Kutsevalikuõpe toob kõhklejadki kooli

10. jaan. 2020 Annika Poldre toimetaja - Kutsevalikuõpe toob kõhklejadki kooli kommenteerimine on välja lülitatud
Kutsevalikuõpingute käigus on õpilastel palju võimalusi analüüsida ja arendada ka elamise ja õppimise oskusi.
Foto: Tartu KHK

Kutsevalikuõpe on haridustee jätkamise võimalus neile noortele, kes pole oma valikutes kindlad. Tartu kutsehariduskeskusel, kes õpet katsetusena alustas, on selle korraldamises juba nelja-aastane positiivne kogemus.

Tartu kutsehariduskeskus (KHK) avas 2017. aasta oktoobris kutsevaliku programmi. Katseprojekti eesmärk oli vähendada õpingute katkestamist kutsekoolis, luua võimalus jätkata õppimist pärast põhikooli ja siirduda seejärel tööle. Kaasata püüti eelkõige neid noori, kes ei õppinud ega töötanud pärast põhikooli lõpetamist või olid õppimise pooleli jätnud. Algusest peale on kutsevalikuõppega seotud Tartu KHK tugikeskuse juht Liine Maasikas.

Juba algusaastal kasutati sihtrühma leidmiseks kooli koostöövõrgustikku, kuid kõige rohkem tuli esialgu õppima oma kooli katkestanuid. Ka neile, kellel õppimine ei edenenud või kellele eriala ei meeldinud, pakkus kool väljalangemise asemel võimalust minna üle kutsevaliku kursusele.

Huvi kasvab

Nüüd, pärast nelja-aastast kogemust, on põhimõte jäänud samaks – vastu võetakse oma kooli katkestajad ja eriala vahetajad, aga mitte ainult. „Teave kutsevalikuõppe kohta liigub õpilaste kaudu päris hästi ja selle mainet on meil koolis õnnestunud kõrgel hoida. Meie oma vilistlasedki soovitavad seda teistele,“ rääkis Maasikas. Ta nimetas töövõiduks septembris alustanud suurt õpirühma, kes teadlikult valisid selle võimaluse. Ka neile, kes kooli sisse ei saanud, tehti kohe ettepanek tulla kutsevalikuõppesse. Õppima on oodatud ka need noored, kes on katkestanud õpingud mõnes muus koolis või ei ole pärast põhikooli lõppu mõnda aega õppinud.

Katseprojekti ajal polnud kutsevalikuõpilastel teiste koolikaaslastega võrdseid soodustusi, nagu peretoetus jm, kuid seda kompenseeris töötukassa, kus õppurid arvel olid. Nüüd, juba ametliku õppekava puhul, on nad kooli nimekirjas ning neil on kõik samasugused õigused ja toetused nagu teistel õppuritel.

Aasta jooksul läbib Tartu KHK-s kutsevalikuõppe kaks kuni 20-liikmelist rühma, kelle kooliaeg kestab pool aastat. Sellest piisab vajaliku kogemuse saamiseks. Uustulnukal on võimalus liituda õppega igal ajal, ootamata, millal alustab uus rühm. Sügisel, kui alustajaid oli 18, jäi selline võimalus vaid kahele noorele. „Võib-olla oli seegi üks töövõit, et õpilaste huvi kasvab ja me alustame üha suurema grupiga,“ sõnas Maasikas. Aastal 2017 tehti algust vaid nelja õpilasega, kuid neid tuli pidevalt juurde, kuni kokku oli üle 20. Õppekorralduse ja õpilaste kohanemise mõttes on karjäärinõustaja arvates siiski lihtsam, kui alustades on grupp enam-vähem koos.

Soov on tööd teha

Maasikas kiitis tublisid motiveeritud õpilasi, eriti tüdrukuid, kes avaldasid soovi tutvuda valitud alaga päris tööd tehes. Töökoha saidki kolm noort, kel huvi kaubanduse ja laotöö vastu. Ettevõtted olid vastutulelikud ja andsid neile selleks võimaluse. Tööellu sisse elades saab praktikant kogemusi, mis lisab enesekindlust.

