Eestis võiks esimest karjäärinõustamist saada juba kümneaastaselt
Karjääriteenuste võrgustikukonverentsil „Julge hüpe tundmatusse?“ esinenud OECD poliitikanõunik Anthony Mann kinnitas, et karjääriteenused pole maailmas kunagi varem nii olulised olnud. Ta ennustas Eesti tööturule murrangulisi muutusi ja soovitas karjäärinõustamist inimese iga olulise otsuse juurde.
Peatsed pöördelised sündmused tööturul on Manni sõnul seotud peamiselt tehnika arengu ja sellega seotud automatiseerimisega. „Lihtsat ametit on lihtne õpetada, aga seda on ka lihtne automatiseerida. Näiteks poodidesse on jõudnud iseteeninduskassad. Seda pole mitte kunagi varem olnud ja selliseid näiteid hakkab pidevalt juurde tulema,“ sõnas ta.
Mann lisas, et kõikjal on näha, kuidas tehnoloogia areng muudab inimeste töö olemust. Info ja oskuste vajadused muutuvad pidevalt ja vajavad lahtimõtestamist. Seetõttu on suurema tähtsusega muutustele reageerimine ja ka aktiivne suhtlemine klientide või töökaaslastega.
„Kui mõelda näiteks juhita autodele, mis tõenäoliselt peagi teedele jõuavad, siis need mõjutavad sadu tuhandeid inimesi – bussijuhte, taksojuhte, kullereid – ja kõiki riike,“ lausus Mann. Siinkohal nimetab ta Eesti väljakutseks noorte õigesti ajastatud ja head juurdepääsu karjääriteenustele: „Teame oma kahe aasta taguse töö põhjal, et karjääriteenused on Eestis üliolulised. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab algama juba enne üheksandat klassi, enne seda, kui noored peavad otsustama, millisesse kooli nad edasi lähevad. Enne tõeliselt suuri otsuseid (hariduses ja karjäärivalikutes) peab kõigil olema õigus karjääriteenustele.
Eestis on Manni sõnul olnud rohkesti sellist mõtteviisi, et kui sa ei soorita oma (lõpu)eksameid piisavalt hästi, lähed kutsekooli.
„Kutsehariduse kvaliteet ja olulisus on vahepeal märgatavalt tõusnud, aga noortel on raske sellega arvestada, kui neil pole selleks piisavalt pädevusi. Enne otsustamist peaksid nad kutsekoole külastama ja kohtuma inimestega, kes eri ameteid peavad. Noored peaksid istuma koos karjäärispetsialistiga, et enda huvisid ja võimeid peegeldada. Oluline on laiendada arusaamist tööturust, keskendudes muu hulgas halvasti mõistetavatele ametitele, ja võidelda stereotüüpidega,“ rääkis ta.
Paljudes riikides on seisukoht, et see kõik on koolisisene asi. Tegelikult peaks valitsuse tasandil kindlustama, et noored saaksid juba varasest east tuge, mis aitab neil end ette valmistada elukestvaks õppeks ja astumiseks tööturule. Eeskujuks toob poliitikanõunik Šveitsi ja Saksamaad, kus noorte hulgas on vähem segadust valikute osas. Seal peavad nad tegema olulisi karjääriotsuseid sageli enne 14-aastaseks saamist ja karjääri suhtes nõustatakse juba 10–11-aastaseid. Manni sõnul on seal noortele tagatud ka mitmeid häid võimalusi tutvuda eri erialade ja nendega seotud töökohtadega.