Räpina aianduskool pakub kutsevaliku õpiteed

17. jaan. 2020 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Räpina aianduskoolis on mitmesugust jõukohast aiatööd. Fotod: Räpina aianduskooli Maarja küla

Räpina aianduskool avas kolme aasta eest kutsevaliku õpperühma noortele, kes on põhikoolis toimetulekuõppe läbinud. Valikuaasta kursusena pakutavat õpet saavad noored septembrist alates juba kahes rühmas, Maarja külas ja Urvaste koolis.

Täpsem info sügisese vastuvõtu kohta ilmub Räpina aianduskooli, Urvaste kooli ja Maarja küla kodulehekülgedele juba sel kuul. Lahtiste uste päeva järel, mis toimub aprillis, oodatakse soovijaid dokumente Räpinasse tooma. Septembris algavale koolitööle eelneb suvel kahel korral kolmepäevane eelkutseõppe nädal, kus osalemine on eeldus, et pääseda sügisel õppima. Sel ajal elatakse Maarja külas telklaagris ning osaletakse praktilistes töödes. Samas viib eripedagoog kandidaatidega läbi osalise HAMET-testi, s.o tööealiste erivajadusega inimeste kutsesobivuse, võimete ja töökäitumise eelhindamise testide kogumiku. Test on osa õpingutest ning selle tulemusi arvestatakse õpilase karjääriplaani koostamisel.

Valikuaasta kursusele oodatakse eelkõige põhikoolis toimetulekuõppe läbinuid, kuid vastu võetakse neidki, kel põhikool lõpetamata või kes on läbinud lihtsustatud õppe. Kooli esindajad on koos õpilastega sellest haridustee võimalusest teavitamiseks läbi sõitnud pea kogu Eesti. Sõitudele on kaasatud oma kooli õpilased, et huvilised just nende suust õppimisvõimalusest kuuleksid. Tänavu plaanitakse rohkem tähelepanu pöörata veebiteavitusele ning kavas on minna Ida-Virumaale.

Suur elumuutus õpilasele

„Üleminek põhikoolist kutseõppesse on õpilase jaoks suur samm,“ sõnas Maarja küla arendusjuht, Räpina aianduskooli Maarja küla ning Urvaste õpperühma õppejuht Huko Laanoja. Harjuda tuleb uue õpikeskkonna ja praktiliste töödega. Urvaste rühma õppekavas kergendas varem seda üleminekut loovusmoodul, mis sisaldas kunsti, muusikat ja kehalist kasvatust. Nüüdses õppekavas on see moodul võtmepädevuste hulgas ning jätkuvalt saavad õpilased arendada käelist osavust käsi- ja puutööd tehes. „Pooldame loomingulisuse säilitamist ja arendamist ning leiame oma õppekavas endiselt selleks ka võimaluse,“ kinnitas Laanoja.

2007. aastast, mil Maarja külas on antud kutseõpet, on suurt tähelepanu pööratud just võtmepädevustele, mida noored omandavad üldharidusainete kaudu. Need ained, nagu eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, ajalugu jne, aitavad kooli spetsialistide arvates säilitada ja arendada õpilaste kognitiivseid ning psühhosotsiaalseid tegevuseeldusi, mis on vajalikud töö- ja igapäevaelus.

Võrreldes Maarja küla varasemate õppekavadega tõstab Laanoja valikuaasta eelisena esile suurenenud õppekäikude võimaluse. Need on olulised, sest Maarja küla ja Urvaste õpilased satuvad väga harva pikaaegsele praktikale ettevõttesse. Põhjuseks on olnud juhendajate puudus kohapeal, praktikavõimaluste hooajalisus ning ka ettevõtete vähene tahe. „Kuigi, kohusetundlikumat töötajat kui intellektipuudega inimene on mõnikord päris raske leida,“ arvas Laanoja, kuid oletas, et praktikandi kõrvalabi vajadus on määrav takistus. Tegelikult väheneb see vajadus sedamööda, mida kauem praktikant tegutseda saab. Kindlasti aga tuleb tööandjal silmas pidada, et tööleasuja ülesanded oleksid lihtsad ja neid ei oleks ülearu palju.

Nelja kooli leping

Urvaste kooli eestvedamisel sõlmisid 2019/2020. õppeaasta alguses Räpina aianduskooli (AK), Võrumaa kutsehariduskeskuse (KHK), Valgamaa kutseõppekeskuse (KÕK) ja Urvaste kooli direktorid heade kavatsuste kokkuleppe, mille alusel need neli kooli teevad koostööd puuetega inimeste väljakoolitamisel eri elualadel. „See on samm edasi intellektipuudega inimeste lõimumisel kutseõppesse ning töö- ja ühiskonnaellu,“ nentis Laanoja. Möödunud kevadel Urvastes lõpetanud valikuaasta kutseõppuritest leidsid peaaegu kõik edasiõppimise võimaluse kas Valgamaa KÕK-is köögitöölise abi või Räpina AK-s abiaedniku erialal ning eemale jäi vaid üks lõpetanu. Urvaste õpperühmas ei olnud eelmisel aastal ühtegi väljalangejat, kõik seitse alustanut lõpetasid.

Rehabilitatsioon on oluline

Räpinalaste kogemus on näidanud, et õpilased vajavad õpingute kõrval rehabilitatsiooniteenuseid. Neid saab kool Maarja küla rehabilitatsioonimeeskonnalt.

