Lõpp kiirustamisele, lugupidamatusele ja tühjale-tähjale!

28. veebr. 2020 Opettaja - 2 kommentaari

Käesoleval õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Lõpp kiirustamisele, lugupidamatusele ja tühjale-tähjale!

Tööõhkkonnale hinnanguid koguv Meeleolumõõdik (Fiilismittari) annab aimu pedagoogide töö tegelikust keerukusest, tõsidusest ja raskusest, mida täielikult ei mõista kaaskodanikud ega ka poliitikud. Salla Hongisto artiklis saavad sõna lasteaiaõpetaja Kaarina ja klassiõpetaja Maria (nimed muudetud). Nad kutsuvad üles rahastust suurendama ja ressurssi senisest mõistlikumalt kasutama.

Meeleolumõõdik toob esile probleemsed valdkonnad: ootamatu lisatöö vajadus, kolleegide asendamised ja pidev kiire. Kui just ise pole läbipõlemise äärel, siis teeb muret mõne kolleegi vaimne jaksamine. Armetu palk enam ei motiveeri. Kahetsusväärselt paljudel õpetajatel on tööheaolu muutunud tööpahaoluks.

Lasteaiaõpetaja KAARINA lugu

Alusharidusse on pidevalt lisatud töökohustusi, kuid mitte rahastust. Vaja on uuendusi, nt tegelda uue alushariduskavaga. Aga millal seda teha, et ei peaks muretsema kolleegide pärast, kes jäävad lasterühma valvama põhiõpetaja äraoleku ajal?

Suurenenud on vajadus asutuse juhi toetuse järele, kuid vastused, mida Kaarina on ülemuselt kuulnud, muudavad nõutuks: „Olete täiskasvanud, katsuge omavahel hakkama saada!“, „Leppige omavahel kokku!“, „Olge valjuhäälsemad, seiske enda eest!“, Asendamisi ja töögraafikuid ei saa ju alati kollektiivisiseselt määrata.“

Alushariduse valdkonna eestvedajad võiksid luua eeldused sellise töökollektiivi tekkeks, kus liikmed julgeksid sekkuda töökorralduse puudustesse. Sellele järgneks murekohtade avalik arutelu ja lahenduste leidmiseks toetutaks pedagoogilistele teadusuuringutele.

Näiteks paljud alustavad õpetajad tulevad kõrgkoolist rikkalike uute teadmistega ja need värsked tarkused oleksid olulisemadki kui mitmed koolitused, kus õpetajad üsna juhuslikult osalema satuvad. Seevastu halvimal juhul vormitakse noorõpetajatest „kiviaegse“ töökultuuri käsutäitjaid. Mõnigi noortest heitub ja kaotab julguse sekkuda oma ettepanekutega töökultuuri või pedagoogika täiustamisse.

Igapäevastes arutlustes peaks lähtekoht olema arusaam, et kes tahes ei suudagi lasterühmi õpetada. Alushariduslikku igapäevatööd teevad koolitatud erialainimesed. Äärmiselt tähtis on märgata lasteaiaõpetajate tööpanust ja neid tunnustada.

Terves haridusvaldkonnas tuleks lõpetada jutud missioonitundest, et sellele viidates ei saaks õpetajatelt koorida mitu nahka.

Kui omavalitsused on andnudki lisaraha, siis tuleks seda kasutada vajadusest lähtuvalt ja läbimõeldult. Mitte nii, et lasteaeda palgatakse „lisatöötaja“, kelle nigelad oskused mingilgi määral ei toeta konkreetseid abivajajaid.

Klassiõpetaja MARIA mõtted

Soome õpetajate ametiühing on teinud ettepaneku, et klassi suurus võiks olla 18 last juhul, kui lisatuge vajavaid lapsi on 2–3.

Marial oli varem esimeses klassis 13 õpilast ja tal jätkus aega kõigi jaoks. Nüüd on 20 last ja neist vaid neli saavad tööülesannetega iseseisvalt hakkama, ülejäänud vajavad igaüks mingisugust tuge. Vaiksed ja tagasihoidlikud kaovad massi sisse ära, ülejäänud saavad tähelepanu „aktiivse tegutsemisega“, nagu karjumine. Tunniaeg kulub rühma vaoshoidmiseks. Koolitee alguses vajab laps väikest õpperühma ja täiskasvanu lähedust. Väikses rühmas jätkub kõigile ruumi ja õpetaja on see inimene, keda usaldada ja kes tagab turvatunde.

Koolipäeva lõpus on Maria võhmal, aga tööstressist hoidumiseks on otsustanud keskenduda kõige olulisemale – emakeele ja matemaatika põhioskuste õpetamisele.


Augustikuus käivitas õpetajate ametiühing Meeleolumõõdiku, millega on praeguseks liitunud 9000 õpetajat. Seal saab anonüümselt vastata nädala küsimusele. Kuna küsimused vahetuvad, saavad vastajad avaldada arvamust koolielu eri valdkondade kohta.

