ASÕP aitab ASAP ehk Õpetaja asendamine on paratamatu

Läinud aasta lõpul kaheaastaseks saanud asendusõpetajate programmiga MTÜ ASÕP on liitunud praeguseks 925 inimest, kes on valmis pakkuma asendusõpetaja teenust Harju-, Rapla-, Jõgeva- ja Tartumaal. Plaanis on laiendada tegevust koos uue kasutusele võetava IT-platvormiga esialgu Pärnu- ja Viljandimaale, seejärel juba üle Eesti.

Koolijuhid on teenusega rahul ja leiavad, et seda on pikemat aega vaja olnud. Seni on püütud hakkama saada omaenda tubli kollektiivi varal, aga alati ei ole see võimalik. Tavaliselt asendavad puuduva kolleegi tunde oma kooli aineõpetajad, kes töötavad terve õppeaasta vältel juba niigi ülisuurte kontakttundide arvuga.

Välja on kujunenud ka kindlad abilised väljaspool kooli, kuid iga pikaaegne või mitme õpetaja korraga puudumine on koolile alati suur väljakutse.

„Olukorras, kus riigis valitseb õpetajate põud ja kõikide koolide jaoks on asendused paras peavalu, on igasugune abi väljastpoolt teretulnud,“ leiab Elva gümnaasiumi 7.–12. klasside õppejuht Tõnis Parksepp. „Jah, asutuse finantsvõimekus seab sellele küll piirid, kuid ainuüksi teadmine, et viimases hädas pole kool päris üksi, annab jõudu juurde.“

Mis see koolile maksma läheb? Kool tasub asenduse eest teenustasu 19.90 eurot iga 45-minutise asendustunni eest. Teenustasu sisaldab asendusõpetaja tasu ja teenuse vahendustasu.

Keda koolid vajavad?

MTÜ ASÕP-i tegevjuhi Gerli Neppi sõnul tellitakse neilt kõige rohkem klassiõpetajat, matemaatika-, eesti keele ja kirjanduse, inglise keele ning loodusainete õpetajat. Kuna õppekavas on üle 20 aine, on üldine vajadus tema sõnul mitmekülgne. „Kõige enam vajame õpetajaid, kes on valmis õpetama reaalaineid, põhiliselt matemaatikat, väga oodatud on ka võõrkeelte ja muusikaõpetajad,“ täpsustab Neppi.

„Koolid on teinud ettepaneku, et võiksime vahendada ka eripedagooge, logopeede ja psühholooge, sest nendegi järele on vajadus suur,“ lisab ta.

Koolide tagasiside on olnud Neppi sõnul positiivne: „Koolid toovad välja, et tunnid on kvaliteetsed. Meie jaoks on suurim kinnitus sellele, et oleme leidnud sobiliku asendusõpetaja, fakt, et igale teisele asendusõpetajale tehakse tegevõpetaja tööpakkumine ning enamiku koolide puhul järgneb esmatellimusele teine.“

Elva kooli õppejuht Tõnis Parksepp ütleb, et neil on kogemusi küll ainult ühe ASÕP-i asendusõpetajaga, kuid see on olnud üdini positiivne. „Kusjuures ma ei räägi ainult asendaja pädevusest või siirast huvist oma aine õpetamise vastu, vaid tema oskusest saada iseseisvalt hakkama,“ täpsustab Parksepp, kelle hinnangul on süsteem väga lihtne ja inimsõbralik. „Avalduse vormi võiks lisada vaid lahtri inimesele, kes tegeleb koolis lepingutega,“ leiab ta. „Tihti peab koolipoolne kontaktisik olema õppejuht, kes vastutab õppetöö sisu eest, aga lepingute sõlmimine jääb siiski direktori pärusmaaks. Seega on siin potentsiaali vähendada asjaajamist veel ühe sammu võrra.“

„Meil on läinud vaja asendusõpetajat eesti keeles ja kirjanduses, muusikaõpetuses ja matemaatikas. Varem oleme leidnud asendajaid töökuulutuste kaudu ja lahtiste silmadega ringi käies,“ räägib Tabivere põhikool õppe- ja arendusjuht Kadi Kesa. „Tavaliselt õpivad asendusõpetajad veel ülikoolis, väga suurt kogemust pole neil olnud, aga kõik nad on olnud hästi motiveeritud ja hakkama saanud. Meie koolis on kõik ASÕP-i kaudu otsitud inimesed sobinud, muusikaõpetaja asendaja kohta tuli väga palju kiidusõnu nii lastelt kui lastevanematelt.“

