Film olemise ilust ja molutamise mõnust

Jaan Tootsen räägib oma äsja kinodesse jõudnud dokfilmist „Fred Jüssi. Olemise ilu“. See on poeetiline dokumentaal loodusest ja tema suurepärasest tundjast. Filmist on valminud ka digiõppematerjal.

Loodusemees Jüssist valmis film „Fred Jüssi. Olemise ilu“ ajal, mil palju kõneldakse metsast. Kas filmi tegijatel oli ka missioonitunne kaitsta omal moel Eesti metsi?

See oli üks oluline teema, mille tõttu Fred Jüssi oli nõus filmis osalema. Ta on üle kahekümne aasta rääkinud sellest, et peaksime oma metsaraie mahtu oluliselt vähendama. Ta tundis selle üle muret ammu enne praegusi metsajutte. Ju siis peab olema asi väga tõsine.

Paarkümmend aastat tagasi käisid Soome looduseuurijad vaatamas Eesti metsi – seda, kuidas nägid nende metsad välja enne euroopalikku raiepoliitikat. Kui me jätkame Euroopa mõistes säästliku metsamajandamisega, siis on kümne aasta pärast meie metsadest järel vaid riismed – vaadake ringi näiteks Brüsseli ümbruses.

Et metsateema leiaks filmis oma koha, oli ka Fredi kindel soov, aga me ei tahtnud teha filmi metsapoliitikast. See olnuks liiga ajakirjanduslik ega sobinud kunstilise taotlusega poeetilisse filmi. Selle filmi puhul jäi valikuks poeesia – kuidas anda edasi looduse ilu – seda kõike, mis meil veel on, aga mille võime kaotada, kui piisavalt ei hooli. Selle ilu kaudu tuleb ka valus noot välja. See kraabib, teeb hinge hellaks.

Milline on teie suhe loodusega?

Fred Jüssi on ilusasti sõnastanud: „Loodus ei ümbritse meid, loodus sisaldab meid. Me oleme selle osa.“ Ma ei oska ennast loodusest eraldada. Tunnen end metsas või mere ääres väga hästi. Isegi kui on väsimus, nukker meeleolu, siis loodus aitab alati – kammib sind puhtaks ja selgeks. Päev lõkkesuitsu ja tuule käes, ja oled jälle uus ja parem inimene.

Kuidas on Jüssi teie maailmapilti mõjutanud?

Väga palju – Fred on meie pealiskaudsuse ajastul üks viimaseid suuri süvenejaid. Selles on ta suur eeskuju. Eks inimene õpibki suuresti eeskujudest – kuidas keegi käitub, mitte ainult ei räägi, kuidas või mida peaks tegema. Kui Fred Jüssi midagi ette võtab, siis ta läheb alati põhjani.

Kui ta pidi ühe raamatu jaoks pildistama metsalilli, siis pühendas sellele terve pika suve. Oli vaja saada mõned väga head pildid. Suve lõpus ütles ta, et ühest suvest jääb ikka väheks, et selliseid pilte kätte saada. Nii on kõigi asjadega, mis ta ette võtab. Kogu tema looming: helisalvestised, fotod, tekstid, on ajatu väärtusega – väga hästi sõelutud kuld.

2018. aastal valmis Joosep Matjusel kaunis loodusfilm „Tuulte tahutud maa“, mis pärjati mitme auhinnaga. Ta on teie filmi operaator. Kas teil on tekkinud tunne, et tuleb rutata looduse filmimisega?

„Fred Jüssi. Olemise ilu“ oli mõne nädala eest valmis saanud. Veel montaaži lõpusirgel palusin meie droonioperaatoril Karl Adamil filmida ühe lisakaadri, mis sobiks selle jutu juurde, kus Fred räägib metsavaikusest. Karl leidis väga ilusa metsa Pärnumaalt Kurgjalt. See võimas kaader on filmis, seal on kõike: metsalõhna, samblailu, ilusad puud. Aga mõne aja eest anti Pärnumaalt teada, et seda metsa enam ei ole. Meil on äsjavalminud filmis metsavaade, mida enam ei eksisteeri. See kõik juhtub siin ja praegu otse meie silmade all.

Samuti on Joosep Matjus rääkinud, et tema lapsepõlve metsi, mis tema kujunemisel olulist osa mängisid, enam ei ole. Paratamatult tekib küsimus, kas tulevikus saame oma lastele näidata ainult n-ö puupõlde, sest vanad, liigirikkad metsad kaovad.

Lisaks loodusele on filmi keskmes Fred Jüssi sõnum viljakast mittemidagitegemisest. Vahel peab olema laisk, soovitab Jüssi ja õpetab iseendaga olemist. Kas teie valdate seda kunsti?

Filmi üks tööpealkiri oli „Hümn molutamisele“ või „Jõudeolemise kiituseks“. Fred on olnud suur molutamise eestkõneleja – et me kõik peaksime rohkem puhkama, tegelema viljaka mittemidagitegemisega. „Molutamise“ sõna on nagu on – väga head eestikeelset vastet mõnusale mõtestatud viljakale mittemidagitegemisele pole. See on aeg, kui saad kokku iseendaga. Mulle on ka mõjunud see film väga teraapiliselt – kui mõnel päeval on ülearu kiire, siis võtan teadlikult aja maha, mõnikord olen isegi keset päeva visanud pikali.

