Koolijuhid lähevad ettevõtetesse tööle
4. veebruaril kuulutati välja juba viies haridusalgatus, mis saab Heateo haridusfondilt toetust.
Uusim algatus, haridusjuhtide praktikaprogramm käivitati Tallinnas TransferWise’i kontoris. Programm pakub koolijuhtidele võimaluse töötada kolm kuud rahvusvahelise haardega tippfirmades. Uus algatus on alles katsetamisjärgus, kuid loodetavasti saab sellest pikaajaline ettevõtmine. Tegu on juba viienda Heateo haridusfondi toetatud ideega, varasemalt on toetuse saanud asendusõpetajate programm, „Noored kooli“, 99math ning mõttekoja Praxis katseprogramm „Häirekell“.
Haridusjuhtide praktikaprogramm
Koolijuhid lähevad selle programmiga kolmeks kuuks tippettevõttesse juhtimispraktikale. Kokku kestab praktika viis kuud, sest pärast ettevõtet saab koolijuht jätkuvalt mentorlust ja tuge. Nii näeb ettevõte, kuidas koolijuht nende juures omandatut oma koolis rakendab. Katseprogrammi eestvedajad on Tallinna haridusamet koos Heateo sihtasutusega.
Heateo sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge selgitab, et koolijuht käib selle programmi ajal iga päev ettevõttes tööl ja saab tänu sellele unikaalse sissevaate ettevõtte ellu. Koolijuht näeb ettevõtte strateegilist planeerimist, rahastamisküsimuste lahendamist, juhtkonna tööstiili, uute töötajate värbamist, suuremate muudatuste elluviimist ja palju muud kasulikku.
Missugused firmad koolijuhtidele praktikakohti pakuvad? Need on TransferWise ja Pipedrive, kes on mõlemad Heateo haridusfondi toetajad. Lisaks neile võtavad koolijuhte praktikale Ericsson Eesti, Swedbank ja SEB. Kõigis nendes ettevõtetes on tugev juhtimiskultuur ning läbi mõeldud mentorlussüsteem, mida koolijuhid lähevadki ettevõtetesse oma naha peal kogema.
Sobivate koolijuhtide leidmiseks korraldas Tallinna haridusamet konkursi, kuhu kandideeris üle 20 huvilise ja kust valiti välja viis inimest, kes programmis osalevad.
Kas koolijuhid on ettevõtetes justkui töövarjud? Pirkko Valge täpsustab, et koolijuhid käivad ettevõtetes päriselt tööl. Nad osalevad koosolekutel, suhtlevad juhtkonnaga, veavad ettevõttes mingit konkreetset projekti (kas üksinda või kellegagi koos), kannavad oma töölõigu eest vastutust. Mis tööd koolijuht ettevõttes konkreetselt teeb, on väga individuaalne. Kõigile koostati talendiotsingufirma Fontes abiga juhiprofiilid, kus on välja toodud iga koolijuhi kõige tugevamad küljed, ja ettevõtete personaliosakonnad koostasid selle profiili alusel igale koolijuhile individuaalse praktikaplaani.
Mida annab see programm ettevõttele? Ettevõtted on olnud seoses koolijuhtide praktikaprogrammiga üsna elevil, eriti personaliosakonnad. Ettevõtteid huvitab, kuidas koolis uusi inimesi tööle võetakse, kuidas õpetajaid ja juhtkonda koolitatakse jpm. Koolis on ju kontingent tihti palju mitmekesisem kui ettevõttes: õpilased, õpetajad, lastevanemad, juhtkond, kohaliku omavalitsuse mõju jne. Ettevõtteid huvitab päris tõsiselt, kuidas sellises keskkonnas töötatakse.
Praxise „Häirekell“
Veel on käivitumas mõttekoja Praxis katseprogramm „Häirekell“, mille abil loodetakse ennetada õpilaste väljalangemist gümnaasiumist ja kutsekoolist.
Heateo haridusfondi kaasasutaja Martin Villig tõdeb, et Eestis kogutakse õpilaste kohta väga palju elektroonilisi andmeid (hinded, puudumised, märkused), kuid neid ei kasutata piisavalt. Martin Villig: „Kõigepealt on vaja välja selgitada olulised indikaatorid, mis annavad piisavalt ruttu märku, kui õpilasel on oht koolist välja langeda. Teiseks on vaja välja töötada meetmed, mida sel juhul kasutusele võtta. Teiste maade kogemus näitab, et alati ei olegi vaja ette võtta midagi ületamatut. Näiteks Inglismaal katsetati süsteemi, kus laste vanematele hakati saatma iga päev telefonisõnumeid selle kohta, mida sellel päeval matemaatikatunnis õpiti. Varsti hakkas nendel lastel, kelle vanemad neid sõnumeid said, matemaatikas paremini minema. Ilmselt hakkas lastele matemaatika tähtsama õppeainena tunduma, sest ema ja isa tundsid igal õhtul selle vastu huvi. Kui nii lihtsad meetmed on mujal maailmas häid tulemusi andnud, siis miks mitte neid Eestis rakendada? Mis konkreetset sekkumist meil kasutatakse, see muidugi alles selgub.“
Kokku viis algatust
Oma esimese tegutsemisaasta jooksul on Heateo haridusfond toetanud kokku viit algatust. Esimesena sai toetuse ASÕP ehk asendusõpetajate programm, et luua rakendus, millega lihtsustada koolidele asendusõpetajate leidmist. Toetatud on ka „Noored kooli“, et tänase 28 õpetaja asemel tuua aastal 2021 koolidesse vähemalt 50 värsket eestvedajat. Kolmanda algatusena on saanud hoogu juurde ka 99math, mis muudab 1.–6. klassi õpilastel arvutamise õppimist mängulisemaks.
Rohkem koostööd!
Martin Villig toob välja, et Heateo haridusfond on saanud üle saja haridusuuenduse algatuse. Praegu on töös kümmekond fondi fookusega kõige enam kattuvat ideed. Eelkõige vaadatakse, kas idee on piisavalt ambitsioonikas ja kas meeskond suudab selle ellu viia või on talle vaja lisajõudu. Eelistatud on algatused, millel on ambitsiooni laieneda üle Eesti. Väga oluliseks peetakse seda, et projekt oleks jätkusuutlik ega jääks efektseks ühekordseks aktsiooniks.
Martin Villig nendib, et mõned head ideed on jäänud seni rakendamata eelkõige vähese koostöö tõttu. Haridusfondile esitavad ideid sageli väga väiksed meeskonnad, kuhu kuulub vaid kaks-kolm inimest. Selliseid pisikesi meeskondi on palju ja sageli esitavad nad üsna sarnaseid ideid. Haridusfond on proovinud neid meeskondi koostööd tegema panna, et tekiks suurem meeskond, saaks seada suuremaid eesmärke ja leiaks kergemini suuri rahastajaid, kuid tihti on koostööni jõuda väga raske.
Heateo haridusfondist 2019. aastal toetust saanud algatused
- Noored Kooli – 100 500 eurot
- ASÕP – 73 000 eurot
- 99Math – 50 000 eurot
- Praxise „Häirekell“ – 38 000 eurot
- Haridusjuhtide praktikaprogramm – 25 000 eurot
Toetust vääriva algatuse tunnused
- Omab potentsiaali olemasolevat haridussüsteemi heas mõttes raputada ja toetada.
- On potentsiaali kasvada üle-eestiliseks.
- Tema mõju saab hinnata.
- Omab jätkusuutlikkuse plaani.
- On tugeva ja mitmekülgse meeskonnaga.
Algatuste toetuse maksimumsuurus on seni olnud 100 500 eurot.