Õpetajate Leht 14. veebruaril

12. veebr. 2020 - Õpetajate Leht 14. veebruaril kommenteerimine on välja lülitatud

Kes on Liivimaa parim koolipidaja?

Viimasel ajal on omavalitsusega tekkinud vastasseisu tõttu langenud koolijuhte oma ametipostilt nagu loogu. Ärevaks tegevad sündmused on pannud mitmeidki direktoreid küsima, kas tuleks ehk taas kõik koolid riigile anda. Kes on parim koolipidaja: kas riik, kohalik omavalitsus või eraomanik? Eri peremeeste plusse-miinuseid vaagisid vestlusringis Eesti koolijuhtide ühenduse ja Tartu erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht, Nissi põhikooli direktor Annely Ajaots, Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, Valga asevallavanem hariduse, kultuuri ja noorsootöö alal Kalmer Sarv ning HTM-i koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Eesti kõige tähtsamad juhid kohtusid Pärnus

6. ja 7. veebruaril Pärnus toimunud Eesti haridusjuhtide konverentsil vaadati koos üle, mida uuenduslikku saab õppida teistelt elualadelt, räägiti parimatest juhtimiskogemustest ning mõistagi loodi uusi ja tugevdati vanu tutvusi.

Karjääriteenuste erileht

Üldhariduse karjääriõppes ei tohiks olla vähemat eesmärki, kui tagada igale noorele maksimaalselt parim ettevalmistus tööturuks ja elukestvaks õppeks.

Lugemisoskus on oluline

Tartu ülikooli emakeeleõpetuse dotsent, PISA 2018 lugemisekspert Helin Puksand kirjutab, et kõige paremad lugemistulemused on õpilastel, kes loevad ilu- ja aimekirjandust ning ka ajalehti mitu korda nädalas, kõige kehvemad neil, kes enda sõnul ilu- ja aimekirjandust üldse ei loe. Huvitaval kombel erinevad lugemistulemused vastavalt andmekandja eelistusele: paberraamatute lugejate tulemused on oluliselt paremad kui e-raamatute lugejate omad.

Toetavaid õppekeskkondi on palju

Maailma haridusfoorumil kõneldi sellest, kuidas on omavahel vastavuses õppimise prioriteedid, hariduspoliitika ja õppekeskkonnad. Praegune märksõna on Edutech ehk haridustehnoloogia. Ka mujal tuntakse muret selle pärast, et lapsed ja noored kirjandust eriti lugeda ei soovi, ning otsitakse kõikvõimalikke lahendusi eelkõige lugemishuvi taastamiseks. Palju räägiti sellest, et professionaalne õpetaja oskab otsustada, kuidas toetavaid õppekeskkondi struktureerida ning milliseid haridustooteid kasutada – nii traditsioonilisi õpikuid-töövihikuid kui ka tehnoloogilisi vahendeid nutitelefonidest mitmesuguste rakenduste ja teemapõhiste keskkondadeni.

Merike Mitt: „Lasteaiaõpetajad on justkui tänapäeva vanaemad“

Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse nõustaja Merike Mitt on külastanud paljusid Eesti lasteaedu ja näinud, et lasteaedades tehakse tööd südamega. Lasteaias luuakse tema sõnul alus väärtustele, mis saadavad inimest kogu elu, ja selle töö tähendust on raske üle hinnata. Kriitiline sõber saab lasteaiale toeks olla valikute tegemisel ja tegevusfookuse täpsustamisel.

Palju õnne, Täheke!

Eesti vanim lasteajakiri Täheke sai jaanuaris 60-aastaseks. Algusest peale on Täheke avaldanud eestikeelset lastekirjandust. Siit on alguse saanud paljud tuntud tegelaskujud ning üles astunud pea kõik meie lasteraamatute autorid ja illustraatorid.

Film olemise ilust ja molutamise mõnust

Jaan Tootsen räägib oma uuest dokfilmist „Fred Jüssi. Olemise ilu“. Tartu ülikoolis on sellest juba loodud ka digitaalne õppematerjal.

Probleemid on teada, lihtsaid lahendusi pole

Eesti haridusfoorum ja HTM kutsusid tööandjad koostööseminarile. Arutleti tuleviku töö ja hariduse üle. Tööandjate meelest vajab rohkem tähelepanu õpetuse sisu ning koordineerimine kooliti.

Laul teeb keele selgemaks

Pärnu ühisgümnaasiumis õpitakse vene keelt ka lauldes ja selleks korraldatakse isegi festivale, kuhu on kutsutud esinema teisigi koole. Tänavu kuuendat korda peetud muusikapidustusel oli külalisosalejaid viiest riigist ja nii omandas festival rahvusvahelise mõõtme.