Keelekümblus Maardus – step-by-step

Maardu gümnaasiumi koolipere töötab hoolega selle nimel, et see Tallinna külje all paiknev omavalitsusüksus integreeruks üha enam ülejäänud Eesti ühiskonda.

Otsaga sellel nädalal lõppes Tallinnas Eesti lugemisühingu korraldatud rahvusvaheline konverents „Ühist keelt otsides“, mis kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja ja mille teema oli mitmekeelsus hariduses, mitmes keeles õpetamine, lapse areng mitmekeelses keskkonnas; kuidas tulla toime ning olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades.

Esmaspäeval toimusid väljasõidud koolidesse, et näidata külalistele õppimist ja õpetamist ka mujal Eestis. Üks seltskond sõitis näiteks Narva, aga teine võttis ette lühema tee Maardusse. Väljasõidu mõte oli ühendada koolikülastus ning kultuuri- ja looduselamus.

Konverentsi korraldaja, Eesti lugemisühingu juhatuse esimees Mare Müürsepp põhjendab Maardu gümnaasiumi valimist sihtkohaks: „Maardu on iseenesest huvitav keeleõppekeskkonnana oma suure venekeelse linnapere tõttu, eestlasi on seal vaid neljandik. Seda rohkem peavad õpetajad nutikust ja indu ilmutama, et lapsi eesti keelega ümbritseda niipalju kui võimalik.“

Koolirõõm paistis välja

Mare Müürsepa sõnul avaldas Maardu gümnaasiumis nähtu ja kogetu külalistele sügavat muljet. Kõigepealt, neid saatvad vanemate klasside õpilased valdasid üsna vabalt kolme keelt – vene, eesti ja inglise – ja olid varmad kooli ja õppetöö kohta selgitusi jagama.

„Kuna konverentsikülalised olid ise õpetajad, õpetajakoolitajad ja haridusametnikud, jälgisid nad hoolega kõiki aspekte, mida niisugune lühike külaskäik võimaldab – ruumide sisustus ja õppematerjalid, laste omavaheline suhtlemine ja õpetaja olek …“ selgitab Müürsepp. „Esile toodi, et keelekümblusklassid on mõõduka suurusega – 20 last; et seinad „kõnelevad“ ka välismaalasele selget keelt; et lasteaia ruumes paiknevatel klassidel olid ka mänguruumid.“

Olgugi et keelekümbluse võtted ja põhimõtted on huvilistele teada, pakub külastajatele alati põnevust see, kuidas üks ja teine õpetaja oma taotlusi ellu viib, niisamuti see, millised kokkulepped on saavutatud lastevanematega, et neid õpetusele toeks saada. „Koolirahvale tegi heameelt, et külalised panid tähele laste rõõmsat olekut,“ nendib Müürsepp. „Maardu gümnaasiumi keelekümbluse koordinaator Silja Risti rõhutas, et on kõige tähtsam, et lapsed rõõmuga kooli tuleksid.“

Tahtjaid oleks rohkem

Maardu gümnaasiumi direktori Maiu Plumeri sõnul on keelekümblusmetoodikal Maardus juba pikk traditsioon, aga seni on see moodustanud n-ö elitaarse osa kohalikust kooliharidusest. „Meil on väga heal tasemel õpe ja õpetajad, aga keelekümbluse osakaal on väike,“ täpsustab ta öeldut. „Keelekümblusklassides on meil praegu 160 õpilast umbes 700-st ehk viiendik õpilastest.“

Koolijuhil on hea meel, et keelekümblus on viimastel aastatel Maardus laienenud, soovijaid on juurde tulnud, aga samal ajal on suudetud hoida kvaliteeti. „Õpetajatega on meil vedanud, nad on heal tasemel ja pühendunud, aga sügiseks on kindlasti ühte tublit õpetajat juurde vaja,“ tunnistab Plumer.

Maardu gümnaasiumis õpib keelekümblusmeetodil kaks esimest ja kaks teist klassi, vanemates klassides üks klassikomplekt. Käesoleval õppeaastal lõpetab põhikooli 12 keelekümblusmeetodil õppivat õpilast.

Keelekümbluse head taset näitavad koolijuhi sõnul ka põhikooliõpilaste head tulemused eesti keele riigieksamitel. „Meie keelekümbluse õpilased on sooritanud eesti keele eksami keskmisel tasemel, arvestades eesti emakeelega õpilaste taset,“ lisab ta.

Maardu gümnaasiumi keelekümbluse koordinaator ja keelekümbluse algklassiõpetaja Silja Risti tunnistab, et lastevanemate ja kolleegide suhtumine keelekümblusesse on aastatega järjest paremaks muutunud, varem oli selle meetodi ümber palju teadmatust.

„Lastevanemad on saanud teadlikuks, et see toimib,“ nendib Silja Risti. „Tuuakse ka oma järgmised lapsed keelekümblusklassi. Arvan, et kaugel ei ole aeg, kui kunagiste õpilaste lapsed hakkavad meile tulema.“

Väga hea näide on tema sõnul ka see, et üks Maardu keelekümblusklassi vilistlane õpib praegu Tallinna ülikoolis klassiõpetajaks, töötab Maardus abiõpetajana ning annab juba ka mõningaid ainetunde.

Nii Maiu Plumer kui Silja Risti nendivad, et keelekümblusklassidesse soovitakse rohkem õpilasi, kui nad saavad vastu võtta, sest ruumi- ja tööjõuressurss on piiratud.

Üks õpetaja – üks keel

Maardu gümnaasium on vene kool, mis koosneb kolmest osast: vene õppekeelega traditsioonilistest klassidest, keelekümblusklassidest ja õhtukoolist (eesti- ja venekeelne).

Kehtib reegel üks õpetaja – üks keel, st mitte midagi ei tõlgita, vaid õpitakse nagu emakeelt kehakeele, miimika, seletuste, piltide ja siltide abil. Õiget hääldust õpitakse sõnade järgi kordamise abil – seda tehakse mitmeid kordi ehk n-ö papagoimeetodil. Kehtib ka põhimõte, et aineõpetaja on keeleõpetaja.

Lapsed õpivad lisaks keelele eri rahvuste kombeid ja traditsioone. Keelekümblusklasside õpilased teavad, mõistavad ja hindavad nii eesti kui ka vene kultuuri ning traditsioone. Eriti meeldib neile, et nad saavad osa kahtedest jõuludest ja lihavõtetest.