Merike Mitt: „Lasteaiaõpetajad on justkui tänapäeva vanaemad“

14. veebr. 2020 Tiia Kõnnussaar Tartu ülikooli eetikakeskus - 1 Kommentaar
Merike Mitt ütleb, et lasteaiaiga on kõige olulisem aeg väärtuste kujundamiseks ning lasteaed saab siin peredele abiks olla. Hiljuti ilmus tema käsiraamat lasteaiaõpetajatele „Koos suudame palju“, mis räägibki sellest, kuidas teha lastevanematega koostööd. Foto: Mihkel Mattis Mitt

„Iga haridusasutus on väärtuste filter,“ ütleb Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse nõustaja ehk kriitiline sõber Merike Mitt, kes on külastanud väga paljusid Eesti lasteaedu ja näinud, et lasteaedades tehakse tööd südamega. Lasteaias luuakse tema sõnul alus väärtustele, mis saadavad inimest kogu elu, ja selle töö tähendust on raske üle hinnata. Kriitiline sõber saab lasteaiale toeks olla valikute tegemisel ja tegevusfookuse täpsustamisel.

Selgituseks, kriitilised sõbrad on Tartu ülikooli eetikakeskuse haridusnõustajad. Algselt pärineb programm ja selle nimetus Suurbritannia koolide kvaliteedihindamise süsteemist QISS (Quality in Study Support and Extended Services), mis keskendub haridusasutuste eneseanalüüsi toetamisele kriitilise sõbra abiga. Selle kontseptsiooni keskmes on mõte, et väljastpoolt tuleva hariduseksperdi või moodsalt öeldes coach’i värske pilk võib olla väga väärtuslik ja arengut toetav.

Tartu ülikooli eetikakeskus töötas 2013. aastaks välja kriitilise sõbra programmi Eesti koolidele ja lasteaedadele ning on koolitanud inimesi, kes on valmis haridusasutustele nende töös nõu ja toetust jagama. Kõrvalpilk on sageli vajalik, sest viimased paar-kolmkümmend aastat on olnud haridusasutustes kiirete muutuste periood. On väga lihtne tunda end ülekoormatuna kõigi uute õppekavade, koolituspakkumiste ja lastevanemate ootuste tulipunktis.

Mida kriitiline sõber täpsemalt teeb? „Lasteaiajuhid kurdavad, et lasteaed on pahatihti justkui vaakumis, ta jääb oma muredega üksi ega saa oma tegevusele tagasisidet,“ ütleb eetikakeskuse hariduse suuna projektijuht ja kriitiline sõber Nele Punnar. „Kriitiline sõber püüab seda vajadust arvestada. Ta tuleb lasteaeda, vaatleb keskkonda, teeb päeva- ja tunnivaatlusi, kohtub juhtkonna, õpetajate ja tugispetsialistidega, tutvub lasteaia dokumentidega ning annab toetavat tagasisidet. Vajadusel nõustab juhtkonda ja lasteaiapidajat.“

Lasteaiad on eetikakeskuse tunnustusprogrammis „Hea lasteaed kui väärtuskasvatuse lasteaed“ osalemist ning saadud tagasisidet ja nõustamist pidanud üheks kõige enam arengut toetavaks tegevuseks. „Eriti on lasteaedade tagasisides, mida eetikakeskus süsteemselt kogub, esile tõstetud kriitilise sõbra külaskäiku,“ ütleb Nele Punnar. „Tuuakse välja, et just isiklik kohtumine ja suhtlus lasteaia igapäevakeskkonnas on väga inspireeriv.“ Tartu linn on head eeskuju näidanud ja oma lasteaedade edenemisele õla alla pannud, toetades väärtuskasvatuse alast nõustamist. Ka teiste omavalitsuste osalust ja tuge oma lasteaedade edendamiseks hinnatakse kõrgelt. 

Väärtuskasvatuse nõustaja Merike Mitt, mis on kriitilise sõbra külaskäigu eesmärk?

Kriitiline sõber aitab analüüsida, kas lasteaias tehakse otsuseid teadlikult, väärtustest lähtuvalt. Anname lasteaedadele tagasisidet ka selle kohta, mis neil hästi on. Eestis on tihtipeale nii, et kui tehakse midagi hästi, tundub see normaalne, kuid ka õnnestumisi on tähtis esile tuua. Kriitilise sõbra külaskäik on meeskonna jõustamine: tuleb ekspert, kes on käinud paljudes lasteaedades ja annab ausat tagasisidet, sealhulgas tunnustust.