Meil kõigil on väga huvitav töö, pere, kodu, lapsed … Kümme rauda korraga tules. Väga palju kohustusi. Sellest kõigest ei ole kasu, kui püüame olla ülemäära tublid, aga seeläbi teeme iseendale kahju. Mina olen oma nina korra ära kõrvetanud. Läbipõlemine ja surmahirm – olen sellele olnud väga lähedal. Enda puhul tõmbasin mingil hetkel hädapidurit.

Mõnikord tunnen, isegi kui loen raamatut, et mis ma nüüd laisklen, nii palju on vaja teha. See on väga rumal mõte – meil kõigil peab jääma aega iseenda jaoks. Ennast on vaja laadida. Lennukis on ju ka ohutusnõue, et kõigepealt pane hapnikumask iseendale ja alles siis saad abistada teisi.

Milline on olnud „Fred Jüssi. Olemise ilu“ esilinastustel vaatajate tagasiside?

Imelik öelda, aga tagasiside on olnud ülevoolavalt hea. Väga palju on kasutatud sõna „teraapiline”. Inimesed janunevad kiires elus rahu ja elusat vaikust. Keegi, kes filmi näinud, arvas, et arstid võiksid hakata „Fred Jüssi. Olemise ilu“ ravimina välja kirjutama. Midagi vist tõesti on, mis inimesi selles loos puudutab. Väga paljud on rääkinud, et pärast filmi vaatamist ei taha inimesed kinosaalist välja minna. Istuvad vaikselt edasi, kuni kõik lõputiitrid on ära jooksnud.

Fred Jüssi oma oleku, looduse nägemise ja temaga suhtlemise kaudu õpetab elama. Kas võiks see film sobida mitme õppeainega?

Ei taha olla kaunisõnaline, aga ehk võiks see film olla noortele omal moel eri õppeainete süntees – omamoodi inimese või elamise õpetus. Samas ei ole film didaktiline – meil on küll teejuhiks väga osav maailmamõtestaja, kes elab looduse ja kultuuri ristteel, aga ta ei suru vähimalgi määral oma arvamust peale. Ta räägib sellest, mida on taibanud, kõneleb oma läbitunnetatud teadmisi. Juttu väga palju ei ole – nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. See film on vaadatav alates 11.–12. eluaastast, ideaalne gümnaasiuminoortele. Mõned päris väikesed lapsed on ka vaadanud ja olnud väga rahul. Tund aega on mõnusa pikkusega film noorele inimesele.

Milline on olnud koolide huvi filmi vastu?

Üllatavalt suur, olen kuulnud, et mõnes kohas on aktiivsete õpetajate ärgitusel klassitäite kaupa kinno mindud. Ma ise ühelgi õpilastele mõeldud seansil pole käinud, aga tean, et on soovitud ka kokkusaamisi filmitegijatega.

Kuidas saaksid koolid tellida filmi kinoseanssi?

Võib ühendust võtta filmi levitaja Katrin Tegovaga, tema e-aadress on siirijaviivi@gmail.com, või lähima kinoga, Tallinnas Artise või Sõprusega, Tartus Elektriteatriga. Seda filmi peab vaatama kinos – oleme palju vaeva näinud nii pildi kui heliga, tore, kui see ilu jõuab täiuslikult vaatajani. Kinos on selleks kõige paremad tingimused.

Milline on teie kogemuse põhjal koolinoorte suhtumine loodusesse?

Suhtlen noortega väga palju. Olin mitu aastat Vanalinna hariduskolleegiumis dokumentalistika õpetaja. Noortega suhtlemine teeb rõõmu – olen veendunud, et tänapäeva noored on targemad kui näiteks mina omal ajal. Meil oli raadios „Laste ööülikooli“ saates külas japanoloog Alari Allik, kes kõneles teemal „Mis on zen?“. Stuudios olid arutlemas noored vanuses 6–12. Alari oli väga üllatunud, et nad arutlesid elu üle nagu noored filosoofid, vähimagi allahindluseta. Mis ja kuidas nad on kasvanud, kes on neid õpetanud – imeline!

Kuidas õpetate oma lapsi loodust tundma ja laisklema?

Meie peres on neli last. Nemad kasvatavad mind, mina olen tänulik õpilane. Praeguse aja lastel on kogu aeg elu nii kiire, et viljakaks mittemidagitegemiseks jääb väga vähe aega. Kui see aeg tekib kooli-trennide-muusikakooli vahel, maandub väsinud laps tihti virtuaalmaailma. See on väga suur teema – elu nutimaailmaga ja kuidas ka siin ellu jääda. Selles osas olen ise üsna konservatiivne – värske õhk, porilombid, märjad varbad, päike ja pilved aitavad lapsel saada nutikaks ja loovaks.

• Dokumentaalfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“ (2020).
• Režissöör: Jaan Tootsen, operaator Joosep Matjus. Tootja Taska Film.
• Helikujundus: Fred Jüssi ja Külli Tüli. Helirežissöörid: Horret ja Henri Kuus

Digitaalne õppematerjal „Loodus ekraanil“

• Tartu ülikooli transmeedia uurimisrühmal on valminud digitaalne õppematerjal „Loodus ekraanil“ veebiplatvormil loodus.haridusekraanil.ee, mis kutsub avastama Fred Jüssi maastikke Jaan Tootseni filmis „Olemise ilu“.
• „Loodus ekraanil“ on kasutamiseks põhikooli III astmes ja gümnaasiumis ning huvi- ja keskkonnahariduses. Õppeteemad looduse vahendamine kinoekraanil ja looduskeskkonna kogemine sõnas, helis ning pildis – sobivad humanitaar- ja loodusainete tundidesse.