuurikomisjoni ning haridus- ja teadusministri Mailis Repsi poole seoses põhikooli lõpueksamite kaotamise kavaga.
  • 17. oktoober 2019. a – siseminister Mart Helme (EKRE) kinnitusel ei lähe läbi haridusministeeriumi plaan kaotada põhikooli lõpueksamid ning vastav otsus on koalitsiooninõukogus põhimõtteliselt juba vastu võetud.
  • 18. oktoober 2019. a – ehkki siseminister Mart Helme sõnul on koalitsiooninõukogus vastu võetud põhimõtteline seisukoht, et haridusministeeriumi plaan põhikooli lõpueksamid kaotada ei lähe läbi, ei kavatse ministeerium eelnõu tagasi võtta ja arutelud asjassepuutuvate huvigruppidega jätkuvad, ütles ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm.


Valmistu matemaatika riigieksamiks

Peatselt ilmub Mauruse kirjastuselt süstematiseeritud harjutustik gümnaasiumi matemaatika eksami eelseks kordamiseks (toimetaja Regina Reinup, retsensent Sirje Sild Nõo reaalgümnaasiumist).

See 120-leheküljeline kogumik on suurepärane alternatiiv teistele lõpueksami brošüüridele. Selles ei ole nn raskeid ülesandeid, sest seadsin eesmärgiks panna raamatusse ülesanded, mis on lihtsad ja sobivad lahendamiseks nii neile, kes teevad kevadel kitsa matemaatika riigieksami, kui ka laia matemaatika eksami sooritajatele. Kõige rohkem eksitakse eksamil just lihtsate ülesannete lahendamisel ja rutiinsete tehete tegemisel.

Mida sellest raamatust leida võib?

  • Kõik vajalikud valemid on koondatud esi- ja tagakaane sisekülgedele.
  • Raamatus on juttu eksamikorrast ja sellest, kuidas eksamitööd vormistada. Siit ei leia ühtegi näidet valesti vormistatud lahenduste kohta, sest valed asjad kipuvad meelde jääma. Näidiseks on 29 ülesande käsikirjalised lahendused. Eraldi peatükina on lisatud riigieksami ülesanded aastatest 2015–2019 koos vastustega.
  • Harjutusülesandeid (kokku 474) on nii laia kui ka kitsa matemaatika õppijatele. Vahet teha on lihtne: kui ülesande number on musta värvi, sobib see igale õpilasele, kui number on punane, siis on see mõeldud eelkõige laia matemaatika õppijatele. 95% ülesannetest on vastuste või näpunäidetega.
  • Ülesanded on rühmitatud teemade järgi. Nt „Arvuhulgad ja avaldised“, „Protsendid“, „Tekstülesanded“ jne. Minu kodulehelt http://www.allarveelmaa.ee on võimalik seda raamatut ka vaadata (tundides veebiväljaannet kasutada ei tohi).
  • Raamat on mõeldud õpilasele individuaalseks kasutamiseks nii koolis kui ka kodus ning klassikomplektina (jagatakse õpilastele kätte ja tunni lõpus kogutakse kokku) seda raamatu autor kasutada ei luba.
  • Raamatu ostjad saavad vaba ligipääsu Allar Veelmaa õppevideotele.

2 kommentaari teemale “Eksamid peavad jääma!”

  1. Rein Prank ütleb:

    Gümnaasiumis loetakse eksam sooritatuks, kui õpilane on saanud vähemalt 1 punkti sajast. Fotol Loo kooli abituriendid Marcus, Silver ja Braian punkti võrrandit koostamas.

  2. Allar Veelmaa ütleb:

    Just! Aga põhikoolis tahame, et vähemalt 50% punktidest oleks saadud. Sealhulgas HEV lapsed. Gümnaasiumi poisid saavad näiteks 1 punkti ja asi korras. Jabur.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!