Kinod kostitavad publikut mitme uue ja erilise Eesti filmiga
Eesti filmil on jätkuvalt hea aeg. Tanel Toomi „Tõde ja õigus“ kujunes eelmisel aastal üheks kõige vaadatumaks filmiks ning jõudis ka Oscarite eelnimekirja. Tammsaare ekraniseeringuga aga Eesti filmi hea hoog ei aeglustu, sest ekraanidele on juba jõudnud järgmine hittfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“ ning veebruaris linastuvad ka Oskar Lutsu raamatust inspireeritud „Talve“ ja palavalt oodatud animafilm „Sipsik“, mis põhineb Eno Raua ja Edgar Valteri loodud Eesti lastekirjanduse ühe armastatuma kangelase, kaltsunukk Sipsiku seiklustel.
„Fred Jüssi. Olemise ilu“
17. jaanuaril alustas ka kinos Artis Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“, millest on kujunemas veelgi edukam loodusfilm, kui seda oli Joosep Matjuse 2018. aasta rekordifilm „Tuulte tahutud maa“. „Fred Jüssi. Olemise ilu“ pole küll otseselt loodusdokumentaal, sest tegu on portreefilmiga legendaarsest loodusmehest Fred Jüssist, aga kuna Jüssi elu on loodusest niivõrd läbi põimunud, on film täis Joosep Matjuse üles võetud hingematvaid kaadreid Eesti loodusest, mida saadavad Jüssi mõtisklused loodusest, keskkonnast ja enesesse vaatamisest ning mitte midagi tehes iseendaga olemisest.
Tootseni lavastus ei hoia end tagasi ning tulemuseks on kaunist Eesti loodust täis meditatiivne film, mis paneb väärtustama vaikust ja kaitsma seda, mida kõige kallimaks peame. See kõik kestab kokku natuke üle tunni, kuid jääb kauaks hinge püsima.
„Talve“
Ergo Kulla lavastatud ja Martin Alguse kirjutatud „Talve“ on järg teistele Oskar Lutsu teoste põhjal vändatud filmidele „Kevade“ (1969), „Suvi“ (1976) ja „Sügis“ (1990). Film põhineb küll Lutsu samanimelisel romaanil, aga kuna selle üle, kas Luts „Talve” ikka ise kirjutas, vaieldakse tänapäevani, on loomulik, et ka režissöör Kuld ja stsenarist Algus on filmi näol ette võtnud mitmed mugandused ja uued arendused, mida raamatust ei leia.
„Kevade“, „Suve“ ja „Sügise“ režissöör oli legendaarne Arvo Kruusement, kelle tööd lugudesarja viimase osa lavastamisega jätkab Ergo Kuld, varasemalt tuntud režissöörina selliste seriaalide juurest nagu „Reetur” ja „Miks mitte?!”. Filmi käsikirja eest hoolitses aga Eesti tuntumaid stsenariste Martin Algus („Klassikokkutuleku” filmiseeria, „Miks mitte?!”, „Sangarid”).
Lugu ise viib meid aastasse 1942, mil Eestis on pärast punaste
taandumist kehtestatud Saksa kord. Võimude vahetusest hoolimata jääb
inimloomus endiseks – armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse
ja lepitakse. Lutsulikke vimkasid täis loo käivitab Arno Tali poja
Arnoldi naasmine kodutallu. See sündmus puhub Paunvere noorte vahel
lõkkele kirgliku armukolmnurga. Lõbusates intriigides on oluline
koht vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised armastatud
tegelased omavahel hoogsalt maid jagavad.
„Talve“ jõuab
ekraanile täpselt 50 aastat pärast „Kevade” esilinastumist,
andes Paunvere-saagale väärika ja helge lõpu. 7. veebruarist
kinodes alustav film esilinastus ka Artises juba 6. veebruari õhtul.
„Sipsik“
Me kõik oleme lugenud ja ühel või teisel kujul kokku puutunud Eno Raua ja Edgar Valteri loodud armastatud kirjandustegelasega Sipsik. Nüüd saavad seda teha ka kõik kinofännid, sest Sipsik on lõpuks saanud omaenda filmi, mille lavastajatoolis istuvad 2013. aasta „Suure maalritöö“ režissöör Meelis Arulepp ja Taanis sündinud Karsten Kiilerich, kelle filmograafiast leiame näiteks sellised animatsioonid nagu „Up and Away“, „Väike vampiir“, „Albert“ ja seriaalid „Benjamin Blümchen“, „The Ugly Duckling and Me!“, „Bibi und Tina“ ja „Bibi Blocksberg“.
„Sipsik“ on film täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. See on lugu väga erilisest ja armsast elusast nukust ning õe ja venna armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele. Vahva kaltsunukust raamatutegelane, kellega praeguste laste emad-isad on suureks kasvanud, sümboliseerib lapsele omast siirust, uudishimu maailma vastu, vallatut meelt, kõikevõitvat sõprust ja universaalset armastust. Kuna filmi minnakse vaatama nii koos emade-isade kui ilmselt ka vanaemade-vanaisadega, leiab „Sipsikust“ enda jaoks midagi igas vanuses vaataja.
Sipsikule annab oma hääle Ott Sepp, Anule Elo Mirt Oja, Mardile Hugo Malmsten ning lõbusaid seiklusi saadab Ewert Sundja ja Liina Sumera loodud muusika. Laulude sõnad on kirjutanud Eesti lastekirjanduse grand old lady Leelo Tungal.
21. veebruaril üle Eesti ekraanile jõudva „Sipsiku” kino Artise eellinastused algavad 16. veebruarist.
- Rohkem infot www.kino.ee.