Kas kaheksanda klassi õpilane õppida oskab?

14. veebr. 2020 Eve Kikas Tallinna ülikooli professor - Kas kaheksanda klassi õpilane õppida oskab? kommenteerimine on välja lülitatud
TLÜ uurimisrühma liikmed Liis Hennok, Liisa Puusepp, Eve Kikas ja Mihkel Kangur arutamas ühte võimalikku õpipädevuse testi ülesannet. Foto: Elina Malleus

Tallinna ülikooli teadurid koostavad vahendit põhikooli lõpuklasside õpilaste õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse elektroonseks hindamiseks.

PISA 2018. aasta uuringus näitasid Eesti 15-aastased noored teiste riikidega võrreldes nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes väga häid tulemusi. Lisaks kõrgetele akadeemilistele oskustele väitis enamik vastanutest, et on enda eluga rahul ning nad on õnnelikud.

Ilmselgelt ei ole nendel positiivsetel tulemustel ühte kindlat põhjust. On viidatud traditsioonilistele õppekavadele, mis tähtsustavad häid alusteadmisi, ning õpetajatele, kes ei õpeta lihtsalt fakte, vaid mõtestavad neid. Võiks mõelda ka sellele, et heade tulemuste taga on õpilased, kes oskavad õppimist reguleerida, mõelda ja õpitut kasutada. See tähendab ka, et sarnaste kõrgete tulemuste hoidmiseks on vaja pöörata tähelepanu üldpädevustele, mida on samuti Eesti riiklikes õppekavades kirjeldatud ja mille arendamise olulisust rõhutatud.

Kolme pädevuse asemel üks

Praeguses õppekavas kirjeldused üldpädevused on suhteliselt hästi vastavuses Euroopa Liidu nõukogu 2006. aasta soovitustega. Enam kui kümne aasta jooksul on muutunud nii maailm kui ka meie teadmised sellest ja inimesest. Psühholoogina olin väga rahul, nähes Euroopa Liidu nõukogu 2018. aasta uuendatud soovitusi, kus kolm pädevust – enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus – olid integreeritud ühiseks kompetentsuseks (ingl personal, social, learning to learn comptence, mille lühend on Lifecomp ehk siis eluks vajalik pädevus). Just need kolm koos kirjeldavad õppimiseks vajalikke uskumusi, teadmisi ja oskusi, mida koolis tuleb toetada. Praegu konkretiseeritakse Euroopas selle üldpädevuse kirjeldust nii, et konstrukte oleks võimalik hinnata ja arendada.

Hindamisvahendid I ja II kooliastmele

TLÜ uurimisrühm on kompleksset õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevust mõtestanud ja hindamisvahendit arendanud juba kümmekond aastat. 2018. aastal valmisid elektroonilised hindamisvahendid I ja II kooliastme õpilaste vastavate pädevuste hindamiseks. Hindamisvahendid on varustatud põhjaliku juhendmaterjaliga, kus tutvustatakse hinnatavate konstruktide tähtsust, kirjeldatakse hindamisvahendit ja tulemuste interpreteerimist, ning see on õpetajatele kasutamiseks vabalt kättesaadav (https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/uldpadevustestid/opi-suhtlus-ja-enesemaaratluspadevuse-testid/).

Oleme viinud õpetajatele läbi ka hindamisvahendite kasutamise koolitusi, et nad oskaksid hindamisvahendi abil õpilaste õpi- ja suhtluspädevuse arengut paremini toetada. Praeguse seisuga on õpipädevuse testi kasutatud nii eesti kui vene õppekeelega koolides. Tavaliselt hinnatakse koolis korraga mitut klassi (mitmes koolis ka mitu korda), mis viitab kooli heal tasemel tööle üldpädevuste arendamisel.

Nii õpetajad kui koolijuhid viitavad tulemuste kasutatavusele töös lastevanematega, näiteks arenguvestlusteks valmistumisel ning läbiviimisel. Klassi tulemusi on kasutatud õpioskuste arendamise kavade planeerimisel. Nimelt saab koondtulemuste lehelt leida probleemsed näitajad (nt kalduvus õppida seetõttu, et mitte saada pahandada, mõtlemise madal paindlikkus, liigne päheõppimisele suunatud õpistrateegiate väärtustamine), mida saab klassitegevuste või kodutööde kaudu arendada.