Ka tema sõnul on olnud ASÕP-iga suhelda väga mugav ja kiire: „Nad vastavad nii õhtutundidel kui ka nädalavahetustel. Infovahetus on väga operatiivne, kogu aeg hoitakse kursis, kui kaugel asendusõpetaja otsimisega ollakse.“

Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul nendib, et nad on asendusõpetajat vajanud kahel korral ja mõlemal juhul ka kiiresti abi saanud. Üks neist oli pikemalt ette teada asendus õpetaja õppepuhkuse perioodiks ja teine ootamatu haigestumise puhul. „Mõlemad asendajad olid aineteadmistelt igati pädevad, kohanesid meie kooli oludega kiiresti ja koostöö sujus igati,“ lausub Viimsi koolijuht, kelle arvates asendusõpetajate süsteem õigustab ennast ja on väga vajalik, kui tekib ootamatult „auk“ või õpetaja viibib pikemalt eemal. „Keset aastat on igapäevast asendajat leida väga keeruline,“ lisab ta.

Ajaga kaasas

Tänavu aprillis on valmis saamas IT-platvorm, mis võimaldab pakkuda asendusõpetajatele tööd äpi vahendusel. Koolid saavad hakata tellimusi otse IT-keskkonda sisestama. See on samm Bolti-sarnase lahenduse suunas ning paari aasta jooksul loodetakse asendusõpetaja teenust korraldada sarnaselt Bolti süsteemiga.

„Hoolimata äpist ei muutu meie värbamisprotsess ja endiselt jäävad oluliseks asendusõpetaja haridus, oskused ja motivatsioon,“ ütleb MTÜ ASÕP tegevjuht Gerli Neppi. „Samuti oleme koos koolidega püüdnud leida lahendust sellele, kuidas asendusõpetaja saaks end enne asendust veelgi paremini ette valmistada.“

Gerli Neppil on sellekohaseks näiteks detsembrikuust alanud koostöö Opiquga, mis lihtsustab asendusõpetajatel õppematerjalide kättesaamist.

MTÜ ASÕP saab osutada teenust tänu Heateo mõjufondi ja Heateo haridusfondi toetusele.

KOMMENTAARID

Kelly Keevallik, Laulasmaa kooli õppealajuhataja:

ASÕP-i poole pöördun tavaliselt siis, kui on ette teada õpetaja pikaajaline puudumine: õppepuhkus, välislähetus, pikem haigestumine. Eelmisel õppeaastal lahkus poole aasta pealt matemaatikaõpetaja ning kuni uue leidmiseni saime asendusõpetaja ASÕP-ist.

Kõik õpetajad, kes seni meie majas tunde andnud, on olnud väga pühendunud ja kohusetundlikud, loovad. Koostöö nendega on sujunud kenasti. Iga uus inimene õpilaste ees tekitab neis elevust ja tahtmise teada saada, kellega on tegu. Eks esimese päeva jooksul tulebki kohe välja, kas ja kuidas klassi ees olemine õnnestub.

Saan rõõmuga tõdeda, et meie õpilased suhtuvad külalisõpetajatesse viisakalt ning asendustunnid on sujunud kenasti. Kuni meil endal koolis asendusõpetajat võtta ei ole, on hea võimalus kutsuda tunde läbi viima asendusõpetaja programmi kaudu. See lihtsustab oluliselt õppealajuhataja tööd, ta ei pea igaks päevaks ja igaks tunniks leidma uut õpetajat või ise asendama asuma. Ka õpilastel on lihtsam, kui iga tund ei ilmu klassi ette uus inimene.

Eks iga päev on meil asendustunde rohkem vaja anda, kuid need saame oma õpetajatega kaetud. Kuna ASÕP-i antud asendustunnid on tunduvalt kallimad kui tund, mille annab oma maja õpetaja, siis majanduslikult ei ole koolile kasulik igaks tunniks asendusõpetajat tellida.

Minu jaoks on süsteem praegu ühe õpetaja põhine, st kui on vaja asendada inglise keele õpetajat ja anda inglise keele tunde, kutsungi asendama vastava õpetaja. Meil on aga majas palju õpetajaid, kes annavad nädala jooksul erinevaid tunde: matemaatikat, inimeseõpetust, bioloogiat, rahvatantsu. Ilmselt sellist inimest, kes suudaks kõik üle võtta, ei ole.

