Keelekümbluse toel ühtse eesti koolini

21. veebr. 2020 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Vestlusringis osalejad toonitasid, kahesuunaline keelekümblus on kõige sujuvam üleminek ühtsele eesti koolile ja lõimitud Eestile. Foto: Raivo Juurak

Meie keelekümblusprogramm on populaarne juba Belgias, Hollandis, Portugalis, Kasahstanist, Kõrgõzstanis, Gruusias, Ukrainas, Moldovas. Kas ei oleks aeg seda meetodit ka Eestis senisest kõrgemalt hinnata ja ühtse eesti kooli vankri ette rakendada?

Esimesena meenub muidugi ütlemine, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Samas ei saa siiski väita, et keelekümblusel poleks Eestis üldse kandepinda. Keelekümblusprogrammis osaleb praegu 37 vene õppekeelega kooli ja 70 lasteaeda. Seda pole vähe, kuid meil on veel küllalt vene koole, kus ei taheta keelekümblusest kuuldagi. Öeldakse, et kümbluse kõrval on muidki efektiivseid keeleõppe meetodeid, ja enamasti mõeldakse nende muude meetodite all eesti keele õpetamist traditsiooniliselt grammatikakeskselt (14 käänet jne).

Rõõmustab, et viimastel aastatel on ka eesti õppekeelega koolides keelekümbluse vastu huvi tundma hakatud, ja seda lihtsal põhjusel, et sinna tuleb üha rohkem lapsi, kelle emakeelt meie õpetajad ei oska. Keelekümblus on sellisel juhul väga hea lahendus. Aga eesti koolidega on sama probleem mis vene koolidega – paljud neist ei taha keelekümblusest kuuldagi. Ka eesti koolides väidetakse, et on muidki efektiivseid keeleõppe meetodeid, ja lastakse siis muukeelsetel lastel eesti keele grammatikat tuupida. Ainult Tallinna kunstigümnaasium on julgelt keelekümbluse kasutusel võtnud, õpetades muukeelsetele lastele keelekümbluse meetodil nii eesti kui ka inglise keelt.

Keelekümblus on ülimalt tõhus keeleõppe meetod. Olen näinud vene koolide kümblusklassides, kuidas vene lapsed õpivad juba teises klassis ilma mingi probleemita kõiki õppeaineid eesti keeles ja teevad tundides isegi nalja eesti keeles, nagu oleks tegemist tavalise eesti õppekeelega kooliga.

Mida teha, et keelekümblus Eesti koolides ja lasteaedades palju laiemalt kasutusele võetaks? Mida teha, et üleminek ühtsele eesti koolile reaalsuseks kujuneks? Seda arutasime vestlusringis, kus osalesid Innove mitmekeelse õppe ja keelekümbluse eksperdid Natalja Mjalitsina, Einar Värä, Urve Rannaääre, Maire Kebbinau, Anna Golubeva, Tatjana Baum-Valgma ja Ave Härsing.

RAHVUSVAHELINE LÄBIMURRE

Eesti keelekümbluse spetsialistid töötavad koostöös Belgia, Hollandi ja Portugaliga välja universaalset keeleõppevahendit muukeelsetele lastele kohaliku keele õpetamiseks.

Anna Golubeva: Seda universaalset keeleõppevahendit töötatakse välja Erasmus+ programmi raames ja toetudes eelkõige Eesti keelekümbluse kogemustele. Kõigepealt tekkis meil kontakt belglastega, kes käisid siin meie kümblusprogrammiga tutvumas. Varsti pärast seda saime kutse osaleda nelja maa ühises projektis.

Eesti kaasati sellepärast, et oleme rakendanud keelekümblust paljudest teistest riikidest palju paindlikumalt. Näiteks Holland kasutab lõimitud aine- ja keeleõpet ainult inglise keele õpetamiseks, Eestis aga õpitakse kümblusmeetodil pea kõiki õppeaineid. Koostööpartneritele avaldas muljet, et meil on mitu keelekümbluse mudelit (osaline, täielik, varane, hiline jne) ja kõik need on meie koolides edukalt kasutusel – näiteks Tallinna Pae gümnaasiumis. Portugal on keelekümbluse ning lõimitud aine- ja keeleõppega tuttav, kuid nad on alles algusjärgus ja nii on neilgi Eestilt üht-teist õppida.

