Nutiseadme abil õpitakse meil liiga vähe

14. veebr. 2020 Birgy Lorenz TalTechi teadur, Küberpähkli projektijuht, Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht - Nutiseadme abil õpitakse meil liiga vähe kommenteerimine on välja lülitatud

Vahetunnis kasutavad õpilased nutiseadet palju rohkem kui aasta tagasi, samas pole nutiseade aineõppes populaarsemaks muutnud.

1. oktoobrist 10. novembrini tehti 2019/2020. õppeaasta Küberpähkli uuring 4.–9. klassi õpilastele. Uuringus osales 8688 õpilast, mis on kümme protsenti fookusgrupist. Uuring tehti veebikeskkonnas www.küberpähkel.ee. Eestikeelne kutse uuringus osalemiseks saadeti sotsiaalmeedia, e-posti listide jt kanalite kaudu. Ootuspäraselt vastasid üleskutsele nende koolide õpilased, kus arvutikasutus on keskmisest pigem populaarsem.

Nutiseadet kasutatakse vahetunnis rohkem kui ainetunnis

Uuringus vabatahtlikult osalenud õpilaste vastustest selgus, et vahetunnis kasutab nendes koolis arvutit või nutiseadet 63,2% õpilastest. See on eelmise aastaga võrreldes hüppeline kasv. Võitlus nutiseadmete vastu pole koolides enam nii kompromissitu kui aasta tagasi. Vahetunnis on arvuti/nutiseadme kasutamine õpilaste hinnangul üsna lubatud Valgamaal, Läänemaal ja Ida-Virus, pigem ei ole lubatud aga Viljandi ja Raplamaa koolides.

Ainetunnis õppimiseks kasutab õpilastest nutiseadet 43,7%, mida on vähe. Tegelikult ootasime just õppimise osas arvuti/nutiseadme kasutamise järsku kasvu, sest Eestis on kõik õppematerjalid internetis olemas, lisaks saavad õpilased kasutada Opiqu ja Foxcademy interaktiivseid arvutiülesandeid jpm. Positiivselt saab siiski esile tõsta Pärnumaa koole, kus on arvuti/nutiseade õpilaste hinnangul ainetundides üsna tihti kasutusel.

Nutiseadmeid kasutatakse rohkem kui lauaarvuteid

Uuringust selgus, et arvutite/nutiseadmete kättesaadavus õpilastele on järgmine.

  • Nutiseade – 90,8%, kasutuses nädalas kord või enam (57%).
  • Lauaarvuti – 75%, pigem kasutuses kord nädalas (48%).
  • Tahvelarvuti – 62,3%, kasutuses harvem kui kord nädalas (45,6%).
  • Sülearvuti – 46,3%, kasutuses harvem kui kord nädalas (23,5%).
  • Mängukonsool – 16,9%.

Sülearvutite kättesaadavus on õpilaste enda hinnangul kõige parem Läänemaal. Tahvelarvutid on kõige kättesaadavamad Tartu- ja Pärnumaal ning Tallinnas.

Paljude maakondade õpilased toovad aga kahjuks välja, et nutiseadmed on neil endal või koolil olemas, kuid õpetajad ei soovi neid õppeprotsessis kasutada.

Kõige levinum digiõppe koht on arvutitunnid

52% uuringus osalenud õpilastest märkis, et nad saavad uusi digiteadmisi eelkõige arvutitundidest. Lisaks saab üheksa protsenti õpilastest digiteadmisi arvuti- ja robootikaringist. (Ootuspärane oli, et robootikaringis osalejatest on kaks kolmandikku poisid, mis tähendab, et tüdrukute paremaks kaasamiseks on vaja midagi spetsiaalselt ette võtta.) Selgus ka, et 33% uuringus osalenud õpilastest ei osale üheski arvuteid vajavas tegevuses.

Nooremad õpilased on ettevaatlikumad

Küberturvalisuse osas üllatas, et 4.–6. klassi õpilased on seal 7.–9. klassi õpilastest asjatundlikumad. 4.–6. klassil on olemas HITSA digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest, ja paistab, et seda materjali on nooremates klassides kasutatud.

Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kyberpahkel.ee, valides ülevalt äärelt „Uuringuanalüüsid“.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid kaitseministeerium ja Eesti interneti sihtasutus. Uuringu viis läbi TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.