Õpilased haarasid kaasamisel ohjad
Pärnu ühisgümnaasium korraldas arutelu ÜhisFest, kuhu kutsus osalema linna kõigi koolide 8.–9. klassi õppurid. Mõte oli koos arutleda Pärnust kui noorte linnast, kuid arutelust ei puudunud ka kooli teema.
Sissejuhatuseks kuulati linnapea Romek Kosenkraniuse, haridusjuhi ja abilinnapea Varje Tipi, Estonia spaa juhi Andrus Aljase, maakonna arenduskeskuse juhataja Erik Reinholdi ja MTÜ Tunne esindaja Karoliina Ausi mõtteid teemal „Pärnu – noorte inimeste linn“.
Linnapea kõneles toetavalt noorte soovist kodulinnast lahkuda, et saada kogemusi ja edasi õppida, kuid avaldas lootust, et seejärel tulevad nad tagasi. „Me ei tea hästi, mida te tahate,“ tunnistas linnapea ÜhisFestist kasu lootes. Varje Tipp lubas teha koostööd selle nimel, et Pärnu oleks noorte linn. Aljas pidas kuulajate jaoks väärtuseks Tartu ülikooli Pärnu kolledžit ja Reinhold soovitas kõigil olla positiivne. „Kui räägite, et siin pole midagi teha, siis on teil nõme siin olla,“ rääkis Reinhold. „Kui leiate üles selle, mis on toredat, siis jääte ise seda uskuma ja usuvad teised ka.“ Karoliine Aus soovitas kuulajail ise endale äge keskkond luua. 2018. a asutatud MTÜ Tunne liidab noori tegijaid. Suvel korraldati naudingufestival, üheskoos tutvustatakse Pärnut ja terviseteemasid.
Et saaks kaasa rääkida
Seejärel algas õppuritel laudkonniti mõttetöö, saateks Pärnu ühisgümnaasiumi direktori Anneli Rabbi sõnad: „Loodame kuulda toredaid ettepankuid, mida me kõik saaksime oma linna heaks teha.“ Sadakond õpilast kümnes lauas mõtles ja arutles oma laudkonna teemal. Mõne aja pärast vahetati laudu ja nii said kõik kaasa rääkida mitmes valdkonnas. Kõneaineks oli tulevik – töökohad, kool ja haridus, noorte koht Pärnus ja põhjused, miks kodulinna jääda või tagasi tulla, Pärnu linna köitvus ja noorte tegevusvõimalused linna heaks. Juttu jätkus mitmeks tunniks.
Kaks nädalat hiljem tulid laudkondade juhid, arutelude tulemused kaasas, uuesti kokku. Seekord Pärnu kolledži raamatukogus, kuhu kutsuti ka linnavalitsuse esindajad. Õpilaste soovid ja ettepanekud olid vormistatud slaidiesitlusteks, mis nüüd ette kanti.
Mis on Pärnus puudu?
Töökohti on puudu. Suvel on Pärnus uhke olla, sest siis on palju üritusi. Kuid talvel pole noortel midagi teha. Tuleb mõelda, kuidas linna atraktiivsemaks muuta.
Õpilased teavad, et linnas on kutsehariduskeskus, kuid kolledžit teatakse vähem. Seda võiks rohkem reklaamida.
Linnas pole õpilaskodu. Võiks olla kolme gümnaasiumi ühiskodu. See kasvataks iseseisvust. Pärnusse tuleksid paljud õppima, aga ei saa, sest pole kuskil elada. Linna haridusosakonna üldhariduse peaspetsialist Virve Laube selgitas, et haridusreformi alguses tehti gümnasistide seas küsitlus õpilaskodu vajalikkusest. Üle 600 vastanust soovis vaid veerandsada õpilaskodu kohta. Nüüd on üürihinnad tõusnud ja õpilaskodu vaja ilmselt rohkem.