Kriitiline sõber küsib: miks te seda teete? Kõige klassikalisem näide: millest lähtuvalt te kutsute lasteaeda teatrietendusi või avate uusi ringe? Kas neil otsustel on seos lasteaia väärtustega või võtate vastu, mida pakutakse? Ideaalis on iga valik väärtuspõhine valik, mitte automatism või populaarsuse järgi valimine. Ja nii kõigi tegevustega: me küsime, miks te just neid mänge ja metoodikaid valite. Me oleme uudishimulikud, tahame teada.

Olen kohanud päris palju suhtumist, et nii on alati tehtud või et lastevanemad tahavad. Mina rõhutan alati: teie olete eksperdid. Lasteaednikud on kõrgelt haritud, tunnevad laste arengut. Just lasteaia roll on lastevanematele selgitada, miks me mõnda asja ei tee.

Iga haridusasutus on väärtuste filter. Meid pommitab ühiskonnast ja internetist tohutu hulk kõikvõimalikke väärtusi. Kas võtta need automaatselt vastu? Hea näide on halloween vs. mardipäev. Kas tähistame neid seepärast, et see on lahe, või teadvustame, missugune filosoofia on halloween’i ja missugune mardipäeva taga? See on teadlike valikute tegemise mõte.

Mis meie lasteaedades on praegu tõesti hästi ja mille kallal oleks vaja veel tööd teha?

Ma usun ja usaldan, et lasteaednikud teevad oma tööd siiralt ja südamega. Tihti on vaja arendada just teadlike valikute tegemise oskust. Näiteks on tervist edendav lasteaed, kuid võtab vastu lasteaeda toodud imetoredad kartongist riiulid, millel on kommireklaam. Siis tuleb valida: kas olla kena kingituse toonud vanema vastu või julgeda seista lasteaia väärtuste eest. Eks see on ka oskus öelda „ei“.

Koole külvatakse üle kõikvõimalike koolituste, kursuste ja pakkumistega. Kas lasteaedadega on samamoodi?

Jah, kindlasti on. Täiesti selge, et see on omaette turg, mis lähtub sellest, et kõikidel lasteaia- ja koolipedagoogidel on kohustus end koolitada. Aga valikuid on tohutult palju. Me küsime, millest lähtuvalt te valite. Kas arvestate organisatsiooni vajadustega või lihtsalt küsite õpetajatelt, mida nad tahavad Ka õpetajal on vaja teadlikult mõelda oma arengule.

Olete külastanud 2019. aasta väärtuskasvatuse tunnustusprogrammis silma paistnud lasteaedu, Endla lasteaeda Tallinnas ja Terakese lasteaeda Tartus. Mille poolest need lasteaiad teistest eristusid?

On näha, et lasteaia juhtkond on hästi läbi mõelnud, mille põhjal nad tegutsevad. Terakeses kasutatav Reggio Emilia pedagoogika on süsteemne lapsest lähtuv pedagoogika. Olen kohanud lasteaedu, kus katsetatakse mitmesuguseid metoodikaid, aga Terakeses on tehtud väga selge valik, kusjuures nad arvestavad ka muutunud maailma ja tänapäeva lastega. Paistab silma, kuidas nad on aluspõhimõtted läbi mõelnud ja neid ka omavahel arutanud.

„Hea lasteaia“ tunnustusprogrammis ei pane me lasteaedu järjekorda, vaid tunnustame lähtuvalt sellest, kus keegi parajasti on: iga organisatsioon on oma arengus eri kohas ja meie asi on neid sealt edasi aidata.

Endla on samuti selgelt eristuv lasteaed. Olen olnud 16 aastat koolitaja ja kohtunud väga erinevate organisatsioonidega, nii riigifirmade kui ka äriettevõtete juhtidega. Endla lasteaia direktor Grüüne Ots on juht, kes kannab välja väärtuspõhise juhtimisstiili.

