Eestlane välismaal – mitte ainult sadamas
Vähe on eestlasi, kes pole uhkusega viidanud Hemingwayle ning tema tõdemusele, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane. Originaaltsitaadis teoses „Kellel on ja kellel pole“ täpsustab kirjanik, et igas „lõunamere jahisadamas“ märgatud eestlane on mõne kodumaise ajakirja korrespondent. Ja mis peamine – ta on õnnelik.
Tööjõu vaba liikumise poliitika Euroopa Liidus on alates 2004. aastast laiendanud eneseteostusvõimalusi ka Eesti inimestel. Statistikaameti andmetel on töörände peamised sihtpunktid naaberriigid ning välismaal töötamise eelistatud valdkonnad ehitus ja teenindussfäär, aga mitte ainult. Infotehnoloogia areng ning ülemaailmne talendijaht on avardanud välismaal töötamise võimalusi ka n-ö valgekraedest spetsialistidele. Töökoha aja- ja kohapaindlikkus ning tööaja autonoomia loovad järjest rohkem reaalseid olukordi, kus Eesti metsatalust lahkumata on võimalik töötada ookeanitaguses suurettevõttes.
Kõike eelnevat arvesse võttes on mõneti üllatav, et üldhariduskoolide riiklikus õppekavas ei ole ette nähtud aega ega ruumi noorte ettevalmistamiseks rahvusvahelisele tööturule. Või tuleks välismaal töötamist käsitada hoopis tabuteemana? Tahame ju, et meie välismaale õnne otsima läinud kaasmaalased kodusadamasse tagasi tuleksid.
Küsimus, kas propageerida välismaal töötamist juba üldhariduskoolis või mitte, väärib arutamist. Kindlasti aga peaks üldhariduskool andma noorele teadmise, et tal on õigus kandideerida ka tööle välismaale, ning oskuse teha turvalisi ning asjatundlikke tööturuvalikuid.
Kehtivas õppekavas on turvalisi töösuhteid ning inimkaubanduse riske põgusalt puudutatud ühiskonnaõpetuses – mitte küll kohustusliku õpitulemuse, vaid soovitusliku õppesisuna üleüldiste inimõiguste kontekstis. Ehk võiks õppekava uuendades kaaluda mõne sellise õpitulemuse sõnastust, mis annaks kindluse, et kõik Eesti noored saavad teadmised-oskused kaitsta enda põhiõigusi spetsiifiliselt just tööturul. Eriti aga välismaa tööturul, kus pahatihti puudub toetav sotsiaalne võrgustik ning inimese õnn ja heaolu sõltub vaid temast endast.
Asjatundlike valikute tegemisel välismaa tööturu virvarris aitab kindlasti teema käsitlemine karjääri- ja/või ettevõtlusõppe valikaines.
SA Kutsekoda ja SA Innove koostöös hakati 2019. aasta detsembris välja töötama ülesannete kogu, mis toetab välismaa tööturul toimetuleku oskuste kujundamist üldhariduskoolide õpilastel. Täpsemalt keskendutakse õppevaras Europassi ning kvalifikatsiooniraamistiku tundmaõppimisele – tööriistad, mis on abiks oma teadmiste-oskuste analüüsil ning hindamisel. Ülesandeid luuakse loomingulistel seminaridel, millest võtavad osa karjäärikogukonna praktikud, kel on kõige selgem ettekujutus, milline õppetegevus ühte või teist teadmist-oskust kujundada aitab.
Järgmine õppematerjali arendusseminar on plaanis 12. ja 13. mail Pärnus ja sinna on oodatud kõik huvilised, kes soovivad sellesse koostöösse panustada. Ülesannete kogu saab valmis 2020. aasta augusti lõpuks.