Kaunimad laulud sünnivad pitsa ja präänikuga

Tartu Tamme kooli noortekoor, kus laulavad kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased, suudab rinda pista ka täiskasvanute segakooridega ja on tihedas konkurentsis lunastanud kaks korda pääsme laulukaare alla – noorte laulu- ja tantsupeole „Mina jään“ ja juubelilaulupeole „Minu arm“. „Noortekoor annab põhikooli üritustele gümnaasiumi vaimu, hõngu ja väärikust ning toekat häält,“ lausub koori juht, muusikaõpetaja Kersti Aan ja kutsub teisigi põhikoole looma oma noortekoore.

Kui viie aasta eest Tartu koolivõrgureformi käigus koolide gümnaasiumi- ja põhikooliosad lahku viidi, tuli nüüdseks juba Tamme kooli muusikaõpetaja Kersti Aan mõttele, kuidas saaks kaasa aidata varem majas hõljunud gümnaasiumi vaimsuse säilitamisele. Tuleb luua oma noortekoor!

„Olin alates 1990. aastast gümnaasiumi segakoori juhatades näinud, kui hästi mõjus segakoori vaim just noorematele lauljatele ja kui ruttu hakkasid nad üksteisega arvestama,“ kirjeldab Kersti Aan. „Mõtlesin, et segakoori vaim võiks me majas ringi heljuda küll. Kui tüdrukud ja poisid juba põhikooli lõpus koos ühes kooris laulavad, areneb neil enesedistsipliin ja nad proovivad olla paremad.“

Algul oli soov uue koori esinemistega lihtsalt rikastada kooli aktuseid ja kontserte, kuid siis tekkis ambitsioon pääseda ka laulukaare alla.

„Algus oli raske,“ meenutab Kersti Aan. „Laulupeol pole ju sellist kooriliiki nagu noortekoor, on segakoorid. Nende repertuaar on ilus, tundeküllane, aga selle esitamine nõuab suurt pingutust. Töötasime lisaks tavaproovidele ka vahetundides, muusikatundides ja vaheajal. Pingutust kroonis pääs 2017. aasta suurele peole. Lapsed olid ikka väga uhked. Eelmine suvi käisime Tallinnas juba teisel laulupeol.“

Pidu oli võrratu! Eelproove viisid läbi peadirigendid Valter Soosalu, Rasmus Puur, Triin Koch, kes oskasid imeliselt noori peole ja konkreetsele laulule häälestada. Viskasid nalja, aga tegid ka meeletult tööd ja motiveerisid noori püüdlikult laulma.

Tagasiside eelproovides toimunud ettelaulmisele rõõmustas kõiki. Üliõnnelikud olid muidugi lauljad ise, aga rõõmustasid ka lastevanemad ja kool eesotsas kultuurilembese direktori Vallo Reimaaga.

Tamme kooli kaubamärk

Iga koorijuht teab, et laulupidude ettevalmistus on meeletu töö. Õnneks on abiks kommentaaridega laulik ja hulk õppematerjali, toetamaks dirigentide püüdlusi.

„Olen teinud aastakümneid koorijuhi tööd, aga sellist võimalust laulude õpetamiseks vanasti polnud,“ kiidab Kersti Aan.

Tööprotsess käib etappide kaupa nii laulupeoaastal kui ka pidudevahelistel aastatel. „Novembriks peame olema oma repertuaariga sellisel tasemel, et seda kooli sünnipäevaaktusel nauditavalt esitada,“ räägib Kersti Aan. „Järgnevad jõulukontsert, vabariigi aastapäeva aktus ja aprillis traditsiooniline kevadkontsert TÜ aulas. Terve õppeaasta peab koor töös olema, et oma lauludega nii endale kui heale publikule rõõmu pakkuda.“

Tamme koolis on pikka aega tegutsenud muusikaklassid ja koorid on laulnud end ikka kõrgeimatesse kategooriatesse.

Noortekooris laulab ligi poolsada muusikaklasside last, tüdrukuid ja poisse enam-vähem pooleks. Poisid, kel veel häälemurre, sobituvad nii tenorisse kui ka alti. 9.c klassi õpilane Martin Kont tuli noortekoori juba kuuendas klassis pärast häälemurret ja on senini üks noortekoori ägedamaid lauljaid.

