Õpetajate Leht 17. jaanuaril

Kuidas hinnata koolijuhti?

Kiili gümnaasiumi õpetaja Mihkel Rebase hinnangul on meil vaja uut kompetentsimudelit, mis oleks kooskõlas koolijuhi kvalifikatsiooninõuetega ja võimaldaks koolijuhi tööd hinnata. Siis pole vaja mõistatada, mida me hindame. Peamine probleem ongi tema sõnul see, et me lõplikult ja üheselt ikkagi ei tea, mida me koolijuhi puhul hindame. Kui hindamiskriteeriumid on paigas, võime edasi arutada, kas rakendada regulaarset atesteerimist, tähtajalisi lepinguid või nii ühte kui ka teist.

Püha Johannese koolis on vaikusel oma koht

Püha Johannese kooli aatriumis kajab päeva lõpetuseks ühislaul. Korraga võtab maad vaikus. Ja nii on see igal päeval. Alates hetkest, mil koolile meloodia kinkinud Arvo Pärdi tähelepaneliku pilgu all kirjutasid lapsed ise sõnad ja laul oli esmakordselt kõlanud. Vaikuse rollist koolis ja klassiruumis räägib Püha Johannese kooli asutaja ja direktori Liivika Simmul.

Kuidas teha unistuste kooli?

Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool valmistub koolide liitmiseks ning on unistuste kooli suunas liikumisel võtnud eeskuju ka Inglismaast.

Kui lugema õppida on raske

Eakohase arenguga lapsel tekib nelja-viieselt, mõnel juba kolmeaastaselt huvi tähtede õppimise ja sõnade kokkulugemise vastu. Samas on lapsi, kes kooli minnes tähti ei tunne ja kellel on raske neid õppida. Riskirühma kuuluvad eeskätt kõneraskustega lapsed, samuti lapsed, kes on arengus teistest maha jäänud.

Laps paneb lelu sündi oma hinge

Kui prooviks alanud aastal hakkama saada nii, et lasteaias ei osteta juurde enam ühtegi mänguasja, vaid meisterdatakse ise mänguks vajalikke lelusid?

Räpina aianduskool pakub kutsevaliku õpiteed

Räpina aianduskool avas kolme aasta eest kutsevaliku õpperühma noortele, kes on läbinud põhikoolis toimetulekuõppe. Nüüd on kool avanud juba kaks valikuaine õpperühma.

MAHUKAS MATEMAATIKA ERILEHT

Matemaatika digiõpe on hoo sisse saanud 

Üks unistus hakkab teoks saama ‒ paljudes Eesti põhikoolides on juba õpetajaid, kes kasutavad matemaatika õpetamisel Opiqu ja Foxcademy interaktiivseid ülesandeid, mis  õpilast ise õpetavad.  Neid ülesandeid saab lahendada nii klassis kui ka kodus iseseisva tööna. Õpetaja ei pea neid parandama, sest arvuti parandab need ise ära. Järgmine samm on personaliseeritud õpe, toonitatakse vestlusringis . 

Matemaatika e-tasemetöö kui kujundav hindamine 

2020. aasta septembris-oktoobris toimub 4. ja 7. klassis esimene kiire automaatse tagasisidega matemaatika e-tasemetöö.  Innove spetsialistid Aimi Püüa ja  Sirje Piht  tutvustavad  e-tasemetööd lähemalt ja räägivad ka  koostamisel olevatest diagnostilistest testidest, mida õpetaja saab kasutada oma äranägemise järgi. 

Matemaatikaõpetaja uus missioon 

Matemaatikaõpetaja peab õpetama oma tundides õpilasi kasutama ka roboteid ja sensoreid,  kinnitab TLÜ õpperobootika nooremteadur Janika Leoste. Ta nimetab robotite ja sensorite kasutamise oskust uueks kirjaoskuseks. 

Kuidas tänapäeval matemaatikaõpetajaks õpitakse 

Kuna matemaatikaõpetajaks õppivad noored juba töötavad õpetajatena, toimub Tallinna ülikoolis nende õppetöö kolmel päeval nädalas ja kolm aastat.  Loengute kuulamise asemel on ümberpööratud klassiruumi, projektõppe, mängulise õppe jne meetodid.  

Matemaatikaõpetajate õpetamisest Tartu ülikoolis 

TÜ matemaatikahariduse keskuse juhataja Karin Täht kirjutab Tartu ülikooli matemaatikahariduse keskuse tegevusest. Ta toonitab, et matemaatika didaktika õpetamisel löövad keskuses kaasa psühholoogiharidusega inimesed. Keskus on andnud oma panuse matemaatika e-testide arendamisse.

Muudame matemaatika käegakatsutavaks

Pelgulinna gümnaasiumi matemaatikaõpetajad Brigita Põld ja Raido Marmor kirjutavad TLÜ projektist „Matemaatika õppevahendite loomine 3D-printeri abil“. Projekti lõpuks printis nende meeskond välja sellised geomeetrilised kehad nagu ahvisadul, oloid, Enneperi pind ja Dini pind.