Endlas mõeldakse loovalt. Klassikaline näide: olen kohanud kümneid lasteaedu, kus öeldakse, et nad ei saa koolitusi teha, kuna kõik õpetajad on tööl. Endla lasteaed on leidnud välismaalastest vabatahtlikud, kes koolitusel olevaid õpetajaid asendavad. Või teine näide: olmeliselt on Endla suhteliselt kitsastes oludes, aga kui nutikalt on võimalik luua võluriik laste jaoks! See hakkab juhi hoiakutest pihta. Ja kolmas, mida olen kogenud nii koolides kui ka lasteaedades: suhtumine, et kui vanad õpetajad eest ära läheksid, küll siis teeks. Endlas on kõik staažikad õpetajad alles, nad teevad ka projektõpet ja on oma tööst innustunud.

Mõnes lasteaias on väärtused küll arengukavas kirjas, aga igapäevaelus neid eriti ei näe. Organisatsioonidele tundub tihtipeale, et kõige suurem töö on ühiste väärtuste kokku leppimine. See on loomulikult suur töö: on oluline läbi rääkida, miks ja millised väärtused välja valime, mis ja miks on meie jaoks tõeliselt oluline. Aga ega väärtused automaatselt ellu rakendu. Kui sõnad on kuskil kirjas, ei tähenda see veel, et need ka praktikas silme ees on. Ühiste väärtuste mõte ongi muuta käitumist vastavalt sellele, milles ollakse kokku leppinud.

Väärtustest räägitakse järjest rohkem. Millist kasu annab ühiskonnale see, et lasteaedades väärtuskasvatusega tegeldakse?

See on mu lemmikteema. Teooriad ütlevad, et meie baasväärtused kujunevad kuni seitsmenda-kaheksanda eluaastani. See tähendab, et lasteaed on kõige-kõige olulisem aeg väärtuste kujundamiseks. Kuigi ka koolis kasvab lapse arusaamine väärtustest, on lasteaiaaeg põhjapanev. Laps saab algselt väärtused oma perest, ümbritsevast kultuurist ja lasteaiast. Pered on erinevad ja neil võivad olla täiesti erinevad väärtused. Teadlik väärtusarendus lasteaias aitab omaks võtta need väärtused, mida me oma ühiskonda soovime ja mis aitavad lastel õnnelikult elada: hoolivus, lahkus, koostöisus. Kui kodus puudub väärtustest rääkimisel järjepidevus – näiteks, et sa pead asjad ära lõpetama ja teistega arvestama –, saab lasteaed kodule abiks olla.

Mina võrdlen lasteaednikke tänapäeva vanaemadega: kui vanasti olid vanaemad need, kes lastega tegelesid, neile elust rääkisid ja elu aluspõhimõtteid õpetasid, siis nüüd on nende asemel lasteaiaõpetajad.

Mida võiksime õppida eelmise aasta lõpus lahvatanud õppekavade kriisist?

Mõnikord on vaja vastupanu tekitavaid olukordi, siis panevad inimesed seljad kokku. Pahandust tekitanud töövariant oli kohati šokeeriva sõnastusega. Tänapäeva ühiskond liigub siiski õpetaja autonoomsuse suunas, kes saab ise teatud raamides valikud teha ja väärtused on nende valikute aluseks. Tänu kahele erinevale õppekavale hakati diskuteerima. Usun siiralt, et tulevikus saame parema variandi just tänu tekkinud konfliktile. Ma usaldan lasteaednikke kui spetsialiste.

Mida soovitate teha siis, kui lasteaia ja lapsevanema väärtused on väga erinevad?

Olen kirjutanud sellest terve raamatu „Koos suudame palju“. See on käsiraamat lasteaiaõpetajatele, mis räägib sellest, kuidas teha lastevanematega koostööd. Kirjeldan grupiprotsesse ja kommunikatsiooni, mille mõte ongi kõikvõimalikke raskusi ennetada. Mulle tundub, et pered hindavad selliseid lasteaedu, kus tehakse julgelt eristuvaid otsuseid. Näiteks ütleb tugeva selgrooga lasteaiajuht vanematele, et meil on õuelasteaed, pange palun lapsele õueriided kaasa. Kui teile ei sobi, et laps on kolmveerand aega päevast õues, valige mõni teine lasteaed. Millegipärast on sellistes lasteaedades järjekord ukse taga. Lasteaial on oma väärtused ja on kommunikatsiooni küsimus, kuidas seda vanematele selgitada. Lasteaed harib ka vanemaid iga päev.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Merike Mitt: „Lasteaiaõpetajad on justkui tänapäeva vanaemad“”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!