Sõnal sabast: Krõõt

Krõõt ei ole just levinud naisenimi – statistikaameti aastataguste andmete järgi on see eesnimi 45 naisel, mis teeb sellest populaarsuselt 1182. naisenime. Võrdluseks olgu lisatud, et Krõõdaga sama päritolu Grete on nimeks 1263 naisel, mis asetab selle 146. kohale, ja sama päritolu Reet on nimeks 2895 naisel, mis annab sellele 44. koha.

Ometi on Krõõtki nimena hästi teada, koguni kuulus, ja seda suuresti tänu A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese raamatu peategelase Andrese naisele Krõõdale, kes on 2016. aasta soliidse, A. H. Tammsaare muuseumi, Vikerraadio ja Eesti raamatukoguhoidjate ühingu korraldatud rahvaküsitluse järgi lugejate ülekaalukas lemmiktegelane teoses.

Aga kui „Tõe ja õiguse“ Krõõt, keda 2019. aasta filmis kehastab Maiken Pius, on rõõmsameelne (vähemasti teose alguses), heleda häälega, hingelt hell ja loomult pehme, pikk, kerge ja õrna kondiga noor naine, täiesti sobimatu Vargamäel ootava raske töö jaoks, siis isikunimest tulnud üldnimi „krõõt“, nagu ka näiteks häälikuliselt lähedased „krõõp“ ja „krõhva“, osutab hoopis inetule, sageli veel vanale ja õelale naisele. „Eesti keele seletavast sõnaraamatust“ leiame näitelause „Ja siis ta võttis omale naiseks ühe igavese vana krõõda … kah rikka“ (August Jakobson).

Edgar Rajandi nimeraamatu andmeil on eesnimi Krõõt üks Margaret(h)a levinumaid lühendeid 18.–19. sajandil (hiljem on muutunud populaarsemaks Margaret(h)a muud lühikesed teisendid, näiteks Reet, Margit, Mare ja Maret). Rahvusvahelises pruugis on Margaret(h)a ühed tuttavaimad lühivariandid Greet ja Grete – ning üldnime „krõõt“ seovad eesti etümoloogiasõnaraamatud just nende, alamsaksa naisenimedega (Greet, Grete > „krõõt“).

Hoolimata üldnime „krõõt“ negatiivsest sisust ei tasu haruldast ja kõlavat naisenime Krõõt peljata, seda enam, et Rajandi sõnul tähendab selle alusnimi Margaret(h)a midagi nii kaunist nagu pärlit – vana pärsia pärimuse kohaselt avatud austrikarbi sisemusse langenud ja seal kuukiirte paistel kivistunud kastetilka.