Toetus annab ettevõtlusõppele haaret ja hoogu

„Edu ja tegu“ koos SA Innovega kutsub koole 20. veebruarini taotlema toetust koolide ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks. Seni on kolmest Euroopa sotsiaalfondi taotlusvoorust „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” toetatud 48 projekti. Õpetajate Leht uuris, kas ja mida toetatud projektid koolides muutsid.

Toetust pälvinud projektide seas on üleriigilise ja regionaalse haardega ettevõtmisi, mis hõlmavad mitmeid koole ja kogukondi, aga ka kohalikke, ühele koolile suunatud tegevusi.

ÜLERIIGILINE TASAND

Kaasaja OÜ projekt „Praktilised ettevõtluskuud ettevõtjatega“ pani aluse ettevõtlusõppele neljas koolis. Valmisid kaheksaosalised õppematerjalid, mis on vabaks kasutamiseks kõigile huvilistele (https://kaasaja.ee/oppematerjalid/).

Kaasaja OÜ juhatuse liige Merike Mätas:

„Õppematerjalid toetavad mitmekülgselt ettevõtlusõpet. Projektis osalenud neljas põhikoolis (Palupera, Krootuse, Paldiski, Merivälja) võeti pärast projekti lõppu kasutusele ettevõtlusõppe moodul. Nad said pikaajalise ja läbimõeldud praktilise koolituse kaudu uusi ideid ja inspiratsiooni, millega ettevõtlusõpet rikastada ning elulisemaks muuta. Kahe kooli innustunud õpetajad alustasid ka ettevõtlusõppe koolitusprogrammiga, et veelgi lisateadmisi saada.

Õpilased said tervikprotsessiks seotud õppepäevadel rohkelt nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilise kogemuse – riskivabalt läbi mängida ettevõtja teekonna idee sünnist toote valmistamise ja müügini. Usume, et mitmekülgne ja väga eluline kogemus ning kasvanud ettevõtlikkusteadlikkus julgustab õpilasi tulevikus ka ise ettevõtlik olema. Tagasiside põhjal andis projektis osalemine koolidele tahet ning huvi teha tulevikus koostööd ettevõtjatega. Praeguseks põimitakse ettevõtlikke ideid ka väljaspool ettevõtlusõppe tegevusi.“

Palupera põhikooli õppealajuhataja Reet Allak:

„Meie õpilased said projektist teoreetilisi teadmisi ettevõtluse alustest, riskidest, koostöö olulisusest, osalesid toote arendust, müüki ja reklaamimist käsitlevates praktilistes tegevustes. Koos arutleti, mida võiks lihtsate vahenditega toota. Taaskasutuspõhimõttel valmistati grupiti küünlajalgu, õngelante, unenäopüüdjaid, meelelahutusmänge, kaunistati ja kujundati ümber riideid ning telefonikaasi. Eriti palju elevust oli fotostuudiopäeval, mil tehti lihtsate koduste vahenditega valguskuubik tootefotode pildistamiseks ning pildistati oma tooteid. Õpilastele jäi eredalt meelde nn liftikõne. Praeguseks on ettevõtlusõpetuse tund esimeses, kolmandas ja neljandas klassis. Plaanime tunde ka vanematesse klassidesse. Projekt andis väga hea õppematerjali, mida kasutame nii karjääriõpetuses kui ka ettevõtlusõppes.“

Merivälja kooli II ja III kooliastme õppejuht Kadri Saluri:

„Ettevõtluskuu raames disainisid ja tootsid kõik 8. klassi õpilased ühe omanäolise ning uudse toote. Projekt arendas koostöövõimet, avardas silmaringi ning õpetas nägema maailma eri ametite esindajate silmade läbi. Nüüd on meil kaks koolitatud ettevõtlusõppe õpetajat, kes on teotahet täis. Liitunud on veel mitu aktiivset õpetajat.

