Laul teeb keele selgemaks

Pärnu ühisgümnaasiumis õpitakse vene keelt muu hulgas lauldes ning innustatakse teisigi koole samamoodi keelt ja kultuuri õppima.

Vene keele õppimine muusika ja laulude kaudu oli eesmärgiks Pärnu ühisgümnaasiumi vene keele õpetajatel Sarmite Tammekivil ja Irina Oadil, kui nad 2015. aastal esimest korda korraldasid oma koolis vene kultuuriloole pühendatud laulufestivali. „See oli õpetaja Tammekivi mõte,“ ütles Pärnu linna haridusosakonna üldhariduse peaspetsialist Virve Laube.

Sarmite Tammekivi rääkis, et kõigepealt tekkis tal mõte õpetada vene romansse. 2016. aastal võeti repertuaari Vene filmimuusika, järgmisel aastal oli teemaks vene laul läbi aegade. „Eesmärk oli tutvuda vene kultuuriga laulude kaudu,“ sõnas Tammekivi, rõõmustades selle üle, et Eesti koolid on innukalt kaasa löönud. Alati on osalenud Tallinna reaalkool ja Tartu Treffneri gümnaasium, tõi Tammekivi näiteks. Pärnu ühisgümnaasiumi endine direktor Mart Kuuskmann, kelle ajal festival alguse sai, meenutas, et alustati kuue kooli osalusel. „Festival on edenenud, tase on tõusnud,“ kiitis Kuuskmann. Vene keel on Pärnu ühisgümnaasiumis tavalise õppekavaga aine ja venekeelseid laule õppida õpetaja Tammekivi sõnul raske. Seepärast alustatakse festivaliks vene laulude õppimist varakult.

Kuigi varemgi on olnud osalejaid piiri tagant – lätlased Jurmalast –, muutus möödunud nädalal peetud muusikapidu mitme riigi teismeliste osalusel tõeliselt rahvusvaheliseks. Lisaks Eesti noortele lauljatele ja pillimeestele kutsusid korraldajad Erasmus+ projekti toel Pärnusse esinema õppureid neljast Euroopa Liidu riigist: Bulgaariast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Portugalist, ja Türgist. Kokku astusid seekord publiku ette lisaks välismaalastele 21 Eesti kooli õpilased, peamiselt gümnasistid.

Eri rahvaste laulud

„Saatsime kutseid Eesti koolidele põhja ja lõunasse, igasse ilmakaarde,“ rääkis õpetaja Oad sündmuse ettevalmistamisest, mis algas juba aasta eest. Väliskülaliste valik tulenes Erasmus+ projektist, milles osaleb Eestist Pärnu ühisgümnaasium. Just rahvusvahelises projektis osalemise tõttu otsustasid korraldajad panna tänavu festivalile nimeks „Erinevate rahvaste laulud“. Nimi vastas sisule – bulgaarlased esitasid nii bulgaaria kui türgi laulu, eestlastelt kõlasid vene laulud ja tõelist lõunamaist eksootikat pakkusid St. Pierre’ist, Prantsusmaa ülemerepiirkonnast Reunionist saabunud neiud.

„Muusikal on suur jõud ühendada rahvaid ja kultuure. Festival annab võimaluse kohtuda teiste rahvastega ja õppida üksteist tundma,“ rääkisid Pärnu ühisgümnaasiumi õpilased. See sünnitab sallivust, üksteisemõistmist ja austust.

Kuulajad nautisid ühegi väsimuse või tüdimuse märgita kolmetunnise kontserdi hoogsaid rütme ja särtsakaid laule, sekka ka lüürilisi. Kostüümid ja lavaline liikumine tõstsid mõne kooli etteaste lausa muusikali tasemele. Lauldi sõprusest, armastusest ja hingevalust, kõlasid ka rahvalaulud, ballaadid ja rokk ning isegi üks revolutsiooniline laul, mille esitasid sakslased.

Vaheajal torti maitstes kiitsid Türgi noored vaimustusega Eestit ja Pärnut ning sõbralikku vastuvõttu. Õpetaja Ertugrul Sivakcigil rääkis, et tuli rõõmuga teist korda Eestisse. Kolm türgi õpilast ja neid esinemisel keelpillil saatnud muusikaõpetaja, kes olid siin esmakordselt, olid projektis osalemise üle õnnelikud. Nad olid oma etteastet väga tõsiselt võtnud ning harjutanud kolm kuud.

Inglise keele õpetaja Birgit Bolten Saksamaalt jagas samuti meeldivaid muljeid. Eriti vaimustas sakslasi ürituse professionaalne korraldus. „Lapsed on laval olnud hämmastavad. Väga tore on mitmekülgne repertuaar,“ rääkis Bolten ja nimetas suurepäraseks võimalust anda ka oma osa, et festival kujuneks rahvusvaheliseks. „Päev on olnud lõbus ja oleme korraldajatele selle eest väga tänulikud,“ lisas sakslanna.

Arutelud väärtustest ja sallivusest

Pärnu ühisgümnaasiumi huvijuht Tiina Saarits rääkis, et kuue riigi Erasmus+ projekti teema on väärtused ja sallivus. „Nädala jooksul oleme õppinud üksteist tundma, meil on olnud mitu üritust,“ kõneles huvijuht. Külalistega koos õpiti väitlemist, räägiti migratsioonist ja vihakõnest. Arutleti selle üle, mida saaksid noored teha, et Euroopa oleks sõbralikum. „Meil on väga huvitav seltskond,“ sõnas Saarits. Eriti huvitavaks tegi arutelud see, et koos olid väga erineva maailmavaatega koolid, näiteks Prantsusmaalt katoliiklik ja Türgist islamistlik. Projekti ametlik keel on inglise keel, kuid bulgaarlastega räägiti ka vene keeles, sakslastega saksa keeles ja mõned õpilased said praktiseerida prantsuse keelt. See on koolil juba teine kord osaleda Erasmus+ projektis ning näiteks bulgaarlastega kohtuti ka esimeses projektis aastatel 2014–2016.

Laulufestivalile järgnes samal päeval kultuuride õhtu, kus õpiti ja õpetati üksteisele rahvaste tantse ning iga riik tutvustas omamaiseid sööke-jooke. Sellega lõppes sündmusrohke nädal Pärnus ning viimane päev veedeti külalistega koos Tallinnas. Projekt algas 2019. a septembris ja kestab 2021. aasta augustini. Eestvedaja on Saksamaa kool. „See on suur koostöö, kus kõik osalejad pakkusid ideid ja aitasid kirjutada projekti,“ sõnas Saarits. Maikuus on pärnakatel ees sõit Portugali. Selleks puhuks õpivad ühisgümnasistid selgeks näidendi või muusikali.