Imbi Viisma, Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor:

Meie oma kooli aineõpetajad asendavad puuduva kolleegi tunde läbi õppeaasta. ASÕP-i teenust oleme kasutanud põhiõpetaja haigestumise korral, aga ka õpetaja puudumise korral üldse – kui õpetajat pole olnud võimalik tavapärase konkursi korras värvata. Huvitav oleks teada, kas need nn tööturult kadunud õpetajad on üle läinud asendusõpetajate süsteemi?

Süsteem õigustab ennast, nad on olnud tublid ja kohusetundlikud inimesed, kuigi nende haridustaust ei ole täpselt teada. Teiselt poolt tundub, et süsteem tervikuna on ülejäänud koolis töötavate õpetajate suhtes ebaõiglane. Asendusõpetaja ei pea olema klassijuhataja, ei pea tegema arenguvestlusi, tal ei ole vaja koostada aruandeid, ta ei osale õppekavatöös, ei koosta ainekaarte, ta ei pea viibima koolitustel, koosolekutel, olema korrapidaja ning nad eeldavad, et ei ole vaja isegi töid parandada ja hindeid panna. Mingeid kohustusi peale tunniandmise ei ole. Kooli jaoks ei ole teenus ka odav.

Kui inimene asendab ühte-kahte tundi, siis polegi võimalik eriti aru saada, kas ta üldse sobib õpetajaks või mitte. Pikema perioodi korral selgub kõik sama kiiresti kui tavaliste õpetajate puhul – see võtab aega paarist nädalast kuni pooleteise kuuni. Kui nad ei ole õpetajaks õppinud, siis nad võiksid asendada ühte-kahte tundi.

Üldiselt aga tekib küsimus, kas sellisel viisil lahendamegi õpetajate puudust, et tulevikus hakkab kool õpetajaid n-ö rentima? Eestis on õpetajate puudus käes ja asendusõpetajate süsteem süvendab seda kunstlikult veelgi. Kas nad on õpetajad või mitteõpetajad? Kui mitteõpetajad, siis on neist inimestest kahju, sest õpetajate puudus süveneb, asendusperioodid muutuvad järjest pikemaks ja siis tekivad paratamatult ka kõik need tavapärased probleemid, mis õpetaja tööga kaasas käivad.

Õpetajate kõrval ise ka õpetajaks

Viie lapse isa Marek Maasik proovib kätt asendusõpetajana soovist noori aidata ja neid õppima innustada. Seni on töö hästi laabunud.

Inseneriharidusega Marek Maasik liitus asendusõpetajate programmiga läinud aasta novembris ja on asendanud lühiajaliselt loodusainete tundides ning poiste tööõpetuses ja alustanud pikemaajalist asendamist matemaatikas Saue gümnaasiumis.

Niisiis on tal praeguseks kogemus kolmest koolist. Esimene pakkumine tuli Tallinna Õismäe gümnaasiumist, kus ta andis keelekümblusklassis loodusõpetust ja geograafiat. Kuna mehel on vene keel suus, otsustas ta pakkumise vastu võtta. „Enne oli neil olnud õpetajaks noor naisterahvas, järsku tuleb klassi ette keskealine mees – nad ei teadnud, mida oodata,“ meenutab ta esimest kohtumist keelkümblusklassi teismelistega. „Näod ja pilgud olid koloriitsed, üks õpilane piilus ukse vahelt sisse, jooksis siis minema ja hõikas üle koridori, et neil istub klassi ees killer!“

Hobiks matemaatika

Aga üllatus ja pinge noorte nägudelt lahtusid pärast esimest tundi. Edasi laabus kõik.

Marek Maasiku teine kogemus pärineb Tallinna Südalinna koolist, kus ta andis 4.–9. klassi poistele tööõpetust, mis oli asendusõpetaja sõnul meeldiv kogemus.

Nüüd õpetab ta kuu aega, veebruari lõpuni, Saue gümnaasiumis 6.–7. klassi õpilastele matemaatikat, oma lemmikainet.

