Lugemisoskus on oluline

PISA 2018. aasta tulemused annavad põhjust uhkust tunda – meie 15-aastased noored on lugemises OECD ja Euroopa riikide õpilaste seas esimesel kohal. Samas tekitavad PISA tulemused inimestes alati vastandlikke tundeid: ühed tunnevad rõõmu heade tulemuste üle, teised aga hakkavad otsima argumente, miks neisse tuleks suhtuda ettevaatlikult.

Pärast 2018. aasta tulemuste avalikustamist on hakatud rääkima sellest, et PISA ei mõõda eluks vajalikke oskusi. Tõsi on see, et PISA uuring ei mõõda kõiki olulisi oskusi, kuid lugemisoskus oli, on ja jääb üheks oluliseks oskuseks, et elus hästi hakkama saada.

Lugemistulemustest lähemalt

PISA 2018 valimisse kuulus 231 koolist 5316 Eesti õpilast, kellest 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% õpilast sooritas testi eesti ja 25% vene keeles. Valimisse kuulunud õpilastest 61,2% oli linnadest, 38,8% aga maalt.

Eesti tulemused on alates 2009. aastast pidevalt paranenud. Kui 2009. aastal oli Eesti õpilaste keskmine tulemus 501 punkti, siis 2018. aastal 523 punkti, nii et võib öelda, et meie tulemused on paranenud lausa poole kooliaasta võrra (PISA uurimuses võrdsustatakse 39 punkti ühe õppeaastaga).

Tulemused on paranenud tänu kõikidele õpilastele – paranenud on nii poiste kui tüdrukute, eesti ja vene õppekeelega laste tulemused. Poiste ja tüdrukute erinevus on vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kui 2009. a oli poiste ja tüdrukute lugemistulemuste erinevus 44 punkti, siis 2018. aastal 31.

Linnakoolides õppivate noorte lugemistulemus on veidi parem kui maakoolide õpilastel. Kui aga võrdleme maakondade tulemusi, võime näha, et parimad tulemused on Saare ja Lääne maakonna õpilastel – kui Eesti osaleks ka maakondadega nagu Hiina, oleks just need maakonnad PISA edetabeli esiotsas.

Paraku on erinevus eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste vahel: vene õppekeelega õpilased jäävad eesti õppekeelega õpilastest veidi rohkem kui ühe õppeaasta võrra maha.

Lugejad jaotatakse PISA uuringus tulemuste alusel kaheksasse saavutustasemesse. Kõige tugevamad õpilased saavutavad taseme 5 või 6 ja Eestis on selliseid õpilasi 13,9%, nõrgad lugejad ei ole saavutanud isegi 2. taset ja nende tulemused on jäänud madalamale tasemele – Eestis on nõrku lugejaid 11,1%.

Tipptasemel lugejate hulk on 2009. aastaga võrreldes kasvanud rohkem kui kaks korda. Siiski on ka siin suured erinevused sooti ja õppekeeliti: viiendik eesti õppekeelega tüdrukutest ja 13% eesti õppekeelega poistest on saavutanud tipptaseme, kuid vaid 7% vene õppekeelega tüdrukutest ja 5% vene õppekeelega poistest. Nõrkade lugejate osakaal on 2009. aastaga võrreldes veidi vähenenud: 2009. a oli selliseid õpilasi 13,3%, 2018 aga 11,1%. Nõrkade lugejate osakaalu võrdluses on vastupidine tendents: neid, kes jäävad alla 2. taset, on veidi rohkem kui viiendik vene õppekeelega poistest seas, kuid eesti õppekeelega tüdrukute seas on neid 6%. Eesti õppekeelega poiste ja vene õppekeelega tüdrukute seas on nõrku lugejaid peaaegu võrdselt (vastavalt 12% ja 13%).

Saavutustasemete jaotus näitab, et Eestis on võrreldes 2009. aastaga hakatud rohkem tegelema võimekate õpilastega. Nõrkade lugejate toetamine on Eestis heal tasemel, kuna Eesti nõrkade lugejate osakaal on väikseim Euroopa ja OECD riikide seas.

Mida teha, et lugemistulemused ei langeks?

2018. aasta lugemistulemustega võime rahule jääda. Peame aga mõtlema, kuidas häid lugemistulemusi hoida ja isegi tõsta, et järgmine kord ei peaks kurvastama. Selleks tuleb vaadata, kuidas lugemistulemusi mõjutab lugemisosadus, mis hõlmab järgmisi komponente: oma lõbuks lugemine, mitmekülgne lugemismaterjal ja suhtumine lugemisse.

PISA uuringu varasemad analüüsid on välja toonud, et lugemistulemuste ja lugemisrõõmu seos on tugev ning mõlemad tegurid mõjutavad teineteist: kui lugemine on üks osa õpilaste igapäevaelust, siis paraneb ka nende lugemisoskus. Head lugejad loevad enam ja on rohkem motiveeritud lugema, mistõttu on neil suurem sõnavara ja parem mõistmisoskus.