Vastajad peavad õpetajatööd äärmiselt oluliseks, rõõmustavad tublide õpilaste üle ja hindavad kolleegide toetust.

Liiga palju aga on nukra alatooniga arvamusi ja hinnanguid.

  • Mulle meeldib mu töö, kuid ma ei tea, kaua on mul jaksu sellise tempoga jätkata.
  • Päevad on pikad, kuna püüan täita õppekava eesmärke ja kohandada harjutusi jõukohaseks. Praegu veel jaksan, kuid rõõm on tööst kadunud.
  • Koolitöö on selline, et püüan küll päevatööga hakkama saada, aga pidevalt on tunne, et tegelen tulekahjude kustutamisega.
  • Varem oli klassis viis õpilast, kes vajasid õpetajalt suuremat tuge. Nüüd on viis last, kes ei vaja lisaabi ja saavad ise hakkama.

Õpetajate ametiühingu tööturu esindaja Sari Melkko on jälginud tööheaolumõõdiku arutelusid. Ta mõistab pedagoogide töökoormust, sest õpetajatöö eripära on, et töömured tulevad koju kaasa. Lisaks on lastevanemaid, kelle arust peaks õpetaja olema ööpäev läbi kättesaadav. Klassid on liiga suured ja mõne meelest on palk kehvapoolne (alustavale õpetajale ja alushariduses). Arvamustes ollakse avameelsed ja öeldakse otse, et nii vastutusrikka ja kurnava töö eest makstakse liiga vähe. Sajad vastanud räägivad tööohu(tuse)st, hirmust ja vägivaldsetest olukordadest. Nii mõnelgi on kehal verevalumid, sest mõned kooliuusikud taovad jalgadega.

S. Melkko on murelik, sest lähiajal läheb suur hulk õpetajaid pensionile ja paljud kahtlevad, kas jaksavadki sinnamaani. Kas tõesti on ühiskonnal võimalik kaotada hea väljaõppega pedagooge? Kes hakkavad meie lapsi kasvatama, kui õpetajad lahkuvad koolist?


Uuendus toob selgust hindamisse

Illustratsioon: Ulla Donner / Opettaja

Uuendused põhikooli hindamisprintsiipides toovad selgust hindamisse ja täpsustavad lõputunnistuse hindamiskriteeriumeid. Uuendustöösse on kaasatud nii õpetajad kui ka teadlased, vahendab Antti Vanas.

Õpilaste hindamine ja hinnangute andmine on uue õppekava vastuvõtmise järel jäänud tähelepanuta ja sestap ka üsna süsteemituks. Õppimisprotsessi kajastav vormiline ja õpilase teadmisi näitav kokkuvõtlik hinnang on läinud omavahel sassi. Seetõttu on õpetajatele jäänud ähmaseks, mida ja kuidas nad peaksid täpsemalt võttes hindama.

Hindamisuuendused jõustuvad selle aasta augustis ja koolivalitsus loodab, et uuendused lahendavad tekkinud segadused ning ebatäpsused.

Üks hindamisuuendustega tegelenud töörühma seitsmest liikmest on Helsingi ülikooli teadlane Najat Ouakrim-Soivio, kes selgitab tekkinud segaduste tausta. Tähelepanu alla võeti õpilaste tööoskustele hinnangu andmine. Õpetajad on senini suhtunud sellesse valdkonda üsna loominguliselt. Kui osa sõnastab täpselt, kuidas õpilane oma õppetööga toime on tulnud, siis teised võivad piirduda sellega, kas õpilasel olid õppevahendid kaasas.

Uues hindamisjuhendis mõeldakse tööoskustele hinnangu andmisel, mil määral õpilane teeb rühma- ja iseseisvat tööd, oskab oma tööd planeerida, on vastutustundlik, analüüsib oma õppimist ja on koostöövalmis.

Uuendatud hindamisjuhendis sisalduvad tööoskused iga õppeaine hindes.

Hinnangute pidev dokumenteerimine on kasvatanud õpetajate töökoormust ja tekitanud kimbatust, kui täpselt on kõike ikka vaja kirja panna. Teadlane nendib, et eeskirja on ilmselt võetud liiga sõna-sõnalt. Hinnangute dokumenteerimist on vaja vaid klassi- ja lõputunnistuste puhul ja siis tulekski arusaamatuste vältimiseks kõik täpselt kirja panna.

Uuendust ei alustatud mitte eespool toodud segaduste tõttu, vaid vajadusest luua kõikidele põhikooli lõputunnistuse hinnetele kindlad kriteeriumid, sest senini kehtis (Soome hindeskaalal 4–10) mõõdupuu vaid hindele 8. Ouakrim-Soivio on oma väitekirjas näidanud järgmist.

  • Mida parem on koolis teadmiste tase, seda rangemalt põhikooli lõpus hinnatakse. Vahe nõrgemate koolidega võib kohati olla isegi kaks hindepalli. Nii suured erinevused hindamises toovad kaasa lastevahelist ebavõrdsust edasiõppimise võimalustes.
  • Kui hakkasime tegema eeltööd hinnetele 5, 7 ja 9 kriteeriumide leidmisega, selgus, et enne tuleb siiski tegelda segadusega, mis on õpetajatele senini arusaamatust põhjustanud – kuivõrd peavad hindes sisalduma õpilase teadmised üheskoos õpioskustega ja kuidas seda dokumentaalselt vormistada?