„Gümnaasiumi kooris on ta järgmisel aastal kindlasti kõva tegija!“ usub õpetaja. Tamme kool ongi nii kõva kaubamärk, et kui gümnaasiumide koorijuhid kuulevad, et laulja sealt tuleb, ütlevad kohe tere tulemast.

„Kevadel paljud lauljad nostalgitsevad ja lubavad sügisel oma koori tagasi tulla, aga elu teeb korrektiivid ja nii kohtumegi ikka laulupidudel. Ja need kohtumised on väga südamlikud,“ ütleb Kersti Aan.

Tunnetades põhikooli lõpuastmesse jõudnud tüdrukute-poiste lauluhimu, pakub Kersti Aan, et ehk oleks aeg mõelda üle Eesti põhikoolide noortekooride loomisele.

„Tuleks mõelda ka kolmehäälsele repertuaarile,“ räägib Aan. „See looks koolides võimaluse tuua rohkem noori ja eriti just noormehi koorilaulu juurde. Olen pannud tähele, kuidas poisid vaimustuvad ühislaulust, kuidas nad tunnetavad oma hääle võimu. Nad avastavad, et laulmine on vahva ja pakub neile naudingut! Kolmehäälne noortekoor annab selleks suurepärase võimaluse, sest tenoriks ei ole paljude noorte meeste hääled veel valmis ja laulmine muutub tihti väsitavaks ja tüütuks. Vot seda ei tohi lubada, lauluhimu ei tohi kaduda. Näen, kuidas noortele meeldib koos laulda ja tunnetada oma väge, see on eriline tunne. Lastekoorist tulnud tüdrukud kuulevad enda kõrval poiste häälte asemel juba meeste laulu ja see innustab neidki, ikkagi täiskasvanud!“

Juubelilaulupeo laule kuulates hakkas noortele kohe meeldima Pärt Uusbergi „Igaviku tuules“. Sellest laulust kujunes suur lemmik.

Kersti Aan mäletab, kuidas Eino Tambergi „Isamaale“ nõudis takt-takti kaupa õppimist, aga kui laul hakkas kõlama, muutus lemmiklauluks.

Samamoodi on juhtunud Kadri Voorandi lauluga „Ära mind lahti lase“ ja Hain Hõlpuse lauluga „Kannel“.

Lava annab tiivad

„See on minu teha, kuidas koor laval laulab,“ sõnab Kersti Aan. „Pean nad ette valmistama, nii et nad tunnevad rõõmu. Eksimised on prooviperioodis, aga iga esinemine peab tulema hästi välja. See tõstab eneseusku ja annab esinemiskindlust juurde, sellepärast on ülesastumised väga vajalikud. Laulupeoaastal koor karastub, sest väljakutseid jagub. Et tulemuseni jõuda, peab olema nõudlik ja järjekindel, kuid mitte kunagi kuri. Ikka präänikut tuleb jagada!“

Vahel ka pitsat. Näiteks koolivaheajal proovi tehes venis päev väga pikaks ja kõhud läksid tühjaks. Õpetaja tellis siis pitsad. Pärast ütles direktor, et ilusti laulate, maksame kinni!

Kersti Aan töötab muusikaõpetajana 1989. aastast ja on pälvinud ka Riho Pätsi koolimuusika fondi laureaadi tiitli.

„Gümnaasiumitundideks otsisin vahel isegi öösiti põnevat materjali, et tund poleks kuiv. Kooli aastapäeval on nii mõnigi aastatetagune õpilane tänanud huvitavate tundide eest ja meenutanud muusikatunnis õpitud laule,“ räägib Kersti Aan. „Põhikoolis on ka väga tore, aga aasta-aastalt tuleb kooli väikseid inimesi, kellega on raske hakkama saada. Süvenemisel näed, et tal ongi väga raske ja temani jõudmiseks on vaja aega ja kannatust. Neid lapsi on järjest enam. Kuidas neid köita, mida teha teistmoodi? Vahel suudab muusika kuulamine teha imet. Liigutab, et Maia Muldmaa ja Kadi Härma on oma 5. klassi muusikaõpikus juttu teinud suurtest muusikutest, kes läbi katsumuste on jõudnud sihile. Väga paljusid õpilasi huvitab niisuguste muusikute saatus. Just mõni tund tagasi vaatasime muusikavideot „Fall On Me“ Andrea Bocelli ja tema poja Matteo esituses. Lapsed olid lummatud ja oli näha, et see puudutas neid väga. Selliseid hetki tundi tuues näed, kuidas muusika läheb lastele hinge ja muudab nad paremaks. Muusika on hea kasvatusvahend! On lapsi, kel ei lähe hästi ei keeltes ega ka matemaatikas, aga kes laulda armastavad väga. Ja seda peavad nad laulutunnis saama.“