Oleme planeerinud ettevõtlus- ja karjääriõpetuse 9. klassi õppekavasse ühe trimestri kestva kursusena. Koolitame õpilasesindust ettevõtlikuks organisatsiooniks, mil oleks valmidus ja võimekus korraldada üritusi ning toetada õpilaste ettevõtlikkuse arendamist. Lõimingu eesmärgil oleme ettevõtlusõppega seoses testimas ka II kooliastme käsitöö- ja tööõpetuse tundides.“

Krootuse põhikooli direktor Rita Punning ja õpetaja Karin Valdas:

„Ettevõtluskuu tegemistes osalesid 8.–9. klassi õpilased. Osalejad said kaheksal õppepäeval teoreetilisi teadmisi ning praktilise töö kogemuse ettevõtja rollis. Mängiti läbi toote loomise ja turundamise protsess, õpiti tooteid esitlema ja valmistama tootefotosid. Õpilasteni jõudis teadmine, et ettevõtlus ei ole ulmeline, see on käega katsutav, algust võib teha väikeste projektidega. Kooli õppekavasse on nüüd lõimitud ettevõtlusõpe. Kooli laatadel on varasemast rohkem müüjaid, kes suudavad majanduslikult mõelda. Plaanis on rohkem tuua kooli ettevõtjaid, kes räägiksid oma ettevõtmistest.“

REGIONAALNE TASAND

Heimtali põhikooli projekt „Läbi töö ja mängu ettevõtlikuks“ kaasas Viljandi valla koolide õpilasi.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Mukk:

„Meie kooli kolmandas astmes on valikaineteks majandus-, ettevõtlus- ja karjääriõpe, mida omavahel hästi lõimida annab. Kavandasime tegevusi ka valla teisi koole kaasates. Koostöös projektipartneriga toimus praktiline õpe OÜ Savilind Mulgi savikojas. Iga 8. klassi õpilane valmistas kaks keraamilist eset, tehes läbi kogu protsessi. Paralleelselt räägiti teooriast: kuidas arvutada materjalikulu, omahinda, kulusid. Iga „keraamik“ pidi esitlema oma tööd.

Õpilased osalesid Tartu Ettevõtluskülas rollimängudes „Ettevõtlik pere“ või „Ettevõtlik kodanik“ ning õppisid ise mängude juhendajateks ja mentorpäeval Heimtalis haarasidki mängujuhi rolli.

Kool soetas Ettevõtlusküla mängukomplektid koos rakenduse litsentsi ja rolllimängu materjalidega, kutsusime mängima ka valla teisi koole. Pärast projekti lõppu ostame juurde mängurakendust, et kooli Ettevõtluskülas veel rollimänge korraldada.

Enamik õpilasi pidas sel viisil ettevõtlusõpet oluliseks, sest sel moel saab aru, kuidas elu päriselt toimib. Elutähtis oli mõne õpilase jaoks mõistmine, et ta ei soovi hakata ettevõtjaks.

Toimus ka kaks ettevõtluspäeva Viljandi valla põhikoolide II ja III astme õpilastele, külastasime turismiettevõtteid. Kogu koolipere oli kaasatud teistmoodi koolipäeva ERM-i Heimtali muuseumi õuel, kus sidusime pärimuskultuuri praktilise tegevusega ja saime uusi oskusi.

Projektipäevade kaudu on suurenenud loovus, algatusvõime, visadus ja valmidus meeskonnatööks, mis on ettevõtte loomise eelduseks. Toimub mitmeid ettevõtmisi, kus õpilased saavad ettevõtlikku hoiakut rakendada.

Paar õpetajat on end koolitanud õpilasfirmade vallas. Hakkame mõtlema rohkem „Ettevõtliku kooli“ põhimõtete rakendamisele ja enesehindamisele.“

KOHALIK TASAND

Võru Kesklinna kooli ettevõtlusõpetaja Triinu Kärbla ja huvijuht Anu Koop:

„Meie koolil on muusikalide lavale toomise kogemus, seepärast otsustasime traditsiooni rakendada ettevõtlusõppe vankri ette ja kirjutada projekti uue muusikali lavale toomiseks. Sõlmisime kokkulepped Võru ettevõtetega: puidufirmaga dekoratsioonide, õmblusfirmaga kostüümide ja aksessuaaride valmistamiseks ning kultuurimajaga. Peamiseks partneriks kujunes projektiväliselt Võru muusikakool. Kõik olid väga koostööaltid ja toetavad, saime koolile sõpru, kes toetavad ka teisi ettevõtmisi.

Muusikal „Vaeslaps ja talutütar“ kujunes koolikogukonda lõimivaks projektiks ja muutis ettevõtlusõppe põnevamaks. Toimusid õppekäigud ettevõtetesse, töövarjupäevad ja töötoad. Õpilased said võimaluse olla protsessis algusest lõpuni: laulude loomisest kuni garderoobis töötamiseni. Valmis heliplaat, reklaamfilm ja etendusest täispikkuses video.

