Joonistame lapsed rahulikuks

Tallinna ülikooli tudengid on töötanud välja töölehtede komplekti, mis aitab esimese klassi lastel pärast konfliktset olukorda ennast joonistades maha rahustada ning iseenda ja oma sõbra tunnetest aru saada.

Eesmärk oli pakkuda esimese klassi õpilastele lepitusele keskenduv töövahend, mis aitab neil konfliktidele rahumeelseid lahendusi leida ning negatiivsete emotsioonide väljapurskeid ennetada.

Neid töölehti saab kasutada vahetult pärast klassikaaslasega tülitsemist justkui rahustava joogatunnina, kus tuleb teha venitusharjutusi ja keskenduda. Töölehe täitmine annab võimaluse iseendasse vaadata ning proovida mõista tundeid, mida konflikt on põhjustanud.

Üks variant on, et töölehti täidavad ainult konfliktis osalenud lapsed, kuid mõne suurema probleemi või konflikti puhul võib neid täita kogu klass, et kõik mõistaksid, kui hea on omavahel hästi läbi saada ning sõbralikku õhkkonda hoida. Lapse otsustamisõiguse seisukohalt on oluline, et laps saab töölehte täites lahenduse ise konstrueerida. Joonistamine ning piltide värvimine aitab ka rahuneda.

Meie koostatud töölehtedel on välja toodud põhilised konfliktsituatsioonid, mis lastel iga päev tekivad. Nendeks on näiteks hammustamine, löömine, eseme äravõtmine, karjumine, solvamine. Analoogilisi konflikte esineb täiskasvanutelgi, sest ikka ja jälle kuuleme koduvägivallast, kaklustest avalikes kohtades, noortest, kes kaubanduskeskuses sotsiaalset kuuluvustunnet otsides möödujate kohta halvustavaid kommentaare jagavad.

Toon töölehtede komplektist mõned näited. Näiteks üks laps lõi teist last.

• Täites löömise töölehte, peab (haiget saanud) laps proovima mõista, kuidas ta ennast antud olukorras tunneb. On ta vihane, solvunud, kurb, ükskõikne. Teist lahtrit täites saab ta mõelda selle üle, kuidas antud olukorras võiks tunda ennast teine laps (lööja), ning töölehe kolmandasse kastikesse saab laps valida talle sobiva lahenduse probleemile.
• Samasuguse töölehe täidab teine konfliktis osalev laps (lööja). Ka temal on võimalus keskenduda ja analüüsida nii enda kui ka teise lapse tundeid ja pakkuda omapoolne lepituseni viiv lahendus.

Arutelud

Väga tähtis on, et töölehe täitmisele järgneks arutelu, sest joonistamine ja kirjutamine üksi ei pruugi lapsele piisavat mõju avaldada. Arutluse käigus tuleb hoiduda süüdistustest ning lubada igal lapsel tunda just seda, mida ta parajasti tunneb. Arutelusid võib teha nii ainult tülis osalenud õpilaste kui ka kogu klassiga. Õpetaja suunab ja aitab lastel arutelu käigus jõuda leppimiseni.

Arutelu alguses on soovitav keskenduda tülis osalenud laste töölehtede analüüsile ja võrdlemisele. Millist emotsiooni keegi väljendas ja kuidas ta end selle juures tundis. Tülist endast algul ei räägita, sest see vähendab tüli tähtsust, tänu millele on kergem keskenduda leppimisele.

Oleme neid töölehti eksperimentaalselt kahes koolis juba kasutanud. Koolidelt saadud tagasiside oli positiivne ning õpetajad ja sotsiaalpedagoogid on valmis edaspidigi neid töölehti konfliktide korral kasutama. Tagasisides toodi kõige olulisema punktina välja emotsioonide teemal arutlemine pärast töölehe täitmist.

Interdistsiplinaarne programm ELU Tallinna ülikoolis

ELU ehk erialasid lõimiv uuendus on projekt- ja probleemõppel põhinev erialasid lõimiv ehk interdistsiplinaarne õppeaine, mille raames üliõpilased koostöös õppejõudude ja ülikooli väliste partneritega teostavad erialaülese probleemipüstitusega projekte.

Minu rühma projekti katusteema oli „Kompromiss on konflikti parim lahendus“ ning kitsamaks suunaks esimese klassi laste ettevalmistamine konfliktsituatsioonides paremini hakkamasaamiseks. Siit ka nende töölehtede idee. Teaduspõhisuselt toetusime oma projektis Praxise uuringule „Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs“, milles tuleb välja, et esmased tõsiste käitumisraskuste ilmingud esinevad juba algkoolis, seega peab esimeses klassis selle teemaga kindlasti tegelema.

Varasematest uuringutest on teada, et laste vägivaldne käitumine tuleneb vähesest suhtlemisoskusest ning iseenda tunnete teadvustamata jätmisest. Oskus oma emotsioone teadvustada, analüüsida ja valitseda on muidugi suur kunst.

Töölehe mõju

Praktilisi näpunäited emotsionaalse intelligentsuse tugevdamisest jagab ka Eve Kikas raamatus „Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes“. Ta märgib, et kõige olulisem on täiskasvanute endi käitumine ja eeskuju, mis ühtlasi julgustab lapsi olema kaastundlik ning empaatiline.

Veel soovitab Eve Kikas julgustada lapsi üksteist lohutama, kui neil tekib selleks võimalus. Kasvatusteadlane Loone Ots peab oluliseks arutluse käigus kuulata lapse arvamust, miks kaaslane hästi või halvasti käitus ja mida tema ise antud olukorras oleks teinud. Meie töölehed annavad selleks võimaluse.

Probleemse käitumisega lapsed satuvad kahjuks tihti mitmesugustesse konfliktidesse, millepärast olemegi need töölehed koostanud. Üksainus tööleht ja selle arutelu niisugust last ümber ei kasvata. Seega on tõenäoline, et mõni laps saab täita neid töölehti üsna mitu korda. Selline korduv tegevus, mis suunab last järele mõtlema oma tunnete ja tegevuse üle, võib tema käitumist aga natuke muuta küll. Et üldsegi mitte midagi ei muutuks, seda ma küll ei usu.

Täiskasvanutena peame olema iga hetk väikestele eeskujuks. Me peame julgema ka oma emotsioone välja näidata ja neid lastega analüüsida. Näitame ja aitame väikestel inimestel tundeid mõista. Sel moel saavad nad näiteks kaastundele palju tugevama põhja alla.

Armas õpetaja, lapsevanem ja kõik teised, kes soovivad meie väljatöötatud metoodikat oma töös kasutada, oleme valmis teid aitama. Selleks oleme loonud veebiplatvormi bit.ly/ELUkompromiss, kus on võimalik vastavad töölehed koos juhendiga oma kasutusse saada.