Uus võistlus keeleteaduse huvilistele
13. veebruaril toimub esmakordselt veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Osalema on oodatud 5.–8. klassi õpilased. Viktoriinil tuleb 30 minuti jooksul lahendada 20 ülesannet maailma eri keelte kohta. Eelteadmisi ühestki keelest vaja pole.
Lingvistikaviktoriini eesmärk on tutvustada maailma keelelist rikkust. Põhikoolilapsed õpivad enamasti inglise ja vene, harvem prantsuse, saksa või soome keelt. Välismaalastega suheldes kasutatakse peamiselt inglise keelt. Õpilastele tuleb üllatusena, et elavaid keeli pole mitte mõnikümmend ega paarsada, vaid enam kui 7000.
Lingvistikaülesannete lahendamine on justkui avastusretk keelte eripalgelises maailmas, nagu tavatseb öelda Kiili üks korraldajatest, lingvistikaolümpiaadi žürii esimees Miina Norvik. Kiil pole pelgalt nuputamis- või loogikaülesannete lahendamise võistlusega mälumäng, iga küsimus pakub lahendajale uusi teadmisi.
Lingvistikaviktoriinil on viis lihtsamat ülesannet, millest igaüks annab 2 punkti, kümme veidi rohkem süvenemist nõudvat 3-punktist ülesannet ning viis keerulisemat 4 punkti väärilist ülesannet. Lisaks seoste loomise võimele ning loogikale paneb Kiil proovile õpilaste tähelepanu, funktsionaalse lugemise oskuse ning loovuse. Auhinnasaajad selgitatakse klasside kaupa, kuigi ülesanded on kõigile ühised.
Võistlus toimub Tartu ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas https://viktoriinid.ee/.
Huvilised saavad viktoriiniks valmistuda näidisülesandeid lahendades. Elektroonilised harjutusülesanded on leitavad https://viktoriinid.ee/H1ndxeiYS.
6. klassi õpilane Henri pidas kõige huvitavamaks näidisülesannet, millest selgus, et islandi keeles on mitmeid vahva tähendusega liitsõnu: näiteks tšello kohta öeldakse knéfiðla, mis sõna-sõnalt tõlkides oleks põlveviiul. Kõige uskumatum tundus talle aga see, et mõnes keeles on mitu erineva tähendusega vastet asesõnale meie: meie kaks, meie kolm, meie mitmekesi, meie sinuga ja meie ilma sinuta võidakse kõik öelda erineva sõnaga. Veel meeldis Henrile, et ülesannete juures on kaardid. Nii on kohe näha, kus üht või teist keelt kõneldakse.
Koolis keeleteadust eraldi õppeainena pole, aga lingvistikaülesandeid saab kasutada nii emakeele-, võõrkeele- kui ka matemaatika- või isegi geograafiatunnis. Viktoriini korraldajad loodavad, et nii mõnelgi osalejal kujuneb tänu Kiilile sügavam lingvistikahuvi, mis viib ta hiljem lingvistikaolümpiaadile ja võib-olla ka ülikooli keeleteadust õppima. „Hästi paljusid keeli hoida ja uurida on vaja selleks, et meil oleks tulevikus rohkem ideid, kuidas tulnukate keelt dešifreerida,“ arvasid õpilased lingvistikapäeval Tartu Kivilinna koolis. Iga õpitud keel avab uue akna maailma.
Rohkem infot teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kiil.