Lapsed lugesid Leerole aabitsat ette
Tartu Maarjamõisa lasteaia lapsed käisid lugemiskoerale Tammelinna raamatukogus aabitsat ette lugemas.
Lugemiskoer Leero on rahulik ja sõbralik Newfoundlandi tõugu koer. Nimi Leero on lühendatud ja suupärasem variant tema pärisnimest Caballeerost. Nagu sellele koeratõule omane, on ka lugemiskoer Leero heatahtlik, rõõmsameelne ja rahulik. Seepärast sobibki Leero suurepäraselt lugemiskoeraks. Leero perenaisel Meelil on kodus kolm Newfoundlandi tõugu koera. Meeli sõnul on praegu seitsmeaastane Leero juba kutsikast peale olnud teistmoodi kui teised koerad. Ta on kogu aeg hoidnud inimeste ja eriti laste lähedusse.
Leerole meeldis, kui talle ette loeti, mis paistis välja tema rahulolevast pilgust. Seega olid lapsed valinud õige raamatu – aabitsa. Selle kaanel ilutsev aabitsakuke pilt oli koerale juba varasemast tuttav, kuna maal elava koerana oli ta seda lindu näinud. Sellisele mõnusale, pehmele ja karvasele koerale oli lastel vahva ette lugeda.
Ka muidu häbelikud lapsed lugesid rõõmuga Leerole ette. Igaüks luges nii palju, kui oskas ja jaksas. Vahepeal läks laste hulgas päris vaidlemiseks, kes järgmisena Leero juurde lugema läheb.
Lugemiskoeraga veedetud aeg oli lastele inspireeriv, tekitas huvi lugemise ja raamatute vastu, soovi lugemine enne kooli soravalt selgeks saada. Eks nii mõnigi laps oli enne lugemiskoeraga kohtumist oma lugemisoskust lihvinud, et osata võimalikult hästi lugemiskoerale ette lugeda. Nii suure koera ees on ju uhke tunne lugeda. Eriti sellise koera ees, kes tähelepanelikult vaatab, kuulab ja võib-olla jätab meeldegi, mida lapsed talle lugesid.
Tänutäheks said lapsed Leerole pai teha ja raamatukoguhoidja Elle käest kommi. Kumb oli parem, kas Leero paitamine või komm, jääb laste enda otsustada.