Maarja küla õpperühma kuus õppijat käisid kevadel välipraktikal Soomes Kiipula ametikoolis. Laanoja rääkis, et soomlased olid hämmastunud ja vaimustuses meie korraldusest, kus rehabilitatsiooniteenust vajav õpilane saab mitme spetsialisti, nagu psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi jt teenuseid koolis kohapeal. Soomes on need võimalused õpilasel kodukohas, mis võib koolist asuda isegi sadade kilomeetrite kaugusel.

Nii lapsevanemate kui õpilaste tagasiside kutsevaliku õppe kohta on olnud Laanoja sõnul positiivne. „Oleme jõudnud Maarja küla õpperühma tegutsemisel sinnamaani, et kutsekoolis õppimist ei võta ka vanemad ega hooldajad lapsepõlve pikendusena või päevakeskuse asendusena,“ rääkis Laanoja. Vanemad annavad endale aru, et see õpe laiendab noore valikuvõimalusi. Nad näevad oma lastel paremaid väljavaateid tulevikus tööturul või teenustel hakkama saamiseks. Õppijatelt saab kool tagasisidet lisaks arenguvestlustele ka küsitluste kaudu. Laanoja sõnutsi on põhiline, et õpilased teadvustavad enesele, miks nad koolis käivad, ja eesmärgistavad oma tegevuse.

„Palju on liigutavaid hetki, kuid ka olukordi, kus tuleb tõdeda, et mõni õpilane ei jõua õppekavas ettenähtud tulemusteni,“ sedastas Laanoja. Just seetõttu on algusest peale korraldatud eelkutseõppe nädalaid, et saada pilt tulevasest õpilasest. Ja mõnikord vastatakse seejärel kandidaadile eitavalt.


Räpina AK Maarja küla ja Urvaste õpperühmad

  • Mõlemas on õppeaeg üks aasta ja mitmesuguste valikmoodulitega õppekavad. Maarja küla õpperühm õpib Maarja külas Põlvamaal, Urvaste õpperühm Urvaste koolis Võrumaal. Esimesse võetakse vastu kaheksa, teise seitse õpilast.
  • Maarja küla õpperühma lõpetanutel on hiljem edasiõppimisvõimalus Räpina AK Maarja külas, et omandada kaheaastase õpiaja jooksul abiaedniku 2. taseme õppekava.
  • Urvaste õpperühma lõpetanud saavad edasi õppida Valgamaa KÕK-is köögitöölise abiks tasemel 2 või Võrumaa KHK-s puhastusteenindaja abiks tasemel 2. Mõlemal erialal on õppeaeg kaks aastat ja õppetöö toimub Urvaste kooli ruumides.


KOMMENTAAR

Kutsevalikuõpe sobib eriti hästi HEV-õpilastele

Virve Kinkar.

Virve Kinkar, SA Innove kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse peaspetsialist:

Haridusliku erivajadusega õppijatele on erandjuhtudel võimalik rakendada tavapärasest poole mahukamat kutsevaliku õppekava. Täiendavat ajaressurssi saab kasutada igapäevaeluks vajalike praktiliste oskuste arendamiseks ja õppija vajadustest lähtuvalt toetada õppimist mitmesuguste tugiteenuste, sh rehabilitatsiooniteenuste kaudu. Samuti vajavad HEV-õpilased teistest rohkem aega, et juhendamisel jõuda selgusele oma huvides ja oskustes ning saada teadlikumaks oma valikute mõjutajatest ja haridustee jätkamise võimalustest.

Kutsevalikuõpe keskendub inimese tugevustele ja arenguuskumusele ning sobib oma paindlikkuse tõttu eriti hästi HEV-õpilastele. Kasutades HAMET-testi ja teisi ajamahukaid hindamismeetodeid, on võimalik hinnata juba õpingute alguses, millises vormis ja milliseid tööülesandeid on inimene võimeline täitma, kuidas tema töövõimet arendada ning kasutada hindamise tulemusi koos muu asjakohase infoga õppija individuaalse õpitee kavandamisel.

Tavapärases mahus kutsevalikuõpet on praegu valmis läbi viima kümme kutseõppeasutust Eesti eri piirkondades. Nende õppekavade alusel võivad õppida ka haridusliku erivajadusega õppijad, sest õpet kohandatakse vajaduspõhiselt.

Kutsevalikuõpe on õppija jaoks tulemuslik vaid juhul, kui arvestatakse tema individuaalsusega nii õppe sisu kui korralduse osas (näiteks milliste erialadega on õppijal võimalik tutvuda, kui pikad on koolipäevad, kuivõrd õpetajad ja praktikajuhendajad kohandavad õppetegevusi, kas vajadusel saab kasutada tugiisikut jne). On oluline, et kõik kooli töötajad ja ka teised õpilased mõistaksid kutsevaliku õppekava eesmärke ja ning arvestaksid sihtrühma eripäraga.

Kutsevalikuõppe avamist kaaluva kooli meeskonnal tasub põhjalikult läbi mõelda, kes moodustavad õppija tugivõrgustiku, keda ja millistel tingimustel saab vajadusel kaasata väljastpoolt kooli või lähipiirkonda, millised ettevõtted on nõus võtma praktikale või tööle erivajadustega õppijaid ja kas juhendajad ettevõtetes on pädevad kutsevalikuõppe eesmärke arvestama.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!