Näituseelamus: „Seks ja Meri“ meremuuseumis

10. jaan. 2020 Enn Siimer teatriteadlane ja -kriitik - Näituseelamus: „Seks ja Meri“ meremuuseumis kommenteerimine on välja lülitatud

Ma ei juhtu Tallinna just iga päev. Hiljaaegu aga sattusin meremuuseumisse vaatama näitust „Sex & the Sea“, maakeeli siis „Seks ja Meri“. Meri just nimelt suure tähega, mis annab sõnale palju laiema tähenduse. Rändnäituse põhiosa on koostanud Hollandi meediakunstnik Saskia Boddeke. Väljapaneku alapealkiri on „Näitus meremehe ihast ja igatsusest“, kuid eks ole me kõik ju teatud mõttes mere mehed.

Ma poleks seda soovitust siin hakanud kirjutama, kui näitus poleks jätnud mulle sedavõrd liigutavat muljet. Seda näitust tasub vaadata kõigil, ka koolilastel ja noortel, õigemini eeskätt just neil, sest ma ei pea seksi- ja mereatribuutikaga seotud eksponaate näituse kõige olulisemateks. Jah, ka need on olemas, kuid emotsionaalse mulje jätsid mulle hoopiski Eestist pärit neidude kirjad oma merel viibivatele kallimatele. Need autentsed kirjavahetused (20. sajandi algusest pärit kirjad annetati meremuuseumile alles hiljaaegu) olid väga hästi esitatud näitust saatvas lühikeses filmis, kus ettelugeja hääl kirja kirjutanud neidude erinevat karakterit reetis.

Ma ei teagi, kas pidada näituse vanusepiirangut (12+) õigustatuks või mitte, sest näituse kõige kõnetavamad osad on seotud mitte niivõrd üksikute detailide, vaid just selle, minu rõhutatud romantiliste tunnetega, mis sedavõrd hästi (ja nagu mulle tundub, ka ajatult) kajastavad noorte inimeste esimesi tundepuhangud. Taolised romantilised tunded tekivad ju juba vanuses 10–13 aastat ning näitus annab neile tuge ja julgustust.

Küllap näeb seda Lennusadama näitust igaüks isemoodi. Igal juhul võib öelda, et näituse teema on väga intrigeeriv ning annab materjali väga mitmesugusteks tõlgendusteks. Ma ei tea, kui palju sellest rändnäitusest käib kaasas kõigis riikides, kus seda eksponeeritakse, ja kui palju lisatakse kohapeal. Kusjuures Eestiga seotud osa oli kogu näitusega terviklikult seotud, alates enne näituseruumi sisenemist laudadel olevatest kirjadest, mis olid, vastavalt ajaloolistele traditsioonidele käsitsi, kohati ka kalligraafiliselt kirjutatud, ning nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Näitusele lisasid ehedust läbivilksatavad Eesti kohanimed. Eestiga seotud asjaolusid oli näitusel teisigi (viide Tartu, tollal küll Dorpati ülikoolile). Taoline Eesti foon muutis näituse emotsionaalseks, mis – erinevalt varem nähtud Titanicu näitusest, mille juures kohapeal ei lubatud ühtegi asja lisada ega muuta – andis sellele ajaloolise konteksti kõrval ka isikliku, geograafiliselt lähedase tausta.


Viimane võimalus külastada näitust „Sex & the Sea“

Hollandi multimeediakunstniku Saskia Boddeke näitust „Sex & the Sea“ saab Lennusadamas külastada 19. jaanuarini.

„Kui alguses selle teemaga välja tulime, oli üksjagu selgitamist, miks meremuuseumile sellist näitust on vaja. Kuid mida aeg edasi, seda loomulikumana tundus käsitleda ka meremehe elu seda emotsionaalset tahku ja võtta selleks appi kunstivorm,“ rääkis meremuuseumi juht Urmas Dresen.

„Publiku huviga näituse vastu võib rahule jääda. Samuti leidsime enda jaoks uut täiskasvanud publikut, kellele korraldasime eriprogramme. Loodud said ka muuseumitunnid koolinoortele,“ ütles Dresen. „Erilist tähelepanu pälvis aga meie oma kogust inspireeritud pudelikirjade installatsioon. Soomest Eestisse saadetud kirjad, mis olid meil kogudes olnud pea 20 aastat, hakkasid elama,“ oli muuseumijuht rahul.


Comments are closed.