2009. aastaga võrreldes on 2018. aastal OECD riikides oma lõbuks lugevate laste osakaal keskmiselt langenud, samas Eestis on see jäänud samaks – 61,4%. Eesti tulemused näitavad, et need õpilased, kes väidavad, et loevad iga päev oma lõbuks, isegi kui lugemise aeg jääb alla 30 minuti, loevad paremini kui õpilased, kes väidavad, et nad oma lõbuks ei loe.

Oluline faktor lugemisosaduses on mitmekülgne lugemine. Eesti õpilastest loeb peaaegu võrdne hulk ilukirjandust (27,1%), aimekirjandust (30,5%) ja ajalehti (29,2%), pisut vähem õpilasi loeb enda sõnul ajakirju (23,7%). Kõige vähem õpilasi loeb koomiksiraamatuid (9,2%).

Lugemismaterjal mõjutab ka lugemistulemusi. Kõige paremad lugemistulemused on nendel õpilastel, kes loevad ilu- ja aimekirjandust ning ka ajalehti mitu korda nädalas, ja kõige kehvemad neil, kes enda sõnul ilu- ja aimekirjandust üldse ei loe. Koomiksiraamatute lugejate tulemused on aga huvitavad: lugemistulemus on sama, olenemata sellest, kas loetakse koomiksiraamatuid mitu korda kuus või ei loeta neid üldse.

Raamatuid võib lugeda nii paberilt kui ka digivahenditest. Huvitaval kombel on lugemistulemustes erinevus vastavalt andmekandja eelistusele: paberraamatute lugejate tulemused on oluliselt paremad kui e-raamatute lugejate tulemused (vastavalt 560 vs. 500 punkti). Kui õpilasel puudub eelistus andmekandja suhtes, siis jääb lugemistulemus kahe eelmise vahele (530 punkti), kuid erinevus ainult paberraamatute lugejate tulemusega on ikkagi päris suur. Muidugi neil, kes väidavad, et nad loevad väga harva või üldse mitte, on lugemistulemused kõige madalamad (488 punkti).

Nagu eelnevast näha, ei loeta ainult paberilt. Tänapäeva lapsed loevadki mitmelaadseid tekste digivahenditest. PISA 2018 uuringust tuli välja, et üle 90% Eesti õpilastest otsib veebist infot kindlal teemal või praktilist teavet, samuti vestleb sõpradega veebi vahendusel, veidi vähem loevad õpilased veebiuudiseid.

Huvitaval kombel on oluliselt langenud e-kirju lugevate õpilaste hulk – kui 2009 luges e-kirju 94% õpilastest, siis 2018 vaid 78%. Samuti on langenud veebiaruteludes või -foorumites osalemine (32% õpilastest). Veebist lugemise sagedus mõjutab samuti lugemistulemusi: kõrgemad on kõiki eelnevalt nimetatud tekste lugevate õpilaste tulemused. Need, kes väidavad, et ei tea, mida eelnevad veebitekstide nimetused tähendavad, on saavutanud aga oluliselt madalamad tulemused.

Lugemistulemusi mõjutab ka suhtumine lugemisesse: positiivse suhtumisega õpilaste tulemused on kõrgemad. See tuleb PISA uuringust väga selgelt välja: õpilastel, kellel on lugemine lemmikhobi ja kellele meeldib raamatutest teiste inimestega rääkida, on lugemistulemused maailmatasemel.

Negatiivse suhtumisega õpilastel on tulemused oluliselt madalamad. Negatiivset suhtumist väljendavad väited „ma loen ainult siis, kui peab“, „ma loen ainult selleks, et saada vajalikku teavet“ ja „lugemine on ajaraiskamine“. Viimase väitega nõustujate lugemisoskus ongi kõige kehvem.

Eesti õpilaste lugemisoskus oli PISA 2018 uuringu järgi maailmatasemel, kuid see ei tähenda, et peaksime sellega lihtsalt rahul olema. Lugemisoskust peab arendama pidevalt ja seda peavad tegema kõik õpetajad: lasteaia- ja algklassiõpetajad panevad lugemisoskusele aluse, aineõpetajad arendavad oma aine tekstide mõistmist. Samuti tuleb tähelepanu pöörata lugemisosaduse suurendamisele: toetada õpilaste tekstimaailma mitmekesisust ja kujundada positiivset suhtumist lugemisesse, siis tuleb ka lugemisrõõm. Suhtumist saab kujundada vaid isikliku eeskuju kaudu, mistõttu kutsun kõiki õpetajaid ja lapsevanemaid üles avalikus kohas raamatuid lugema ja raamatutest rääkima, et lapsed mõistaksid, et lugemine on popp.

PISA uuring hindab õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all. 2018. a oli peamine fookus funktsionaalsel lugemisel. PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 õpilast. Uuringut viib Eestis läbi SA Innove koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.