Noored ja töö
Tööandjad soovivad, et tööletulijal oleks kogemust, kuid alustajal ei saa seda olla. Tööl tuleb ette kiusamistki. Tööandjad kasutavad noori ära, sest algul pole kogemusi ega oskusi, ent kui need tekivad, siis pole võimalik karjääriredelil tõusta. Noored ei taha ainult teenindajana töötada. Nad tahavad ka keerulisemaid ameteid, et tekiks kogemus ning tööandjal oleks tulevikus lihtsam uusi töötajaid leida. Poistel, kes ei soovi teenindajaks minna, pole Pärnus töökohti valida. Tuleb olla ettevõtlik ja endale ise töökohti luua. Tunda on olnud kaastöötajate ja ülemuse õelust. Alaealistel on raske tööle saada – võiks alandada nende lubatud töövanust.
Enamik tööandjaid suhtub noortesse siiski hästi. Suvetööl on nad tavatöötajatega võrdsed. Kuid noori võiks rohkem kiita ja tunnustada – peamiselt saavad nad negatiivset tagasisidet.
Täiskasvanud õppijal on kooli kõrvalt raske töötada, kurtsid täiskasvanute gümnaasiumi õpilased. Kui tööandja on vastutulelik, siis saab töö kõrvalt edukalt õppida. Kuid gümnasistidel on ajapuuduse tõttu raske tööl käia. Koolis võiks olla rohkem loenguid, mis tutvustavad tööelu ja õpetavad projekte kirjutama.
Mida saab teha kodukoha heaks?
Pühendada oma aega, et midagi paremaks muuta. Teha rohkem selliseid üritusi nagu ÜhisFest, kus koos arutleda olulistel teemadel. Kinos võiksid toimuda filmiviktoriinid. Rohkem võiks olla ülelinnalisi loenguid noortele. Teismelised saavad ise oma elu huvitavamaks teha – koos sõpruskonnaga kutsuda ellu üritusi. On vaja suuremaid üritusi nii noortele kui ka vanematele, mille korraldusse saaks kaasata noori. Ja on vaja uusi tegijaid, kellel on piisavalt motivatsiooni ja tahet midagi korraldada. Linnas on Nooruse Maja, noortekeskused, aga puudub reklaam – ei teata, mis seal toimub. Kõike peaks reklaamima nii, et see jõuaks noorteni.
Noortekogu on väga tähtis. See on koht, kus muredest rääkida, algatada uusi ettevõtmisi. Noortele on vaja kogunemiskohti, kus nad saaksid olla, ka külmal ajal. Muukeelsed eakaaslased ja väljastpoolt Eestit tulnudki peaksid end Pärnus koduselt tundma.
Tuleviku kool ja haridus
Õpilased usuvad, et tuleviku kool annab elulisi teadmisi. 12 kooliaastat tundub liialt pikk, ent teisalt ka piisav ja põhjendatud. Siiski arvatakse, et tulevikus ei kesta kool 12 aastat, vaid inimesed hakkavad varem tööle, sest tööjõudu on vähe. Ja lapsed pannakse varem kooli.
Oletatakse, et edaspidigi on koolitööd paberil, sest arvutikauged inimesed ei oska kõiki programme kasutada. Kõik õpilased ei pea olema ühesugusel tasemel, tulevikukoolis arvestatakse õpilase tugevuste ja nõrkustega. Usutakse ka, et personaliseeritud õpe hakkab sõltuma inimese huvidest.
Tulevikus tehakse tundide alguses hingamisharjutusi, et häälestuda ja keskenduda tunnile ning et suudaks mõelda. Klassiruumid on kergema ja praktilisema sisustusega, mida saab hõlpsalt ümber tõsta. Õpetamismeetod muutub koos keskkonna muutusega. Tulevikus veedavad noored üha enam aega telefonis. Oma tervist peetakse tähtsaks, aga sellele ei pühendata aega.