Lisaks pakub Belgiale, Hollandile ja Portugalile huvi Eesti kümblusõpetajate täienduskoolituse süsteem, keelekümbluse õppekavad, õppevara, tunnikavad jms.

Ave Härsing: Eestile on see suur tunnustus, et vanad immigratsioonimaad soovivad meie käest õppida, kuidas muukeelseid lapsi paremini ühiskonda lõimida. Neil on huvi meie vastu sellepärast, et väiksed ja suured maad õpetavad muukeelseid lapsi erinevalt. Väikses Eestis sulanduvad uussisserändajate lapsed kiiresti igapäevasesse õppesse ja seda just tänu keelekümblusmetoodikale ning lõimitud aine- ja keeleõppele. Suurtes riikides aga õpetatakse uusimmigrantide lapsi enamasti eraldi rühmades või isegi klassides, ja see Belgiale ja Hollandile kui väikestele maadele hästi ei sobi.

Natalja Mjalitsina: Keelekümblus on praegu üks meie riigi populaarsemaid müügiartikleid rahvusvahelisel haridusturul. Kui me teistele riikidele oma keelekümblusest räägime, tunnevad kõik selle vastu suurt huvi. Oleme teinud keelekümbluskoolitusi Kõrgõzstanis, Kasahstanis, Gruusias ja Ukrainas, praegu soovib meiega koostööd teha Moldova.

KEELEKÜMBLUSEGA ÜHTSE EESTI KOOLINI

Enne valimisi märkis enamik erakondi, et peame jõudma ühtse eesti koolini, kuid praeguseni vaieldakse, kuidas seda teha. Aga miks ei võiks enamik vene õppekeelega koole ja lasteaedu lihtsalt keelekümblusele üle minna?

Natalja Mjalitsina: Kõige ühtsem eesti kool on muidugi see, kus muukeelsed ja eesti lapsed õpivad koos ja omandavad keelt ka üksteise käest. Niimoodi üksteiselt õppida saab kahesuunalise keelekümbluse rakendamise puhul. Siis on eesti ja vene lapsed ühes rühmas või klassis koos ja õpivad pool päeva eesti ja teise poole vene keeles. Tõestus selle kohta, et niimoodi saab edukalt õppida, on Eestis olemas. 2019. aasta kevadel lõpetas kaks lasteaiarühma kahesuunalise keelekümblusprogrammi – üks Pärnus ja teine Tartus. Käesoleval kevadel lõpetab kahesuunalise keelekümbluse samuti kaks rühma – üks Tapal ja teine Tallinnas. Pärnumaal alustas sellel sügisel veel kaks lasteaeda kahesuunalist keelekümblust. Meie koolidest kasutab kahesuunalist keelekümblust juba kolmandat aastat Tallinna avatud kool ja nii eesti kui vene lastevanemad on selle kooliga väga rahul.

Mina usun, et just kahesuunaline keelekümblus ja varane mitmekeelsus on Eestis keeleõppe tulevikumudel. On ju väga tore, kui lapsed õpivad keelt ka üksteiselt, mitte ainult õpetajalt. Kahesuunaline keelekümblus oleks kõige sujuvam üleminek ühtsele eesti koolile ja lõimitud Eestile. On vaja lihtsalt suurendada kahesuunalise keelekümblusega lasteaedade ja koolide arvu. Näiteks Tallinnas on palju selliseid lasteaedu ja koole, kus saaks kahesuunalist keelekümblust rakendada. Miks ei võiks seda siis teha? Miks me ainult räägime, et koosõppimine on kõige parem integratsioon?

