Osale Eesti Ajaloomuuseumi tegemistes ja saa põnevaid ideid!

Eesti Ajaloomuuseumi kogud on ühed suurimad Eestis ning neis leidub kokku 1 miljon 81 948 museaali. See hämmastav number muutub pidevalt. Ümbritsevatest igapäevastest esemetest võivad kunagi saada museaalid, neist omakorda näitused, millega agar õppija saab tutvuma tulla haridusprogrammide käigus – just nii kinnistuvad teadmised, ühtne väärtusruum ja arusaamine ajaloost ning meie identiteedist. Eesti Ajaloomuuseumi haridusprogrammides ja koolis õppimise eesmärgi võib kokku võtta ka järgmiselt: „Kogugem fakte, et tekiks ideed.“ (Louis Pasteur)

Faktidest ja artefaktidest tulvil Eesti Ajaloomuuseumi alguseks loetakse 1864. aasta 19. veebruari, mil Eestimaa Kirjanduse Ühing (Estländische Literärische Gesellschaft) asutas Tallinna Kubermangugümnaasiumi saalis toimunud koosolekul Provintsiaalmuuseumi. Ühingu üks eesmärk oli algusest peale luua muuseum „kodumaa süvendatud tundmaõppimiseks tema ajaloo, kunsti, tootmise, tehnoloogia ja looduse uurimise kaudu“.

Praeguseks veelgi mitmekülgsemat teemavalikut ja spetsiaalselt õpilastele loodud haridusprogramme pakkuv Eesti Ajaloomuuseum tegutseb kokku kuues ekspositsioonidega varustatud muuseumimajas: Suurgildi hoones, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Särevi teatritoas, Maarjamäe lossis ning tallihoones ja Eesti Filmimuuseumis Maarjamäel.

Nii nagu kultuurimaastikul on publikul sageli oma lemmikžanr või meedium, mida nautida, on ka muuseumikülastajatel oma eelistused ja harjumused. Ent üks meie populaarsemaid ja õpilasgruppide armastatumaid „staare“ on alles suhteliselt nooruke Filmimuuseum. Populaarne ekspositsioon „Duubel üks“ avati uues hoones Maarjamäel 4. oktoobril 2017. Eesti Filmimuuseum ise asutati 2006. aasta sügisel eesmärgiga väärtustada kodumaist filmiajalugu. Kogudes on ekraniseeringutes kasutatud kostüüme, rekvisiite, Eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat. Suurim hulk materjali puudutab aga legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm, mille toodangusse kuuluvad näiteks „Viimne reliikvia“, „Hukkunud alpinisti hotell“, „Nipernaadi“, „Nukitsamees“, „Kevade“, „Ukuaru“ jpt.

Filmimuuseumi ekspositsioon on koostatud teadlikult pisut ebatraditsioonilises ning pedagoogiliselt haaravas võtmes. Külastaja kulgeb läbi filmitegijate ametirollide aktiivset osalust pakkuvates teematubades. Nii õpilased kui täiskasvanud saavad filmiteadmisi proovile panna ning mängida ekraaniteose valmimise protsessis läbi eri võtmetegelasi: režissöör, grimeerija, monteerija, filminäitleja, stsenarist, produtsent jpt. Lisaväärtust annab nn illusioonide ruum eraldi korrusel, kus näeb mitu korda suurendatuna kõige esimesi seadmeid, mille abil püüti pildid liikuma saada. Filmis kaasalöömise elevust pakub Filmimuuseumi green-screen-ruum. Saadud teadmisi on võimalik edukalt lõimida kirjanduse, kunsti, optika, ajaloo või meediaõpetuse teemadega koolis.

Filmimuuseumi 210-kohalises kino- ja konverentsisaalis saab korraldada nii filmilinastusi kui kõige esinduslikumaid üritusi. Käesolevast õppeaastast on õpilasgruppidele värske võimalusena asunud tegutsema Filmikohver – hariduslikul eesmärgil tellitav kinoseanss meelisfilmiga. Võimalus, mida sageli kasutavad just kirjandusõpetajad, et tutvustada kohustuslikku lektüüri teise meediumi kaudu. Pakutav filmivalik on üleval meie kodulehel ajaloomuuseum.ee, kuid alati on võimalik saata otse muuseumile oma filmisoov. Tasub teada, et osa filmidest on varustatud veebist leitava õppematerjaliga, mille toel kinoelamust analüüsida ning õpilastega koolis järeltegevusi teha. Lisaks toimub pühapäeviti kell 12 Lastekino – noorele publikule suunatud avalikud filmiseansid, kuhu pääseb muuseumipiletiga.

Filmikunst on üks arusaadavamaid, tarbitavamaid ja kergemini kättesaadavaid meediume nii laste kui täiskasvanute seas. Kes ei naudiks aeg-ajalt filmi sisse minekut ja filmimaagiat – iseloomulik sõnamäng, mis on andnud ühtlasi nimetuse Filmimuuseumi populaarsetele haridusprogrammidele. Kuid on üks väike grupp inimesi, kes lähevad filmimaagia ja fantaasiamaailmaga nii kaasa, et kehastuvad aeg-ajalt sealt pärit tegelasteks ning valmistavad endale isegi sarnaseid kostüüme. Neid kutsutakse cosplayer’iteks.

