Õpetajate Leht 10. jaanuaril
2020. aasta olulised haridussündmused
Õpetajate Lehe hariduskalender annab ülevaate alanud aastal ees ootavatest muudatustest, uuendustest, tähtaegadest, sündmustest.
Personaliseeritud õpe kui neljakordne uuendus
HITSA töötajad räägivad ülemaailmsest haridusmessist EduTech Asia, kus muuhulgas tutvustati ka personaliseeritud õpet Singapuri Ameerika koolis. Selgus, et personaliseeritud õppele ülemineku peamine eeldus on ennastjuhtiva õpilase olemasolu ehk frontaalsest õppest loobumine ja õpilastele valikute pakkumine.
Ettevõtete spetsialistid õpetavad koolis matemaatikat, füüsikat jt õppeaineid
Kolmteist ettevõtete spetsialisti on õpetanud juba pool aastat oma põhitöö kõrvalt koolis matemaatikat, füüsikat, informaatikat, eesti ja inglise keelt jt aineid. Nad leidis ettevõtetest üles ja viis koolidega kokku eelmisel aastal asutatud MTÜ Edumus.
Õpetajatöö valu asendub võluga, kui teame, kuidas laps õpib
Metakognitiivsete õpioskuste õpetamine pole Pärnu Vanalinna põhikooli õpetaja Kriste Talvingu ainetundides ühekordne õpistrateegiate tutvustamine, vaid õppeprotsessi lõimitud tegevus. Selle tulemusena suudavad õpilased teadlikult õppida ning vajadusel ka teisi õpetada.
Kutsevalikuõpe toob kõhklejadki kooli
Tartu kutsehariduskeskusel on head kogemused kutsevalikuõppe korraldamisel. Selle kaudu tulevad kooli niihästi õppimise katkestanud kui ka valikus ebakindlad noored. Kuid võimalusi on veelgi ja koolil plaanid suured.
Kui õpiks (õpetaks) kannatlikkust?
Kurtna kooli direktor Kristjan Saar kirjutab, et tänapäevases kiirustavas ühiskonnas on aeg aupaistesse tõsta põhjamaalaslik iseloomujoon ‒ kannatlikkus. „Peame meeles, et kõige raskemad olukorrad on kõige paremad õpetajad,“ märgib ta.
Katrin Helendi: „Lapsepõlve erilisust tuleb hoida ka lasteaias“
Lasteaiaaeg ei ole lihtsalt ettevalmistus kooliks, usub Tartu Terakese eralasteaia direktor Katrin Helendi. Lasteaiaaeg on üks osa inimese eluringist, iseenesest väärtuslik, ja seda püütakse väärtuskasvatuse lasteaia tiitli pälvinud lasteaias iga päev meeles pidada.
Mõtlemisainet Rootsist: mida ja miks naabrid teevad?
Rootsi kooliameti peadirektor Peter Fredriksson tuli vana aasta lõpus välja informatsiooniga uute õppekavade kohta. Need peaksid meilegi huvi pakkuma. Näiteks arvatakse Rootsis, et Eesti ja Soome pole PISA-s edukad mitte oma õppekavade, vaid kogenud õpetajate tõttu, kellest peetakse lugu.
Kes kaitseb koolijuhti?
Koolijuhtide lahkumise ja vallandamise teema on viimasel ajal justkui paisu tagant pääsenud. Igaühel on oma lugu, ükski neist pole meeldiv.
Sageli algab asi ühest-kahest kiuslikust inimesest, kelle eestvedamisel sünnib „suur“ ja inetu lugu. Küsimus ei ole sõnavabaduse piiramises, vaid sõna vastutuses. Samuti inimeste oskuses või soovis olukordi lahendada, aga ka lihtsalt rumaluses. Kanepi gümnaasiumi endine direktor Ilvi Suislepp leiab, et koolipidajaks ei saa olla omavalitsus, kui puudub haridusvaldkondlik kompetentsus.