Anna Golubeva: Praeguseks on hakanud ka eesti õppekeelega lasteaiad keelekümbluse vastu huvi tundma, sest seal on palju muukeelseid lapsi ja lasteaedades ei teata, kuidas neid eesti keeles õpetada. Keelekümblusprogrammi koolitajad käivad sellistes lasteaedades personalile keelekümbluse põhimõtteid tutvustamas. Kõige olulisem keelekümbluse põhimõte on see, et lapsele midagi ei tõlgita, vaid selgitatakse kehakeele abil asju ja pilte näidates jne. Nii mõtleb laps aktiivselt, mida õpetaja talle öelda tahab, ega oota lihtsalt tõlget.

Paljudes lasteaedades aga tõlkida enam ei saagi, sest mõnelgi lapsel on seal selline kodukeel, mida õpetaja ei oska. Loodetavasti aitab uute keelte lisandumine meie lasteaedadesse vabaneda õpetajatel kiusatusest vene lastele kõike eesti keelest vene keelde tõlkida.

Maire Kebbinau: Kui soovime liikuda ühtse eestikeelse kooli suunas, peaks ülikooli õpetajapraktika üks osa toimuma kümblusklassis, et noor õpetaja saaks selge pildi, mis see keelekümblus õieti on. Kui noor õpetaja pärast ülikooli tööle asub, on tal klassis tõenäoliselt ka selliseid õpilasi, kes ei oska ei eesti, vene ega inglise keelt. Siis ongi tal keelekümbluse tundmisest abi.

Natalja Mjalitsina: Kui ülikoolis õpetajaks õppija teeks oma praktika vene kooli kümblusklassis, kus teatavasti õpitakse eesti keeles, siis suurendaks see ka vene kooli valmidust võtta endale tööle eestikeelne õpetaja. Kooli juhtkond ja õpetajad toetaksid praktikanti, et ta pärast praktikat nende juurde edasi tööle jääks. Väga hea oleks, kui tulevased õpetajad saaksid olla praktikal eri kooliastmetes ja ka kutsekoolis, kus hakatakse samuti LAK-õpet ja keelekümblust rakendama.

KÜMBLUSE UUED SIHTRÜHMAD

Keelekümblus on hakanud levima ootamatuid radu pidi. Näiteks hakkavad Eesti pühapäevakoolid saama keelekümbluse metoodilist nõustamist. Kohalike omavalitsuste haridusspetsialistid on hakanud keelekümblust tutvustavatel koolitustel käima.

Natalja Mjalitsina: Alanud aastast saame juurde ühe uue suure sihtrühma – Eesti rahvusvähemuste pühapäevakoolid, mida on kokku nelikümmend. Neile hakkavad Innove spetsialistid keelekümbluse põhimõtteid selgitama. Minult on küsitud, kas me oskame siis 40 keelt. Tuleb rõhutada, et keelekümblus ei ole keel, vaid mistahes keele efektiivse õpetamise süsteem.

Anna Golubeva: Ka lasteaedades on märgata keelekümbluse populaarsuse kasvu. 2019. aastal algas vene õppekeelega lasteaedades HTM-i projekt „Kolmas õpetaja rühmas“. Lasteaedades asusid tööle eesti keelt emakeelena kõnelevad õpetajad, kes pakuvad vene lastele täiendavat eestikeelset õppetegevust. Mina olin sellesse projekti kaasatud Innove koolitajana.

Natalja Mjalitsina: Arutame praegu HTM-iga, kuidas keelekümblusprogramm ja projekt „Kolmas õpetaja rühmas“ saaksid teineteist toetada, mitte ei jookseks paralleelselt ega välistaks teineteist. Siin on vaja rohkem koostööd ja sünergiat. Selles projektis osalevad õpetajad on olnud koostööst keelekümbluskeskusega huvitatud.

Maire Kebbinau: Tasapisi jõuab keelekümblus ka eesti õppekeelega koolidesse. Kümmekond aastat tagasi käisid meie koolitustel ainult vene koolide kümblusõpetajad. Viimasel ajal osaleb üha enam aga eesti õpetajaid, kellel on klassis muukeelseid lapsi. Ligi pooled neist on klassiõpetajad ja nende jaoks on meil eraldi täienduskoolituse õppekava. Kuid õpetaja õppimisest üksinda palju abi ei ole – ta vajab kümbluse rakendamiseks kogu koolipere ja eriti juhtkonna toetust. Sellepärast pakume praktilisi täienduskoolitusi koolide juhtkondadele, õppetoolide juhatajatele jt, et kõigil oleks selgem ettekujutus, mis see keelekümblus siis on.

