Suure Muuseumiroti võitis Eesti arhitektuurimuuseumi näitus „Uuri ruumi“
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu tunnistas 2019. aasta parimaks püsinäituseks ja Suure Muuseumiroti võitjaks Eesti arhitektuurimuuseumi näituse „Uuri ruumi“. Parima ajutise näituse auhinna sai Tartu kunstimuuseumi näitus „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ ja kõrvalprojekt „Pallaslased Eesti kodudest“. Kokku tunnustati Valga raudteejaamas toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade galal kümmet Muuseumiroti laureaati. Oma eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja EAS.
„Mul on suur rõõm, et muuseumiroti konkurss oli taas osalejaterohke. Tähelepanu väärib just väikeste muuseumide edu. Tean oma kogemusest kui tähtis on tegijatele ühe sellise roti võitmine. See liidab kogu kollektiivi, sest muuseumitöö on koostöö. Muuseumitöötajate loovus, ideerikkus, missioonitunne ja professionaalsus on imeline. Kõik ei saa küll tulla võitjaks, aga kiitust ja tänu on väärt kõik muuseumitöötajad, kes iga päev meie kultuuripärandit hoiavad, uurivad ja vahendavad,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Eesti muuseumide aastaauhindade 2019. aasta laureaadid
Parim püsinäitus on Eesti arhitektuurimuuseumi näitus „Uuri ruumi“.
Parim ajutine näitus ‒ Tartu Kunstimuuseumi näitus „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ ja kõrvalprojekt „Pallaslased Eesti kodudest“.
Aasta muuseumikogu arendaja ‒ Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum projektiga „Meie keiser, kes sa oled kaugel!“.
Kõige kaalukam konserveerimistöö ‒ Eesti kunstimuuseumis läbi viidud Maie Männiku skulptuuride pikaajaline restaureerimine näituse jaoks Kumus.
Aasta kogukonna sõber ‒ Tallinna linnamuuseum kogukonda kaasava Kalamaja muuseumi ettevalmistamise protsessi eest.
Eesti muuseumihariduse edendaja ‒ okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu oma pere-e-giidi projektiga.
Aasta teadustrükis ‒ Mai Levini Eesti kunstimuuseumi teos „Johann Köler“.
Parima teadusüritus ‒ Saaremaa Muuseumi „Mässu kaudu vabasse riiki: 100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust“.
Aasta eriauhind ‒ Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseum suurt osa Eestist hõlmanud Soomusrong nr 7 „Wabadus“ projekti eest.
Kõige kõvema muuseumiarendusega sai eelmisel aastal hakkama SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, tiitli sai muuseum Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimise eest.
EAS-i turismiarenduskeskuse kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinna Rotilõks pälvis Eesti lennundusmuuseum. „Muuseum asub väikeses maakohas Lõuna-Eestis, kuid meelitab edukalt külalisi suurematest linnadest kaugemale. Selle vedaja Mati Meos on oma ala fanaatik ja ambitsioonikas visionäär,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Lennundusmuuseumi korraldatud Eesti lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Läinud aastal külastas kahepäevast sündmust 15 000 inimest, neist üle 10% lätlased.
Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti kultuurkapitali auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas „The Best in Heritage“ konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil, õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumi või osaleda konkursi aastal toimuval reisil erialase enesetäienduse eesmärgil.
Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.