Katseuuringud on tõestanud õpistrateegiaid toetavate programmide „Õpime mõttega“ ja „Me loeme“ sobivust vähemalt algklassides kasutamiseks. Näiteks väärtustasid õpilased pärast programmi „Õpime mõttega“ läbimist kõrgemalt mõistmisele suunatud õpistrateegiaid. Erinevusi leidus nii nende varasemate hinnangute kui kontrollrühmade õpilaste hinnangutega. Paranes õpilaste oskus koostada õppimist toetavaid jooniseid, samuti aga mõtlemise tase ja paindlikkus.

Hindamisvahend kaheksandale klassile

Praegu on normid kogutud 2., 3. ja 6. klassi õpilaste tulemuste alusel, seega saab võrrelda vaid nende klasside õpilaste tulemusi teise sama klassi õpilaste taustal. Ikka ja jälle on küsitud, kas neid pädevuste hindamisvahendeid saaks kasutada ka vanemates klassides, sest ka nende õpilaste pädevust on vaja hinnata ning arendada.

Põhikooli lõpuklasside hindamise vajadust kinnitavad ka alates 2016. aastast läbi viidud põhikooli lõpueksami nn taustaküsitluste tulemused (eri õppeaastate ja ainete tulemusi vt https://www.innove.ee/uuringud/pohikooli-lopueksamite-taustakusitlus/eksamite-taustakusitluste-tulemused/).

Nimelt uuriti neis taustaküsitlustes õpilaste õpi- ja enesemääratluse näitajaid, nagu õpimotivatsioon, huvi, tajutud võimekus saada hakkama matemaatika või eesti keele ülesannetega, lisaks vaadeldi õpilaste teadmisi õpistrateegiatest ja oskust neid kasutada. Küsimused olid ka heaolu valdkonnast – läbipõlemise ning kooli ja õppimisega rahulolu kohta.

Analüüsid näitasid selget seost tõhusamate üldpädevuste näitajate ning paremate akadeemiliste tulemuste ning ka kõrgema heaolu vahel. Samas näitasid tulemused sedagi, et paljude õpilaste teadmised õpistrateegiatest pole head, teiste sõnadega – mõnigi põhikoolilõpetaja ei oska veel piisavalt hästi õppida.

Üldpädevuste hindamine põhikooli lõpus annab õpetajale ja koolile teavet võrdluses teiste koolidega. Paraku ole võimalik kasutada neid tulemusi õpilaste arengu toetamiseks, sest põhikooli lõpetanud noored lähevad õppima eri õppeasutustesse või ka tööle. Seega ei tundu selline töömahukas pädevuste hindamine kuigi tulus. Üldpädevusi on mõttekas hinnata just siis, kui tulemustega saab midagi peale hakata ehk kui neid õpilaste arengu toetamiseks ka kasutatakse.

Seega – vajadus III kooliastme õpilaste üldpädevuste hindamiseks ja arendamiseks on kindlasti olemas. HTM leidis ka võimaluse vastavat projekti rahastada ning praegu koostab TLÜ uurimisrühm ülesandeid ja küsimusi kaheksanda klassi õpilaste õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse elektroonseks hindamiseks.

Põhimõtted, millest lähtume, on samad mis eelmise, I ja II kooliastme hindamisvahendi väljatöötamisel: püüda kirjeldada õppimise ja suhtlemise protsessi, anda lahendamiseks konkreetseid ülesandeid, mitte ainult kasutada üldisi küsimusi. Püüame kavandada väljakutseid esitavad ja võimalikult põnevad ülesanded, kasutades arvuti võimalusi nii ülesannetes kui ka tagasisides.

Katseuuringu viime läbi sellel kevadel. Põhiandmeid kogutakse 2020/2021. õppeaasta sügisel ning kõigil huvilistel koolidel on võimalik selles osaleda ja tagasisidet saada. Kutse osalemiseks saadab SA Innove koolidele augusti lõpus. Juhendmaterjalid ja hindamisvahendite lõppversioonid saavad vabalt kasutatavaks 2021. aasta märtsis.