Uued hindamisjuhendid avalikustati 11. veebruaril ja need jõustuvad 1. augustist 2020 1.–8. klassile ja 1. augustist 2021 põhikoolilõpetajatele. Sellele eelnevad arutelud ja vajalikud selgitused.


Õpetajaks õppima vaid ühe eksamiga

Uuendus pääseda õpetajaks õppima vaid ühe sobivustesti põhjal on toonud pöörde kasvatusvaldkonna õppejõudude argipäeva, ja loodetavasti ikka paremuse suunas, kirjutab Salla Hongisto.

Edaspidi ei pea ülikoolide kasvatusteaduste õppetoolid korraldama sobivuseksamit igaüks omaette, sest kasutusele võetakse kõigile ühtne teadusuuringutel põhinev sobivustest. Ühtse testiga hõlmatakse 2020. aastal klassi-, lasteaia-, käsitöö- ja kodunduse õpetajateks, samuti eripedagoogideks ja kutsenõustajateks püüdlejad.

„Õppekoha taotlemine oleks uuenduse järel õiglasem nii õpetajaks pürgijatele kui ka kandidaatide sobivuse hindajatele, sest kõikjal ja kõigile kehtivad samad reeglid,“ arvab selle uuenduse eestvedaja, Turu ülikooli doktorant Mirva Heikkilä.

Sobivuse hindajad saavad tööjuhisteks selgesõnalise metoodika ja punktiskaala põhialused.

Uuendusega loodetakse leida pedagoogiametisse kõige sobilikumaid tudengeid. Oma rahvuse harituse eest suudavad hoolt kanda vaid kõige paremad õpetajad ja sel moel on tagatud ka pedagoogiameti lugupeetavus.

Sobivustesti tegema pääseb kas heade gümnaasiumitulemuste alusel või siis üleriigilise pedagoogikaalase valikueksami kaudu, mida võivad sooritada kõik huvilised, sealhulgas kutsekoolide lõpetanud ja need, kel on olnud vajakajäämisi gümnaasiumitulemustes.

Lühiülevaatele saab juurde lugeda oaj.fi/Ajankohtaista 29.01.


2 kommentaari teemale “Lõpp kiirustamisele, lugupidamatusele ja tühjale-tähjale!”

  1. Lembit Jakobson ütleb:

    Aitäh, Sirje Pärismaale, soome õpetajate murede vahendamise eest.
    Teadsin juba ammu, et õpetajate olukord Soomes sarnaneb üha rohkem meie olukorrale. (Jätame palganumbrid kõrvale.)
    HEV laste kaasamine tavaklassi on viinud selleni, et 20 lapsest Soome koolis ei vaja lisatuge vaid neli-viis, kes saavad tööülesannetga iseseisvalt hakkama.
    Soome Õpetajate a/ü esindaja S.Melkko on murelik, sest lähiajal läheb suur hulk õpetajaid pensionile. Paljud kahtlevad, kas suudavad üldse pensionini vastu pidada.
    ” Kes hakkavad meie lapsi õpetama nende asemel,” küsib ta. Soome koolide kuldaeg tundub olevat möödas.Meie kõmistame rõõmsalt PiSA trummi edasi ega taha midagi muust õieti midagi kuulda.
    Aitäh, ka Reedale, artikli eest “Usalda, aga kontrolli”.Airi Liimetsa artiklit tervikuna õnnestub lugeda ehk järgmises lehes.
    Äsja toimunud HF-le pühendatud lehekülg oli valveloosungeid ja kuldsõnu täis pikitud..
    Kui süvenema hakkad, siis näed.. Et ühtegi konkreetset, reaalselt toimivat sammu pole kirjeldatud. Käib üks suur sõnadevahu kloppimine, millest saavad sooja ning rõõmu vist üksnes sõnade kloppijad ise.

  2. Aire Isand ütleb:

    Olen täiesti nõus selle artikli seisukohaga, et varem oli viis last, kes vajasid õpetaja tuge, praegu viis, kes ei vaja ja kõik ülejäänud 20 või enam neid, kes õpetajalt tuge vajavad.
    Näiteks on mul praegu klassis 29 last, neist viis, kes saavad aru ja suudavad ise õppida, KÕIK ülejäänud vajavad õpetaja abi, sest nende seas on ka muu kui eesti kodukeelega õppureid ning kaasava hariduse õpilasi.
    Koolitunni pikkus on 45 minutit, mitu sekundit jääb õpetajal aega iga õpilasega tegelemiseks?
    Tulemused on katastroofilised nii õpilasele kui ka õpetajale.
    Õpetada sellises klassis peaks võrduma Maarjamaa Ristiga vähemalt.
    Mida teie arvate?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!