Ülikooli majandust õppima ka ilma riigieksamiteta

17. jaan. 2020 Tarvo Niine TalTechi ärinduse programmijuht - Ülikooli majandust õppima ka ilma riigieksamiteta kommenteerimine on välja lülitatud
Tarvo Niine.

Ma ei ütle, et riigieksamid on ajast ja arust ja et need tuleb kaotada. Samuti ei taha ma väita, et keskkooli programmi tuleks majandusõppe seisukohalt ühel või teisel viisil kohendada. Asi ei ole ka selles, justkui ei panustaks gümnaasiumid piisavalt ettevõtlusõppesse. Üldiselt arvan, et nii majandusõppe sisu, selle edastamise maht kui ka üldine kvaliteet on meie taustsüsteemis mõistlik ja rohkem on positiivseid näiteid kui puudujääke. Siiski soovin jagada mõtteid riigieksamite rollist ning sellest, miks ikkagi on mõistlik hoida ülikooli sisseastumisel lahti ka alternatiivne rada.

Riigieksami tulemus ei näita alati õpilase potentsiaali

Riigieksami sooritusvõime peegeldab üsna hästi õpiharjumusi ning just lävendilati ületamiseks töötab riigieksamite süsteem eesmärgipäraselt. Kui õpilane on saanud näiteks matemaatika eksamil 60 punkti, viitab see tõsiasjale, et tõenäoliselt ei ole tal probleemi süsteemse mõtlemise ja ajakasutusega ega ka sellega, et tema pea üldse ei lõikaks.

Kas aga riigieksamid töötavad päris koorekihi väljaselgitamiseks, on küsitavam. Kas õpilase kõrge taseme määramiseks on 95 punkti usaldusväärsem kui 85, on keeruline hinnata, kuna erinevus võib tekkida üksikute juhuslike vigade baasilt. Nii et kui eesmärk on selgitada välja parimatest parimad, siis selleks riigieksamid ei sobi.

Kui vaadata seda mõttekäiku äriõppe kontekstis, siis parimast keskkooliõpilasest ei pruugi saada edukas ettevõtja (mitte alati ei pea minema nii, et viielised töötavad kolmeliste alluvuses, aga teatud loogika selles käibefraasis on). Küll aga on vägagi pragmaatiline võtta ülikooli gümnasiste vastu lävendipõhiselt ning lävendiks rakendada riigieksamite teatud taset, et vältida liialt suuri kääre esmakursuslaste stardivõimekuses, sest see muudaks ühise õppetöö korraldamise keerukaks ja ebaefektiivseks. Sõltuvalt seatud lävendist jäävad teatud erisused muidugi alles, aga kontrollitud piires on see aktsepteeritav.

Järgmine ühtlustumine toimub esimesel ülikooliaastal – vähem motiveeritud langevad välja. Oma kogemusest ärinduse bakalaureuseõppe juhina Tallinna tehnikaülikoolis ütlen, et kui esimese aasta väljalangus on 10–20%, tervistab see mõnes mõttes süsteemi.

Lisaks on väljalangus ärindusõppest esimeses järgus seotud muude põhjustega kui üliõpilase suutmatusega. Seega, kui isegi võtta hoiak, et väljalangus on negatiivne, kuna kätkeb nii õpetajate kui õppijate ebamõistlikult kulutatud aega, ei näe ma sellises väljalanguses kuidagi riigieksamite ega vastuvõtusüsteemi praaki.

Majandusvõistlus sõelub välja parimatest parimad

Millest siis ikkagi mõte, et ülikooli võiks pääseda ka muudmoodi kui riigieksamite tulemuste järgi? See kanal ei ole konkureeriv alternatiiv, vaid täiendav võimalus, mis on suunatud võimekamate väärikale tunnustamisele. Idees ei ole midagi uut – medalistide ja olümpiaadide parimate eraldi tunnustamine on konventsionaalne meede. Praktiline küsimus on, kuidas seda ellu rakendada, et see täiendaks eksisteerivat süsteemi parimal viisil.

Selles oleme oma teaduskonnas tunnetanud teatud lünka ning selle täitmiseks korraldame 2020. aasta veebruaris TalTechi lahtise majandusvõistluse. Sinna on oodatud 11. ja 12. klassi õpilased ja võistluse eesmärk on vastavalt meie teaduskonna majandus- ja äriõppe profiilile selgitada välja parimad keskkooliõpilased. Võtmesõnad on siin majanduses valitsevate seoste tundmine, maailmamajanduse väljakutsetes orienteerumine ning kombineeritult matemaatiline ja loov lähenemine probleemide lahendamisele.

Ühelt poolt loodame võistluse parimatest saada endale võimekad ja motiveeritud üliõpilased, sest parimad saavad koha tehnikaülikooli vabalt valitud õppekavale, sõltumata teaduskonnast. Kas nad muidu ei saaks meile sisse? Tõenäoliselt saaksid. Kusagil on küll ka väike hulk meile sobilikke noori geeniusi, kes pole aga kohe mitte kuidagi gümnaasiumisüsteemis motiveeritud panustama.

Aga pigem eeldame, et võistluse parimatele pole lävendi ületamine liigne väljakutse. See tähendab, et esmane eesmärk ei ole riigieksamite lävendist mööda hiilida. Küll aga võtame võistluse parimatelt maha riigieksamite pinge ja ehk oleme lisaks vahetule kontaktile loonud ka teatava emotsionaalse silla.

Teiseks on sellisel võistlusel teaduskonna profiili avalikult tutvustav roll – ehk saavad ka need osalejad, kes ei saavuta premeeritud kohti, paremini aru, millega majandusteaduskond tegeleb, ning kasutavad seda infot erialavalikul. Ning mine tea, ehk sooritavad nüüd motiveeritumalt ka riigieksamid – sest see lävend tuleb neil (suuremal osal?) ju ikkagi ületada.