„Algul muretsesime, et meie partnerid ei taha katsetajaid. Tavaliselt võetakse praktikale neid, kes juba midagi oskavad, meie aga saadame praktikante, kes ei pruugi osata midagi teha, aga tahavad kogemust,“ rääkis Maasikas. Kaubandusettevõtted, Selver, OnOff ja teised elektroonikapoed on olnud kutseõppe praktikantidega heatahtlikud, samuti Kroonpress ja väiksed tootmisettevõtted.

Karjäärinõustaja sõnutsi on noortel suur soov käia tööl ja saada selle eest tasu. See võib tuua kaasa mure, kui õpilane harjub tööl käima ega taha enam õppida, aga siis tuleb kooli abiga tasakaal leida. Noored saavad sellegi kogemuse, et oskusteta inimene saab teha vaid kõige lihtsamaid töid, ning see teadmine tõstab õpimotivatsiooni.

Maasikas rääkis, et suurem osa kutseõppe lõpetanutest on jätkanud õppimist, osa katkestanud uuesti õpingud ja läinud tööle. Kooli jaoks on see ikkagi hea tulemus, et enamik on tulnud tagasi õppima. Ja isegi kui nad uuesti katkestasid, omandasid nad enne mõne oskuse, millega said tööd.

Tugiisik on meeskonna liige

Õpperühmal on oma tugiisik. Kursusejuhataja ei jõuakski hallata 20 õpilase õppimist, isiklikke probleeme ja igaühe individuaalset õpiteed. Tugiisiku üks ülesandeid on käia iga kuu rühmaga vähemalt ühe töökohaga tutvumas. Ta on õpilastega koos tundides ja kui vaja, siis ka ettevõtetes praktikal. Kõik õpilased teda ei vaja, kuid suur osa õppureist on edukamad, kui kas või esimesel praktikapäeval on tugiisik kõrval. „Oluline on, et ta oleks õpilastega kaasas, muidu puudub ülevaade, kas õpilased ka tegelikult õpivad ja millised probleemid neil tekivad,“ selgitas Maasikas.

Tugiisik on meeskonna liige, kelle ülesanded muutuvad vastavalt grupi vajadusele. Mõni lahkub tunnist, kui pole tugiisikut, mõnele meeldib palju puududa, mõni tahab tunnis telefoni näppida – tugiisik saab neid olukordi ohjata. „Meil on kutsevalikuõppe tugiisikuga vedanud,“ lisas Maasikas. „Ta on hingelt noorsootöötaja, teda huvitavad keerulised juhtumid ja ta sobib õpilastega hästi.“

Kutsevalikuõppurid on suuremal või vähemal määral HEV-õpilased, osal on psüühikaprobleemid, osal õpiraskused, psüühika- või ärevushäire, nuti- või arvutimängusõltuvus. Koolil on nii tõhus tugisüsteem, et õppijail avastatakse ka neid hariduslikke erivajadusi, mis on varem jäänud märkamata. „See on iga järgneva õppeasutuse paratamatus, et nähakse muresid, mida eelmises õppetasemes pole tähele pandud – õpiraskused ei teki ju tühjalt kohalt 9. klassi lõpus,“ sõnas Maasikas. Siiski pole kutsevalikuõppes erandiks tavaõpilased, kes lihtsalt pole osanud eriala valida.

Paindlikud katsetused

Praegune õpperühm lõpetab jaanuaris, uus alustab veebruaris. Iga uus õpilane peab valima vähemalt kaks eriala. Valikul abistab teda karjäärinõustaja, kes kutsesobivustestide põhjal ning arvestades noore kogemusi ja soove, aitab selgitada huvipakkuvaid erialasid. Kuid kaks eriala pole piir, mõni on valinud kolm või neligi. Ja on ka neid, kellel on vaid üks kindel huvi, enamasti IT.