Ave Härsing: Meil on alanud koostöö ka logopeedidega, kes ravivad eesti keelest erineva kodukeelega laste kõnehäireid. Logopeedid tahavad teada, kuidas töötada lastega, kelle keelt nad ei oska.

Natalja Mjalitsina: Kohtumised logopeedide ja eripedagoogidega on olulised sellepärast, et nii ühtlustame oma arusaamu sellest, kuidas tuleks mitmekeelseid lapsi keeleliselt toetada, kes ja kuidas peaks seda tegema. Meie ühine lähtekoht on, et mitmekeelsus on normaalne nähtus.

Urve Rannaääre: Me teeme keelekümblusprogrammis tihedat koostööd ka kohalike omavalitsuste haridusspetsialistidega, kes nõustavad muukeelsete laste vanemaid haridusasutuste ja õppeviisi valikul. Innove poolt pakume spetsialistide abi, vahendame keelekümblusprogrammis osalevate õppeasutuste kogemusi, pakume lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamist toetavaid täienduskoolitusi ja korraldame regulaarselt infotunde.

KEELEKÜMBLUSE KVALITEEDIKONTROLL

Keelekümbluse meetod on efektiivne siis, kui seda rakendatakse õigesti. Selleks on sisse viidud kümblusõpetajate pidev täiendusõpe, rajatud metoodikakeskused keelekümbluslasteaedades ja koolituskeskused kümbluskoolides, asutatud kümblusnõustajate võrgustik jpm.

Tatjana Baum-Valgma: Keelekümblusprogrammi kvaliteeti toetavad meil pikaajalise kogemusega kümblusnõustajad, kes teevad koostööd koolide juhtkondade ja kümblusõpetajatega. Nõustajatele endale pakume samuti mitmesuguseid koolitusi. Nõustajate tuge saavad kasutada kõik haridusasutused, kus õpib kooli õppekeelest erineva kodukeelega lapsi. Juba teist aastat toetavad nõustajad ka kutsekoolide õpetajaid.

Maire Kebbinau: Seitsmes keelekümbluskoolis on loodud keelekümbluse koolituskeskused, mida kutsutakse ka koolituspesadeks. Tallinnas asuvad need Läänemere ja Pae gümnaasiumis ning Mustamäe humanitaargümnaasiumis, Narvas Vanalinna riigikoolis, Jõhvis vene põhikoolis, Pärnus Tammsaare koolis ja Tartus Puškini koolis.

Koolituspesadest saab lõimitud aine- ja keeleõppe tundide läbiviimiseks laenutada õppematerjali. Kümblusõpetajad saavad seal jälgida teiste kümblusõpetajate tunde ja nähtu üle arutada. Näiteks TLÜ klassiõpetaja eriala tudengid kasutavad kümblustundide vaatlemise võimalust hea meelega ja neile on kümblusmeetod väga meeldima hakanud.

Natalja Mjalitsina: Pakume koolitust ka tavakoolide õpetajatele ja nad kuulevad meilt mõnikord väga olulisi asju. Näiteks seda, et lapse keelelises arengus on kindlad etapid. Mõni tavakooli õpetaja on olnud meeleheitel, et muukeelne laps on tal klassis juba neli kuud lihtsalt vaikinud. Tegelikult on see täiesti normaalne, sest lapsel on uue keele salvestamise periood. Oma keele järgmises arenguetapis kasutab laps juba üksikuid eesti sõnu. Siis tuleb uus etapp, kus ta kasutab eesti keele sõnu läbisegi oma emakeele sõnadega, seda nimetatakse katsetamise perioodiks. Kui õpetaja lapse keele arengu etappe teab, võtab ta kõike palju rahulikumalt.