Projektis osales 400 õpilast, etendust käis vaatamas 1400 inimest linnast ja maalt. Projektiväliselt oleme muusikaliga käinud festivalidel, pensionäride päeva tähistamisel jm. Lapsed olid vaimustunud ametitest, nagu puidutrükkal, masterdaja ja juurdelõikaja, mille olemasolust ei olnud neil enne aimugi. See on maailm, mida koolil on väga raske pakkuda.“

Tartu Forseliuse kooli arendusjuht Kadri Saaremaa:

„Meie eesmärk on töötada 2021. aasta jaanuariks välja isikupärane ettevõtluskeskus, mis põhineb Ettevõtlusküla rollimängudel, kuid on lastevanemate ja ümbruskonna ettevõtjate (Metec ja Estiko Plastar) kogemuste abil rikastatud veelgi konkreetsemate näidete ning töövahenditega. Ettevõtlusviktoriini parimad said osaleda Ettevõtlusküla mängudel. Õpilased tõid välja, et nad õppisid paari tunni jooksul uusi majandusmõisteid, suurenes arusaam ettevõtlusest ja riskidest ning õpiti ka müümist, turundamist ja meeskonnatöö olulisust.

Meie õpetajad ja ligi kümme õpilast on saanud juhendamisõigused, korraldasime oma koolis nende juhendamisel juba ettevõtlusmängud ning emotsioonid olid võrreldavad Ettevõtlusküla kogemusega. Plaanis on taolisi mänge korraldada väiksemates gruppides ja sagedamini.

Suureks väärtuseks on projekti kaasatud vanemad, kes jagavad kogemusi ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ning panustavad erilaadsete ja huvitavate ideedega õpilaste ettevõtlikkuse arendamisse. Vanemate tugi ja värsked ideed on koolis elluviidavate tegevuste juures võtmetegur. Plaanime koostööd suurendada.“

Taotlusvooru formaalsed nõuded leiab Innove kodulehelt. Läbi viidud projektide ülevaateid ja avaldatud kajastusi ning soovitused projekti läbiviimiseks on koondatud programmi „Edu ja tegu“ lehele https://ettevotlusope.edu.ee/avatud-taotlusvoor-ettevotlusoppe-rakendamiseks/

Ettevõtliku õpetaja hariduskalender

• 8. ja 9. veebruaril – õpilasfirmade laat ja Eesti esimene ettevõtlusalane kutsemeistrivõistlus Rocca al Mare kaubanduskeskuses (ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“, Innove ning JA Eesti koostöös).
• 8. veebruaril – Eesti õpilasfirmade laat Kristiine keskuses.
• 6. aprillil – algab „Ettevõtliku kooli“ edulugude konkurss.
• 28. ja 29. aprillil – võistlus „Eesti parim õpilasfirma 2020“ Kultuurikatlas.
• 15. mail – võistlus „Eesti parim minifirma 2020“ Tallinnas SEB innovatsioonikeskuses.
• 4. ja 5. novembril – ettevõtliku ja ettevõtlusõppe konverents; haridusfestival ja edulugude konkursi finaal ERM-is.
• Oktoobris–novembris – üleriigiline parimate ettevõtlusõppe edendajate tunnustusüritus.

„Edu ja tegu“ programmijuht Kristi Ploom:

„Muutmaks toetuse taotlemist ja aruandlust lihtsamaks ja selgemaks, on tehtud mõned muudatused.

• Ettevõtlusõpet võib läbi viia ka lõimituna teistesse õppeainetesse, välja on töötatud juhendid: https://ettevotlusope.edu.ee/uldhariduse-moodulid-2.
• Enam ei pea kooliväline partner tingimata kulusid tegema. Varemalt oli see kohustuslik ja oluliseks takistuseks projektide ellurakendamisel. Igas projektis võib, aga enam ei pea olema partnerit, kes teeb kulusid.
• Partner võib nüüd olla ka teine kool, koos tehakse taotlus ning jagatakse kulud ja vastutus.
• Samuti võib projekti raames läbi viia täienduskoolitusi õpetajatele, juhul kui need on projekti lahutamatu osa ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks.
• Abikõlblikku perioodi pikendati 31. augustini 2023. Seega on võimalik esitada 24-kuulisi projekte.
• Avatud taotlusvooru lihtne aruandlus ja rahastamismehhanism toetab koole, et õpetada elulisemalt – külastada ettevõtteid, viia ellu kogukonnaprojekte jms.“

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.