Kevadel alustavale õpperühmale plaanitakse mõndagi uutmoodi, näiteks nädal aega praktikat ja nädal teooriaõpet vaheldumisi, sest nii nagu praegu – ollakse vaid kaks päeva järjest praktikal – ei jõua mõned õpilased oma asju valmis teha. Proovides kahte erinevat õppekorralduse mudelit, leitakse parim. Nii katsetatakse muidki tegevusi, ka individuaalse õpitee loomist, ning kool annab selleks suure vabaduse. „Kutsevalikuõppe puhul on vaja olla hästi paindlik,“ lausus Maasikas. Tema sõnul on kutsevalikuõppe suur väärtus selle kaudu inimeseks kasvamine. Täiskasvanutel, kes õpilastega tegelevad, on nende jaoks aega, nendega arutletakse elulistel teemadel. Ja kui noored ongi algul oma kestas ning trotsi täis, siis õppe käigus on nendega toimunud imelisi muutusi.

Linna vajadused ja ootused

Aruteludest linna- ja koolijuhtidega on kasvanud Tartu KHK valmisolek kutsevalikuõppe tegevusi laiendada. Näiteks võiks selle õppe üks sihtrühm olla gümnaasiumilõpetajad, kes pärast kooli lõppu pole leidnud rakendust. Neilegi võib kutsevalikuõppest kasu olla, aga teisel moel. Sest see, kes on lõpetanud gümnaasiumi ega tea, mida edasi teha, ei tunne ennast tõenäoliselt mugavalt koos põhikooli lõpetanud erivajadusega noortega. „Tore, et linnavalitsusel ja gümnaasiumidel on häid ettepanekuid,“ arvas Maasikas. „On vaid aastate küsimus, millal tekitame mitu paralleelset kutsevaliku õpperühma. See annab võimaluse õppetegevuse suundi ja taset reguleerida.“

Kindlasti jätkab Tartu KHK selle sihtgrupiga, kellele on praegune kutsevalikuõpe välja arendatud ja kes on riskinoored ning koolikatkestajad. Ja tõenäoliselt luuakse ka väiksema riskiga ning teistsuguste vajadustega õpperühm. „Mina olen kutsevalikuõppe fänn,“ ütleb Maasikas. Talle meeldib mõelda, et see õpe on nagu kasvuhoone, kus saab katsetada mitmesuguseid lahendusi.

Proovi ja vali

Pole vähe õpilasi, kes ei oska valida eriala. Kuid kõik nad ei vaja pooleaastast õppimis- ja otsustamisaega. Nende jaoks on koolis loodud tegevus nimega „Proovi ja vali“, kus viie päeva jooksul on mitu kohtumist karjäärinõustajaga ja võimalus käia erialastel praktikatel.

Eelmisel õppaastal osales programmis üle 30 õpilase. Maasikas soovitab seda igale koolile. Programm kestab aasta läbi, tavakooliõpilane saab Tartu KHK karjäärinõustajalt soovituse ja võib tulla kas või paariks päevaks mõne eriala õpet vaatama. Pärast sellist kogemust on tal lihtsam valida, sest on näinud töökeskkonda ja -ülesandeid. Muidugi ei saa ta nädala ega isegi kuuga ülevaadet erialast, aga saab aimu, kas tahab seda tööd teha.


Toetudes naabrite kogemustele ja nuputades ise

Liine Maasikas.

Liine Maasikas:

Me vaatame kolleegidega, mis toimub Soomes. Seal alustati kutsevalikuõppega varem kui meil. Kuid meie õpe pole otseselt kusagilt kopeeritud. Kõik, kes kutsekoolides tegutsevad, on saanud aru, et väljalanguse ja valede valikute vastu on vaja süsteemset lahendust.

Soome kolleeg käis hiljuti meie õpet uurimas ja leidis, et tahab meilt mõndagi üle võtta. Meil on rõhk praktikal suurem kui Soomes. Põhjanaabritel on rohkem teoreetilist õpet ja vähem praktikat.

Muidugi ei ole praktikat korraldada kerge. Meil võttis aega, kuni õpetajad said kutsevalikuõppest aru. Õnneks on meil igal erialal mõni õpetaja, kes juba aastaid nende õpilastega tegeleb. Õpetajad oskavad märgata nende tugevusi. Nad märkavad ja kiidavad ning aitavad neil üle saada koolitraumadest.


Comments are closed.