Mida Lehola lasteaia lapsed taimede kohta õppisid? 

23. jaan. 2020 Siret Vaarpu Tallinna Lehola lasteaia õppealajuhataja - Kommenteeri artiklit
Iga rühm pani juurviljatükid niiskele salvrätipeenrale kasvama.
Kümne päeva pärast katsetati, mis juhtub toiduga mullaämbris.

Tallinna Lehola lasteaia osalemine Erasmus+ projektis „Busy Bee“ on lasteaeda toonud aktiivset aiandustegevust. Rahvusvahelise projekti eesmärk on tõsta teadmisi kliimamuutuste ja looduskaitse vallas ning arendada oskusi, kuidas selliseid suuri teemasid lasteaialastele tutvustada. Projektis osalevad partnermaad on Läti, Leedu, Rootsi ja Island.

Kõigis õuetegevustes seadsime eesmärgiks suurendada laste hoolivust taimedest kui elusolenditest. Möödunud õppeaastal kujundasime lasteaia õuealale aiandusnurga. Kasvatasime kastides sibulat, kartulit, porgandit, maasikaid, päevalilli ja maitsetaimi. Sildistasime kogu õueala taimestiku: nii puud, põõsad kui ka lilled. Vaatlesime ja pildistasime meie õues elavaid putukaid, linde ja loomi. Taimede eluringist ja mesilaste elust tegid vanema rühma lapsed animafilmi „Lotte ja aastaajad“.

Talvisel ajal, kui õues aiandusega enam tegelda ei saanud, keskendusime veele ja vee seosele taimedega. Novembri lõpus toimunud teadushommikul ootasid lapsi kaks teadlast, kes tegid koos nendega põnevaid katseid. Uurisime vee olekuid: tegime kiirjääd, auru ja katsetasime vee pindpinevust.

Novembris-detsembris viidi läbi ka pikaajalisemad katsed: lille värviliseks muutmise, toidu kasvatamise ja kõdunemisega seotud eksperimendid.

Korraldasime katse lillega, täpsemalt valge gerberaga. Katse eesmärk oli näidata lastele, et taimed joovad vett. Vette valati toiduvärvi ja asetati sinna lill, mis oli eelnevalt olnud 15 tundi ilma veeta. Päeva möödudes pidi lill muutuma siniseks.

Projektis osales kolm rühma, kes kõik said endale lille ja asetasid selle ühel ja samal päeval värvivette.

Paari päeva pärast ilmnesid ootamatud tulemused. Kõige rohkem muutis värvi Lepatriinude lill – nende lillele jäid sinised laigud. Lepatriinud lõikasid lillevart, ehk oli see tegevus lille värvumisel abiks?

Sipelgate lill kuivas vees ära, kuigi ka nemad lõikasid lille enne vette panemist.

Mõmmikutel oli samuti laiguti veidi sinist märgata, aga vähem kui Lepatriinudel.

Katsest järeldusi tehes pakkusid lapsed, et oleks võinud kasutada mõnda teist lille, lilled olid enne janu täis joonud, värvivesi oleks pidanud olema veel tugevam.

Katsetasime ka seda, kas juurviljad hakkavad võrseid ajama, kui nende ülemine osa niiskele „salvrätipeenrale“ kasvama panna. Osales kolm rühma, kes endale oma „peenrad“ kujundasid. Redistel oli veidi närbunud võrseid küljes ning me märkasime juba poole tunni möödudes, et võrsed sirgusid, kui olid veidi vett saanud.

Täpselt kümne päeva pärast olid tulemused järgmised. Mõmmikutel kasvas porgandist välja umbes 3 cm pikkune ots, ka rediste lehed olid sirgunud lopsakamaks. Kapsa puhul selle ajaga muutusi toimunud ei olnud. Sipelgatel kuivas kogu peenar, kuna vett anti taimedele väga harva. Lepatriinudel kasvasid kenasti redise lehed. Porgandist lehti ei sirgunud, kuid üllatuslikult oli kapsale tekkinud pisike võrse.

Kümne päeva möödudes panid lapsed koos õpetajatega saadused mullaga täidetud ämbrisse. Muld oli ämbri põhjas, porgandid, redised ja tükeldatud kapsad asetati mulla peale. Julgemad lapsed said lisada ämbritesse vihmausse. Igasse ämbrisse pandi neli kuni kuus vihmaussi. Nädala möödudes olid tulemused erinevad.

Mõmmikute mullaämbrisse, kuhu lisati kõige rohkem vett ja kelle ämber oli teistest soojemas ruumis, oli enamik toidust lagunenud ja ussid roomasid energiliselt mulla ja veesegu peal. Tunda oli halba lõhna.

Sipelgate ämbris, mis asus kõige külmemas ruumis ja kuhu vett lisati teistega võrreldes vähem, oli enamik toidust veel mulla peal. Kasvama olid hakanud porgandipealsed. Toit oli jõudu juurde saanud ja vajunud rohkem mulla sisse.

Lepatriinude mullaämbris olid kõik aedviljad vajunud poolenisti mulda. Muld oli kenasti kobestatud ja rediste lehed veelgi kasvanud. Üllatuseks oli kapsal kasvanud juurde pea 6 cm pikkused lehed. Porgandil võrset ei tekkinud. Mullaämber ei lõhnanud pahasti.

Praeguseks on katsest möödas kaks kuud ja taimed hakanud kasvama.

Katse käigus nägid lapsed, et taimed võivad kasvada ka siis, kui pakkuda neile vaid valgust ja vett. Kui anda neile ka toitu (mulda), on taimede kasv veel jõudsam. Lapsed jälgisid taimede kõdunemist mullaks ja said teada, et kõdunemisprotsessi aitavad kiirendada vihmaussid.

Erasmus+ projekti „Busy bee“ käigus tehtud katsed õpetasid lastele, et ühe ja sama katse puhul, kus taimedele luuakse sarnased tingimused, võivad tulemused olla erinevad. Praktilisi katseid läbi tehes õpivad lapsed paremini loodust tundma ja mõistma põhjuse-tagajärje seoseid. Samuti saab ühiselt luua uusi eesmärke, et läbitud katseid täiendada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!