Õpetajate Leht 24. jaanuaril
Varajase keeleõppe võtmeisik on õpetaja
Vene kodukeelega lastest käivad ligi pooled keelekümblusrühmas või eestikeelses lasteaias, pooled vene õppekeelega rühmas. Venekeelses põhikoolis jätkab õpinguid 82% vene õppekeelega lasteaias käinutest ja 52% keelekümbluses osalenutest. Kuidas muuta eesti keele õpe tõhusamaks? Eelmisel aastal alustati haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel katseprojektiga, kus vene õppekeelega rühmas on lisaks eestikeelne õpetaja.
Võõrkeeleõpetaja väljakutsed aastal 2020
Kui seni peeti võõrkeeleõppe eesmärgiks jõuda keelekasutuses emakeelekõnelejaga võrreldavale keeleoskustasemele, siis olukorras, kus enamik võõrkeelsest suhtlusest toimub inimeste vahel, kellele kasutatav keel on võõrkeel, muutub aina olulisemaks üksteisest aru saamine, kirjutab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder.
Olukorrast keeltes ehk Humanitaaria ja reaalia vastasseis tänases koolis
Nii nagu ühiskonnas laiemalt on ka koolis selgelt tuntav vastasseis humanitaarainete ja loodusteaduste õpetajate vahel, kirjutavad Miina Härma gümnaasiumi õpetajad Sigrid Butlers ja Maigi Varusk. Humanitaare peetakse pehmodeks, kelle õpetatav on pigem lihtsasti arusaadav ja sobivam õpilastele, kelle pea matemaatikat kunagi jagama ei hakka. Arusaam, et humanitaarid-kunstiinimesed on need, kes ühiskonnale niikuinii mingit rikkust tootma ei hakka, on nii sügavale juurdunud, et gümnaasiumi lõpetamise järel soovitavad ka karjäärinõustajad näiteks sügava ajaloohuviga õpilasel tõsiselt kaaluda edasi õppimiseks pigem mõnda teist valdkonda, sest ajalugu ei võimalda ju tulevikus ära elada.
Õpilase partnerina kaasamine võõrkeeletunnis kannab vilja
Riikliku õppekava järgi peaks gümnaasiumilõpetaja olema saavutanud inglise keeles iseseisva keelekasutaja taseme (B1–B2). Ometi näitavad ülikooliõpingute alguses sooritatavad keeletestid hoopis teistsugust pilti. Ligi veerand noori vanuses 19–25 aastat kasutavad inglise keelt kõigest algtasemel (A1–A2). Nad oskavad lugeda ja saavad aru lihtsamast ingliskeelsest tekstist ning mõistavad globaalsel tasemel mitte eriti keerulist kõnet, aga inglise keelt aktiivselt kasutada ei suuda.
Mart või Manfred – mänguline identiteet võõrkeeleõppes
Võõrkeele õpetamiseks ja õppimiseks on palju meetodeid, kuid õpilasi huvitab alati üks ja sama põhiküsimus: kuidas hakata kiiresti võõrkeeles rääkima? Tartu ülikooli algajate saksa keele intensiivkursusel on juba mitmendat aastat kasutatud mängulist identiteedimuutust.
Veel on aega õiget suunda valida
Tartu ülikooli koolikorralduse lektor, kümne lapselapse vanaisa, Jüri Ginter leiab, et Eesti hariduselus on palju näiteid selle kohta, kus õigeid mõtteid on realiseeritud vales suunas. Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 projektis on üksikuid asjalikke ja konkreetseid ettepanekuid ning mitu algatust mingit valdkonda arendada. Probleem on aga selles, et üldine suund on vale ning kui tegutseme vales suunas, siis me pigem kahjustame valdkonda. Jääb vaid loota, et see arengukava jääb paberiks, mida keegi tõsiselt ei võta, nagu ka eelmised arengukavad. „Kuigi korrutatakse õppijakesksust, unustatakse muutused ühiskonnas, mida on juba tunnetanud ka õpilased,“ nendib Ginter.
Kingitus kõige nõrgemale: laste kõnet, käitumist ja mängu tuleb arendada lasteaias, mitte nõustamiskeskuses
Tartu ülikooli emeriitprofessori Jaan Kõrgesaare arvates ei tohiks lasteaias kohapeal pakutavat logopeedilist ja eripedagoogilist abi kuluefektiivsuse altarile ohverdada: „Eripedagoogilise ja logopeedilise abi viimine tõmbekeskustesse riivab nende laste tulevikuväljavaateid, kel on koduse taustaga veidi vähem vedanud. Lõpuks riivab see ka nende huve, kellel ei ole sõnakaid eestkõnelejaid, kes pole Tallinnast, kes ei maksa ja kelle huvide eest ei ole mainekas seista.“
Parimad võimalused edendada kõnet ja käitumist, mängu ja mõtlemist avanevad logopeedile ja eripedagoogile tema hinnangul just nimelt lasteaias kohapeal toimetades.
E-kutseõpe hõlbustab erivajadustega inimeste pääsu tööle
Pärnu Saksa tehnoloogiakool hakkab juhtima projekti, mille tulemusena luuakse uus õppekava liikumispuudega inimestele. Lisaks Pärnu koolile osaleb selles Kuressaare ametikool. Mõlemas avaneb uue eriala õppimise võimalus tuleval aastal.