Käimasoleval 100. hooajal on Eesti Draamateatri repertuaaris mitmeid lavastusi, mis kõnetavad noort publikut ja annavad hea tõuke aruteludeks olulistel teemadel. Kooligrupid on igati oodatud lavastuste teemadel kaasa mõtlema ja rääkima – külastatud etenduste arutelusid saab kokku leppida teatri kirjandustoaga. Õpilasi, kel juba tugev teatripisik küljes, kutsume osalema arvustuste ja teatriuurimuste võistlusel.

Eesti suurima sõnateatrina on teatril võimalus ja kohustus tegelda nii maailma näitekirjanduse klassika kui ka eesti algupäranditega. Lavastaja Kertu Moppelilt on kaks lavastust, mis suhestavad näitekirjanduse klassikat just parajasti õhus olevate teemadega. Gorki „Väikekodanlased“ (viimased etendused!) kujutab noorte ja vanade põlvkondlikku konflikti ajal, mil vanamoodi enam edasi ei saa, aga puudub ka täpsem kujutlus uuest teest. Ibseni „Rahvavaenlane“ näitab kõhedust tekitavalt, kui eluliselt ja tänapäevaselt võib üks vana teatritekst siin ja praegu mõjuda. Võimukonflikt väikelinnas on Moppeli lavastuses kasvanud üldistusjõuliseks kujundiks – kas maailma päästmine kliimakatastroofist on alati altruistlik, millised mehhanismid hoiavad käigus ühiskonnas väljakujunenud jõujooni jne.

Kui Moppeli huvi on klassikalised tekstid proovile panna neid tänapäevastades, siis Uku Uusbergi eesmärk on klassikat lavastades süvenenult uurida teksti selle sünniajas. Tekitamaks silda ja võrdlushetke toonase ja praeguse vahel. Jätkuvalt on mängukavas Tšehhovi „Ivanov“, mis oma keskendumisega rollide galerii hoolikale väljajoonistamisele mõjub sketšide ja etüüdide ajastul juba ootamatult avangardsena. Praegu on repertuaaris ka koostöölavastus lavakunstikooliga – sel kevadel lõpetavad näitlejatudengid mängivad Uku Uusbergi lavastuses „Päikese lapsed“.

Repertuaaris olevad Eesti algupärandite lavastused katavad mitmesuguseid hetki Eesti ajaloos ning ka eri murdeid. Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokeelne „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (lavastaja Priit Pedajas) viib meid Esimese maailmasõja eelsesse suvesse Lõuna-Eestis. Hiiu murret kuuleb Tõnu Õnnepalu „Vennases“ (lavastaja Aleksander Eelmaa), mis räägib kahe venna autentse kirjavahetuse põhjal loo Eesti Vabariigi sündimisest kuni 1939. aastani.

15. veebruaril esietendub suures saalis Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud „Suur Siberimaa“. Kirjandusteadlane ja näitekirjanik Jaan Undusk on kirjutanud näidendi ajast, mil Kross oli alles alustamas oma kirjanikuteed – kui Jaan Krossi nimi ei olnud veel suure klassiku nimi. „Suur Siberimaa“ põhineb Krossi elukäigu motiividel ajal, mil Kross oli pärast vangilaagreid asumisel Krasnojarski krais ja seejärel tagasi Eesti NSV-s. Just Siberis sai alguse Krossi süstemaatilisem kirjanikutöö, Tallinnasse tagasi tulles püüdis Kross kirjandusliku tööga leiba teenida, esialgu aga edutult. Teos kuulub samasse sarja Unduski varasemate näidenditega „Boulgakoff” ja „Quevedo”, kus peategelaseks on vaimu ja võimu vahelist heitlust oma isikus teravalt läbi elav kirjanik.

Lavastusest „Vaimude tund Koidula tänavas“ alguse saanud koostöö eesti kirjanike muuseumidega on jätkumas Vilde muuseumiga. Urmas Vadi „Millest tekivad triibud?“ räägib Eduard Vildest – lavastust mängimegi Vilde elutoas, kirjaniku muuseumis Kadriorus. Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud lugu jõuab publikuni alates 14. märtsist.

Draamateatri repertuaaris on üle 20 lavastuse, soovituste saamiseks ning töötubade kokkuleppimiseks võib alati ühendust võtta teatri kirjandustoaga.

• Aadressil kairi.kruus@draamateater.ee ootame ka arvustusi vabalt valitud Eesti Draamateatri lavastus(t)est (tähtaeg teatripäev, 27. märts) ning sel õppeaastal kaitstud teatriuurimusi (tähtaeg 15. juuni).