Cosplay on termin, mida kasutatakse kostümeeritud (rolli)mängu kirjeldamiseks. Cosplay on lühend ingliskeelsetest sõnadest costume (kostüüm, riietus) ja play (mäng). Tegemist on omanäolise näitemänguga, kus üldjuhul kehastutakse ilukirjanduslikust raamatust, koomiksist, mängu-, animafilmist või videomängust pärit tegelaseks.

Omanäolise subkultuuri harrastajad on äärmiselt pühendunud inimesed eri eluvaldkondadest ning tegelevad cosplay’ga pigem hobi korras. Cosplayer võib vabalt olla tavaelus IT-spetsialist, ettekandja kohalikust kohvikust või kolleeg kõrvallauast. Vanusepiiranguid siin pole. Baltikumis on nii 12- kui 60-aastaseid cosplayer’eid.

Peamiselt eristab cosplayer’it tavalisest kostüümipeoks riietujast eriline pühendumus, valitud rolli sisseelamise võime ning keskmisest suurem huvi fantaasiamaailma vastu. Kehastutakse sümpaatseks lemmiktegelaseks. Ühtlasi on cosplayer’itel märkimisväärne oskus teha kostüümikandmisest kunstivorm. Asjassepühendunud kulutavad sageli tunde, et valmistada endale kostüüm kõige pisemate detailideni. Sinna juurde käib oskuslik grimm ning loomulikult näitlejameisterlikkus. Kostüümi valmistamiseks võib kuluda kaks nädalat või aastat, oleneb selle keerukusest. Maailma mastaabis on mõne keerukama kostüümi valmistamiseks kulunud koguni 700 tundi.

Millal ja kus cosplay tekkis? Kostümeeritud mängu on harrastatud aegade algusest. Ent kui jätta kõrvale teatri algus Vana-Kreekas või renessansiaegsed maskiballid, saab cosplay kui nähtuse alguseks lugeda 1939. aastat. Sel aastal toimus New Yorgis maailma esimene ulmemess, kuhu juhuslikult ilmusid futuristlike kostüümidega Forrest J. Ackerman ja Myrtle R. Douglas, kehastunud väljamõeldud tulevikutegelasteks. Termin cosplay võeti aga kasutusele alles 1983. aastal Jaapanis. Praeguseks võimegi rääkida cosplay’st kui omaette subkultuurist, mille huviliste hulk kasvab üle maailma.

Eestis tegutseb hinnanguliselt aktiivselt mõnikümmend cosplayer’it, kes osalevad võistlustel. Etteasted võistlustel on väga erinevad ja sõltuvad ürituse reeglitest. Mõnikord antakse ühele esinejale vaid 60 sekundit defilee jaoks, mõnikord saab teha ka pikemaid etüüde. Võistlusteks tehtavad kostüümid peavad olema enda loodud, samas kui iga päev võib hea kostüümi panna kokku kasvõi taaskasutusest saadud elementidest. Cosplayer’ite tegemistega on võimalik tutvuda suuremate festivalide ajal: septembris toimuval AniMatsuril Tartus ning märtsis toimuval JAFF-il (Jaapani animatsiooni filmifestivalil) Tallinnas. Viimase raames toimuvad Filmimuuseumis ka filmilinastused (1920.–1940. aastate anime ehk jaapani animatsioon): 21.03 kell 14 ja 16, 22.03 kell 14 ja 16.

Temaatilised töötoad toimuvad: 21.03 kella 12–14 Rao Heidmetsa animatsioonikool ja 22.03 kell 12 cosplay ABC (Galina Zaitseva, eesti keeles) ning 14 cosplay ABC (Galina Zaitseva, vene keeles). Lisaks tutvustab 21.03 kella 11–16 oma koomiksite kogu Filmimuuseumis kohapeal Tallinna keskraamatukogu.

Kuidas näevad välja ehedad cosplayer’ite kostüümid ja kes on Eesti cosplayer’id tavaelus, saab uudistada juba sel kevadel 20. märtsist publikule avatud näitusel Filmimuuseumis. Välja pannakse üheksa oma loodud eesti cosplayer’i kostüümi, millega on osaletud paljudel konkurssidel, kaasa arvatud EuroCosplayl Londonis.

Näituse kuraator ja andekas cosplayer Galina Zaitseva kirjeldab oma kirge järgmiselt: „Kui ma ei tegele cosplay’ga, tunnen ennast eksinuna, seega võiks öelda, et cosplay on muutunud minu elu väga tähtsaks osaks.“ Tulge vaatama näitusi ja osalema harivates programmides ning saage osa sellest, mis on vaimustanud teisi ja võib vaimustada ka teid! Olge osa ajaloost!