MIS ON KEELEKÜMBLUSE EELISED?

Keelekümblust saab kasutada mistahes keele õpetamiseks. Lastest kujunevad uudishimulikud ja rõõmsad õppijad. Keelekümblus on aktiivõpe. Õppijate emakeele areng on toetatud.

Maire Kebbinau: Kahjuks ei tunne paljud õpetajad ja lapsevanemad veel keelekümbluse eeliseid. Nemad mäletavad, kui suur katsumus oli nende koolipõlves võõrkeele õppimine, ja kardavad, et nende laps elab kümblusklassis üle samasuguseid piinu. Meie siis selgitame neile, et keelekümbluse meetodil avastavad lapsed uut keelt suure uudishimu ja rõõmuga.

Ave Härsing: Vene lastevanematele on vaja selgitada ka seda väga olulist asja, et oma lapse lihtsalt eesti õppekeelega kooli panemine ei ole keelekümblus. Keelekümblusklassis arvestab õpetaja igal hetkel sellega, et laps eesti keelt veel ei oska. Kümblusõpetajal on lastele spetsiaalsed õppematerjalid. Tal on teadlaste välja töötatud süsteem, kuidas selliste laste keelelist arengut toetada. Tavakoolise see kõik enamasti puudub.

Urve Rannaääre: Eesti koolis õppima asudes saab vene laps väga vähe vene keelt õppida, seevastu kümblusklassis on tal osa õppeaineid vene keeles ja tema vene keel areneb samuti edasi. Lõpuks oskab vene laps väga hästi nii eesti kui ka oma emakeelt.

Natalja Mjalitsina: Inimestele on vaja rääkida, et keelekümblus ei anna ainult head eesti keele oskust, vaid ka head aineteadmised. Üheksanda klassi eesti keele eksamil saavutavad kümblusklassi vene noored keskmiselt 27 punkti rohkem kui tavalise vene kooli õpilased. Nüüd on vaja mõelda, kuidas tavakoolide õpilased kümblejatele järele aidata.

Tatjana Baum-Valgma: Levinud on kahjulik müüt, et teises keeles õppides ei saavuta õpilased RÕK-is nõutavaid tulemusi. Põhikooli lõpueksamite statistika näitab, et keelekümblejate tulemused ei ole tavaklasside õpilastest sugugi kehvemad, vaid on mõnes aines isegi paremad.


Vaata ka videot keelekümblustunnist Tallinna kunstigümnaasiumis, kus vene lapsed õpivad eesti keeles matemaatikat.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas teie kool muukeelsetele lastele eesti keelt õpetab?

Anne Endjärv, Kohtla-Järve Järve kooli direktor:

Meie oleme juba kolmkümmend aastat õpetanud vene lapsi oma eesti õppekeelega koolis. Algul läks see hästi, aga nüüd muutub järjest raskemaks, sest vene kodukeelega lapsi on meie koolis juba 57 protsenti. Meil ei jätku enam raha, et õpetada abivajavaid väikestes rühmades, kus vene lapsed saaksid eesti keeles intensiivselt suhelda ja kus neile antaks püsivalt nende individuaalsetest vajadustest lähtuvat grammatilist lisatuge. Kolm ja pool aastat saime selliste rühmade käigus hoidmiseks ministeeriumilt toetust ja andsime siis esimesest kolmanda klassini vene lastele eesti keele lisatunde. Tuge said ka vanemate klasside vene kodukeelega õpilased. Nüüd aga pole me juba viis aastat ministeeriumilt toetust saanud ja kohalik omavalitsus teatas 3. veebruaril ametliku kirjaga, et nemadki ei saa meie kooli õpilaste õppetööd lisarahaga toetada.