Kersti Aan meenutab, et oli veel üsna noor õpetaja, kui kord laskis õpilastele Chopini „Vihmapiiskade prelüüdi“ klassikalise klaveriversiooni kõrvale tookord veel uudseks peetud süntesaatoril mängitud varianti. Süntesaator lisas teosele mahtu ja kõlavärve ja tulemus tõesti lummas. Äkki hakkas üks tüdruk nutma ja jooksis klassist välja. Kui ehmunud muusikaõpetaja talle järele läks, võttis õpilane tal ümbert kinni ja ütles, et see oli nii ilus.

„Siis ei osanud ma veel mõelda, et muusika võib noorele inimesele niimoodi mõjuda,“ ütleb Kersti Aan.

Muusikaklassi seinal on kitarride rivi. Klassis on ikka neid, kes mängivad pille, ja saadavad instrumendil tunnis õpitavaid laule. Muusikakoolis õppijad võtavad pille ka kaasa ja demonstreerivad kaaslastele oma oskusi.

„Üks viiendik lõpetas päeva pealt tunni segamise, kui sai hakata laule trummil saatma. Vahepeal pean teda küll ohjeldama, aga siiski on ta varasemast hoopis teine poiss!“ muheleb Kersti Aan. „Muusikatunnis jõuad intensiivse töö kaudu saladuslikul moel lasteni, et neil oleks pärast hea.“

Mida annab teile noortekooris laulmine?

8.c klassi lauljate nimel Triin Kaasik:

Meie arust on noortekoor väga tähtis nii koolile kui ka meile, õpilastele. Laulupeol saame tunda end osana millestki suurest ja võimsast, mida meile laste- ja poistekoor nii palju ei andnud. Saame aktustel kaasõpilastele näidata enda edusamme ning kuidas arenenud oleme. Samuti saame kogemuse, milline on elu gümnaasiumides, kus on segakoorid. Saame klassiga koos rohkem aega veeta, kuna kooritund toimub koos. Samuti leida uusi tuttavaid koorikaaslaste seast. Noortekoor on alati olnud noorematele nii-öelda sihiks.

9.c klassi lauljate nimel Anna Vaabel:

2019. aasta suvel toimus üldlaulupidu. See oli raske aasta, pidime palju harjutama, tunnid toimusid ka vaheajal, kuid see ühendas meie klassi. Austame oma klassikaaslasi palju rohkem just tänu laulupeole. Kogu see raske töö ja pikad laulutunnid tasusid ennast ära. Ettelaulmised olid pingelised, vahetult enne lavale minemist kõik närveldasid, külm higi jooksis mööda selga alla. Aga laulupeo peadirigentide tagasiside tegi meele väga rõõmsaks.

Pärast suuri katsumusi oli meie kooli väike noortekoor jõudnud laululavale. See hetk, kui astud laululavale ja vaatad publikusse, on väga uhke tunne. Uhkus oma koorikaaslaste ja koori õpetaja üle oli nii võimas, et võttis pisara silma. Oli au laulda sellise vägeva kooriga, saada nõuandeid austatud õpetaja Kersti Aanilt. Ilm oli ka meie poolt, meie tulekuga tuli päike välja.

Laululava oli täis rahvariideid, lilli, pärgi, Eesti lippe ja naeruseid suid. Kogu meie klass loodab, et saame laulda Eesti rahvale kaare alt veel palju aastaid.

Hinnangud Tartu Tamme kooli noortekoorile 2019. aasta juubelilaulupeo „Minu arm“ laulupeo eelproovides

• Rasmus Puur: „Nii noorte lauljatega nii kena ja ühtlast kõla saada on suur asi!“
• Valter Soosalu: „Olete supertublid! Suur-suur rõõm on teid kuulata. Kiidan eriti meesterahvaid, kes teevad praegu oma vanuserühmas Eesti meistritiitli väärilist tööd.“
• Hirvo Surva: „Seda näeb ikka harva, et astub ette PÕHIKOOLI segakoor ja võrdselt täiskasvanutega laulab seda repertuaari. Ja ei mingit vääratust!“