„Mulle on alati reaalained meeldinud – koolis meeldisid matemaatika, füüsika, keemia ja tööõpetuses nokitsemine,“ põhjendab ta oma ainevalikut. „Seda kõike on elus pidevalt ka vaja läinud.“

Kõige suuremat huvi tunneb ta enda sõnul matemaatika vastu, seda nii teistele õpetades kui ise ülesandeid lahendades. „Kooli ajal, kui teised käisid ajaviiteks palli tagumas, arvutasin mina paberil integraale ja lahendasin maatrikseid, mis võtsid enda alla neli A4-lehekülge,“ selgitab Marek Maasik oma huviala tagamaid. „See oli minu hobi!“

Mees tunnistab, et ei ole õppinud õpetajaks, aga on pedagoogikaga hästi kursis, kuna tema ema oli õpetaja, nagu on ka abikaasa. „Nii et kooliteema on saatnud mind kogu elu,“ nendib ta. Pealegi on ta viie lapse isa, nii et lastega suhtlemine ei ole talle võõras. Ütleb isegi, et õpetajaks olemine on tema loomulik olek.

Oma õpetajatöös tugineb ta paljuski elukogemusele. Tema varasem õpetajatöö kogemus pärineb pühapäevakoolist ja täiskasvanute koolitamisest, samuti Rocca al Mare kooli õppekeskusest Hispaanias, kus tema abikaasa aasta aega vahetusõpetajana töötas. Kuna pere elas koolimajas, pöörduti nii mõnigi kord pereisa poole, kui oli vaja mõnda õpetajat asendada – kord tuli anda matemaatikat, siis jälle käsitööd …

„Seal tekkis julgus õpetajana kätt proovida,“ arvab pereisa, kes leiab enda hinnangul kergesti laste ja noortega kontakti. „Lähtun sellest, et noortega tuleb suhelda võrdsel tasandil, mitte ülevalt alla – see aitab nii mõnigi kord keerulisi olukordi lahendada.“

Ennekõike aga peab asendusõpetajal olema soov õpilasi õppimises aidata, suunata, juhendada. See peab olema järjepidev protsess. Siit ka asendusõpetajate organisatsiooni vajalikkus. Seda võimalust peab ta nii laste kui kooli seisukohalt heaks, kui pärisõpetaja mingil põhjusel töölt kõrvale jääb. „Kui põhiõpetaja peab töölt eemal olema, on kõige hullem, mis juhtuda saab, see, kui tunnid ära jäävad,“ leiab ta. „Õppekavad on väga tihedad ja iga ära jäänud tund võib tähendada, et osa õpikust jääb läbi võtmata.“ Kooli seisukohalt muudab asendusõpetajate programm asendaja leidmise organisatoorselt lihtsamaks.

Enne kui ta asendusõpetajana tööle asub, soovib ta kokku saada aineõpetajaga, keda tal asendada tuleb – kuulata ära tema hoiakud ja mõtted, saada aimu klassi üldisest meeleolust ja distsipliinist, vaadata üle õppetöös kasutatavad materjalid ja see, kus parasjagu õppimisega ollakse. Siis on teada, mida on oodata.

Paneb mõtlema

Kui abikaasa õpetab algklassides, siis Marek Maasiku töövaldkonda jäävad teismelised, kes pole tema hinnangul kerge seltskond. Teismeliste õpetamine ongi tema sõnul üks põhjus, mis teda kooli poole tõmbab. Ta ütleb selle kohta isegi „mure noorte pärast“, sest talle tundub, et paljude noorte mõttemaailmas on midagi tõsist korrast ära – keskendumisraskused, sisemine rahutus – ja ta püüab seda olukorda mõista, sellesse süvitsi minna, et noori aidata. „Tahan neid tundma õppida ja aru saada, mis neid vaevab,“ täpsustab ta. „Suurel osal on motivatsioonipuudus õppimise suhtes, mõtteloidus – ma ei tea, kust see tuleb, aga see on ohtlik tendents.“

Seega on ta püüdnud enda kogemuse varal noorte motivatsiooni tõsta ja selgitada, et õppida tasub. Näiteks Sauel matemaatikat õpetama asudes rääkis ta esimeses tunnis hoopis sellest, kui oluline on õppida ja saavutada teadmiste tase, millele tuginedes saab ise juurde õppida spetsiifilisi teadmisi.

„Aju on nagu lihas,“ toob ta piltliku näite. „Kõigepealt tuleb ajada ta üldisesse heasse vormi ja seejärel teha juurde spetsiifilisi harjutusi, et olla mingil konkreetsel alal parim.“