Meilt on küsitud, kas meie õpetajad vajavad koolitust. Meie õpetajad on läbinud juba ammu keelekümbluse ja muid tänapäevaste metoodikate kursusi. Probleem pole praegu õpetajas, vaid klassides, kus on koos andekad eesti lapsed, nõrgad eesti lapsed, andekad vene lapsed, kes oskavad eesti keelt, andekad vene lapsed, kelle eesti keele oskus on nõrk, ja lõpuks ka need vene lapsed, kes saavad eesti keelest vaevu aru ja kelle vanemad nende õppimist absoluutselt ei toeta. Kuidas sellise ülikirju seltskonnaga hakkama saada? Oleme käinud Taanis, Hollandis ja Soomes vaatamas, kuidas nemad analoogilises olukorras tegutsevad. Nägime, et seal on mitu abiõpetajat ühes klassis ja muukeelseid lapsi õpetatakse väiksemates rühmades.

Kui meil pole see võimalik, siis tuleks esimesse klassi astujatele võib-olla mingid katsed teha ja nõrgema eesti keele oskusega lapsed näiteks keelekümbluskooli suunata. Kui vene laps ei suuda vene keeleski õppida ja eesti keelt üldse ei oska, oleks talle endale see kõige parem variant.

Hendrik Agur.

Hendrik Agur, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor:

Meil õpivad erineva keele ja kultuuritaustaga õpilased, kuid tagame neile kõigile peamiselt eestikeelse õppe, sest eesti keele hea oskus võimaldab neil Eestis kergemini tööd leida ja lihtsamini ülikooli astuda.

Esimesel õppeaastal läbivad meie muukeelsed õpilased eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi, mis kätkeb endas mitmeid formaalse ja mitteformaalse keeleõppe võimalusi, näiteks LAK-õpet, keelekümbluse metoodikat, keelekootsingut, keeleõpet õpilasmentori toel, huvihariduse lõimimist keeleõppega (näiteks keelekohvikud), mentorlussüsteemi jpm. Õpilaste eesti keele oskuse taset hindame EIS-i diagnostiliste keeletestide abil.

A1-taseme keeleoskusega õpilastele on meil loodud eraldi eesti keele süvaõppe moodul, mille toel on motiveeritud õpilased saavutanud nii keeleliselt kui akadeemiliselt väga häid tulemusi.

Muukeelsete õpilaste kakskeelsuse toetamiseks oleme kujundanud õppekava nii, et nad saavad õppida  vene keelt emakeelena ning eesti keelt ja kirjandust teise keelena, kasutades kommunikatiivse keeleõppe metoodikat. Eesti põhikoolist tulnud õpilased õpivad aga eesti keelt ja kirjandust esimese keelena ehk emakeelena. Nii toetame nii eesti kui ka muukeelsete gümnasistide emakeele arengut, mis on uuringute põhjal uute keelte (ka eesti keele) efektiivse omandamise eeldus. 

Pöörame tähelepanu mitte ainult õpilase keeleoskuse arengule, vaid ka kognitiivsele ja akadeemilisele arengule. 

Helen Sabrak.

Helen Sabrak, Tallinna avatud kool:

Meie kool kasutab kahesuunalist keelekümblust. See tähendab, et igas klassis on pooled õpilased eesti ja pooled vene või muu kodukeelega. Pool päeva õpivad kõik õpilased eesti ja teise poole vene keeles. Kahesuunalist kümblust kasutame sellepärast, et nii saavad lapsed õppida keelt ka üksteiselt.

Suurt rõhku paneme raamatute lugemisele. Kõik lapsed loevad emakeelseid raamatuid, aga vene lapsed loevad ka eesti- ja eesti lapsed venekeelseid raamatuid. Jälgime väga tähelepanelikult, et kõik lapsed loeksid.

Teeme koostööd ka lastevanematega, et nad kodus oma laste keelelist arengut toetaksid. Vene lastevanemad loevad koos lastega ka eestikeelseid raamatuid (või kuulavad, kui laps loeb), nad käivad oma lastega eestikeelsetel lasteüritustel ja vaatavad eesti filme jne. Samal ajal loevad eesti lastevanemad koos oma lastega ka vene raamatuid, käivad nendega vene filme vaatamas jne.

