Õpetajate Leht 21. veebruaril

Keelekümbluse toel ühtse eesti koolini

Meie keelekümblusprogramm on populaarne juba Belgias, Hollandis, Portugalis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Gruusias, Ukrainas, Moldovas. Kas ei oleks aeg seda meetodit ka Eestis senisest kõrgemalt hinnata ja ühtse eesti kooli vankri ette rakendada?

Esimesena meenub muidugi ütlemine, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Samas ei saa siiski väita, et keelekümblusel poleks Eestis üldse kandepinda. Keelekümblusprogrammis osaleb praegu 37 vene õppekeelega kooli ja 70 lasteaeda. Seda pole vähe, kuid meil on veel küllalt vene koole, kus ei taheta keelekümblusest kuuldagi.

Kas Eesti kool on olemas?

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus viis aastatel 2016‒2019 läbi mitu kooliuuringut. Mati Heidmets teeb nendest kokkuvõtteid, näiteks leiab ta, et koolielu mitmekesisus on Eesti koolielu tugevus ja väärtus, mida tasub toetada.

Maga pea selgeks ehk Unepuudus võib inimese tappa

Teismelise uneprobleemid võivad põhjustada nende ajustruktuuris püsivaid kahjustusi, mida pole võimalik pohmelli kombel välja magada. On võimalik, et ka tujukus, depressioon ja isegi söömasööstud on kroonilise unevaeguse sümptomid.

Rehabiliteerime ümberjutustuse

Rahvakultuuri keskus on kuulutanud 2020. aasta rahvajutu aastaks. See on igati tänuväärne ja tervitatav algatus nii mitmeski mõttes. Sõnaseadmis- ja jutustamisoskust on inimpõlvi hinnatud, head lugude jutustajad on ühes või teises kultuuris olnud läbi aegade au sees ja lugupeetud inimesed. Kahjuks aga näitab tänapäev, et pealekasvavate põlvkondade funktsionaalne lugemisoskus ning üldistusoskus astub üsna kindla sammuga mööda allakäigutreppi ja isegi lühema teadusteksti kokkuvõtmine käib sageli üle jõu. Uurimistöö lõigatakse kokku tsitaatide valimikuna ja kui viited jäävad tsitaatide alt puudu, kõneleme plagiaadist. Hakatuseks aga võiks alustada loetu ja kirjutatu oma sõnadega ümberjutustamist juba lasteaias.

Haridustehnoloog rakendab tehnoloogiat hariduse hüvanguks

Tartu ülikoolis võetakse juba vastu dokumente magistriõppesse. Paljud Eesti õpetajad kasutavad võimalust õppida töö kõrvalt tasuta sessioonõppes, vähem teatakse aga seda, et ka ingliskeelsel ja tasulisel haridustehnoloogia õppekaval on stipendiumid, mis katavad õppetasu ning võimaldavad vaid aastaga omandada suure tulevikuperspektiiviga kvalifikatsiooni. Oma õpikogemusest räägib Tartu rahvusvahelise kooli matemaatikaõpetaja ja haridustehnoloog, kolme lapse ema Elo-Kai Kurel, kes 2018. aastal lõpetas Tartu ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe esimese lennu.

Kaunimad laulud sünnivad pitsa ja präänikuga

Tartu Tamme kooli noortekoor, kus laulavad kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased, suudab rinda pista ka täiskasvanute segakooridega ja on tihedas konkurentsis lunastanud kaks korda pääsme laulukaare alla ‒ noorte laulu- ja tantsupeole „Mina jään“ ja juubelilaulupeole „Minu arm“. „Noortekoor annab põhikooli üritustele gümnaasiumi vaimu, hõngu ja väärikust ning toekat häält,“ lausub koori juht, muusikaõpetaja Kersti Aan ja kutsub teisigi põhikoole looma oma noortekoore.

PISA tulemused loodusteadustes

Meie senised haridusreformid ja riiklikud õppekavad on nüüdisaegsed, kooskõlas rahvusvaheliste arengusuundade ja arusaamadega loodusteaduste õppimisest ning õpetamisest. Eesti õpilased on loodusteadustes lääne kultuuriruumi tipptegijad, kus on kõige vähem mahajääjaid ja baastasemele jõudnud õpilaste arvu järgi parim tulemus, ning seda tänu kõikidele üldhariduskoolidele ja nende loodusainete õpetajatele, tänu kelle pühendumisele, tööle ja vaevale on selline suurepärane tulemus saavutatud.

Puutöökojas õpib laps vajalikke oskusi ja areneb loovus

Tartu Meelespea lasteaia hoovi astujale jääb kohe silma armas puidust majake. On see päkapiku kodu või laste mängumaja? Lasteaialapsed teavad, et see on puutöökoda. Vanemõpetaja Ülle Vatman kirjutab, kuidas tekkis mõte rajada lasteaeda puutöökoda ja mil moel see laste arengule kasuks on tulnud.

Õpilased haarasid kaasamisel ohjad

Pärnu ühisgümnaasiumi õpilased korraldasid arutelu teemal „Pärnu – noorte inimeste linn“ ja kaasasid sellesse kõigi linnakoolide õppureid. Arutelust sündis hulk häid ideid, mis jõuavad ka linnajuhtideni.