Tähtis on, et eesti ja vene lapsed suhtleksid ka kooliväliselt. Sel eesmärgil oleme jaganud nad õpipartneriteks, et erineva koduse keelega lapsed ja nende pered koolivälisel ajal kokku saaksid, koos näiteks teatris või üksteisel külas käiksid ja nii täiendavat keelepraktikat saaksid.

Niimoodi töötades oleme saavutanud selle, et kolmanda klassi teisel poolel pole meie vene kodukeelega lastele eesti keeles õppimine probleem. Teiselt poolt saavad meie eesti kodukeelega õpilased hakkama vene keeles õppimisega. Meie õpilased valdavad kahte keelt.

Probleemina näeme, et kahesuunaline keelekümblus võtab õpetajatelt väga palju aega, et tundideks hästi valmistuda. Tuleb palju materjali ise luua ja kohandada. Koolil võiks olla rohkem ressursse, et vähendada õpetajate tunnikoormust nii, et tundideks valmistumine mahuks seitsmetunnise tööpäeva sisse.

Raino Liblik.

Raino Liblik, Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor:

Kõige kiiremini saavad muukeelsed lapsed eesti keele selgeks eesti koolis õppides ja meie neid lapsi oma koolis niimoodi õpetamegi. Kuid selle juures on väga tähtis, et riik vene lapsi õpetavaid eesti koole toetaks. Näiteks meie koolis moodustavad vene kodukeelega lapsed juba kolmandiku ja seepärast oleme pidanud juurde võtma viis uut õpetajat, kes muukeelseid lapsi mitmel moel aitavad. Viie õpetaja aastane palgafond on aga ligi sada tuhat eurot. Lisaks on vaja täiendavaid ruume muukeelsete laste individuaalselt või rühmaõppes õpetamiseks jne. Eelmisel aastal leidis Tallinna haridusamet meile esmakordselt väikeses ulatuses selleks täiendavat raha. Nii suurte summade jagamine peaks olema üle riigi kavandatud.

Teiseks arvan ma, et muukeelsete laste osakaal eesti õppekeelega koolis ei tohiks ulatuda üle 20 protsendi. Selle piirini töötab kool väga hästi. Praegu on meil aga vene õpilasi kogu kooli ulatuses 30 ja esimeses kooliastmes koguni 40 protsenti. Õpetajate koormus on läinud liiga suureks. Võib-olla tuleks kehtestada reegel, et vene kodukeelega laps, kes eesti keelest üldse aru ei saa, läheb vene õppekeelega kooli või tegeleb kogu esimese õppeaasta jooksul keeleõppega.

Eesti keelega tuleb tegelda juba lasteaias ja väga aktiivselt. Enne valimisi rääkisid kõik erakonnad, et eesti keele õppimisega tuleb alustada lasteaias. Hakkame siis sellega pihta ja loome uue kvaliteedi!

Tatjana Stepanova.

Tatjana Stepanova, Narva Vanalinna riigikooli direktor:

Meie kasutame eesti keele õpetamiseks keelekümbluse meetodit ja see on väga efektiivne. Meie kooli õpilaste kodune keel on ligi saja protsendi ulatuses vene keel, kuid tänu kümblusele suudavad lapsed meil juba esimeses klassis eesti keeles õppida.

Väga toredad on keelekümbluse õpikud. Vene lapse jaoks on need palju lihtsamad kui tavalised õpikud. Olen soovitanud vene koolidel kasutada just kümblusklasside õpikuid. Pärast seda on neil juba lihtsam keelekümblust ka päriselt kasutusele võtta. Praegu on kahjuks nii, et enamikus Narva lasteaedades õpivad lapsed kümmeldes eesti keelt, kuid siis satuvad tavalisse vene kooli ja unustavad seal lasteaias õpitud eesti keele ära. Mitu lapsevanemat on mulle sellest murelikult rääkinud.

Kiiresti aitavad eesti keelt omandada ka õpilasvahetused. Meie õpilased käivad VeniVidiVici vahendusel vahetusõpilastena Eesti eri koolides õppimas ja sealt tulevad eesti vahetusõpilased meile vastu. Meil on lastele ka suvised eesti keele laagrid, kus saab samuti keelt harjutada jpm.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!