Põhikooli järel eelistatakse gümnaasiumi. Ja kuna Pärnus on neid vähe, siis tuleks põhikoolid tagasi muuta gümnaasiumideks. Neisse pääsemiseks peaksid olema ühiskatsed. Eksamil võiks olla igal koolil oma osa lähtuvalt kooli eripärast.
Õpilaste arvates on eksamid vajalikud, sest näitavad ära õppija taseme ja on hea enesekontroll ning tagasiside õpitust nii õppijale kui õpetajale. Kuid arvatakse ka, et eksamihinne ja aastahinne, nt matemaatikas, ei ole sama kaaluga ja eksamid näitavad vaid õpilase hetketaset. Eksamivalik võiks olla praegusest suurem. Valemilehed võiksid eksamil lubatud olla – pigem õppida valemite asemel pähe lahenduskäike. Kui lahenduskäiku ei oska, pole päheõpitud valemist nagunii kasu. Valemilehega oleks ka nõrgematel õpilastel paremad tulemused. Keemias ei pea teadma perioodilisustabelit peast, vaid oskama seda kasutada. Keeleõppes saab olulisemaks keelepraktika ja õpilasvahetused.
Kuigi eksamikogemus on kasulik, sest õpetab stressiga toimetulekut, ei peaks kõik tegema samu eksameid. Riiklike lõpueksamite asemel võiks olla sisseastumiskatsed. Eksamitest rohkem soovitakse võimalust väljendada end nt kirjandite kaudu. Hindamist peavad õpilased liiga üldistavaks ja sooviksid selle asemele personaalset kokkuvõtet või tagasisidet, mis tooks välja tugevused, mitte vead. Loovaineid võiks hinnata sõnaga „arvestatud“ või „mittearvestatud“. Praegune hindamissüsteem aitab kaasa teatud ainetes pähetuupimisele, kuid vaja on mõelda, analüüsida, seostada.
Hindamine on õpilaste arvates eesmärgist kõrvale läinud. Näiteks õpetajad ei lase hinnet 3 järele vastata, kuigi on oluline, et õpilane saaks asja selgeks. Hinne võib olla karistusvahend. See peaks kujunema lõpptulemusest, mitte aritmeetilisest keskmisest. Kehalise kasvatuse hinne peaks tulenema inimese võimekusest: kas ta pingutab ja teeb tunnis kaasa. Individuaalne lähenemine ja kujundav hindamine võiks olla sellistes ainetes nagu kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus, ning hinnete asemel olgu seal hinnang „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.
Arvatakse, et tuleviku õpetaja on kannatlik, ootab aeglasemaid järele ja tema tunnikäsitlus on loovam. Õppekavad muutuvad ja õpilased jagatakse mõtlemiskiiruse järgi klassidesse, et õpetajal oleks mugavam õpetada. Siis ei jääks keegi maha ega läheks õpetaja plaan paigast.
Gümnaasiumisse tahetakse rohkem valikuvõimalusi, et saaks ise tunniplaani kokku panna. Suunavalikuid on praegu vähe. Kõigile antakse universaalne kogus teadmisi, mis ei pruugi minna kokku inimese tulevikuväljavaadetega. Soovitav on individuaalne õppekava, kus koolidevahelises koostöös saaks lisakursusi võtta teisest koolist.
Järjepidev kokkusaamine
Räägitust tehakse omakorda koondkokkuvõte linnavalitsusele. Pärnu kolledži arendusjuhi Gea Kammeri sõnul planeeritakse kolledžis arengusuundi ning kavas on ka töö põhikoolide ja gümnaasiumidega. Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Ene Täht lubas tegelda õpilaskodu teemaga ja avaldas lootust, et ÜhisFestist kujunevad järjepidevad kokkusaamised.
„Kohtume aasta pärast ja vaatame, mis on ära tehtud,“ võttis Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi otsad kokku.
„Ühisfest kukkus nii hästi välja, et miks mitte teha üleriigiline noorte arvamusfestival?“ küsis Virve Laube ja pakkus Ühisfesti tegijaile see enda peale võtta. Uues haridusstrateegias „Tark ja tegus Eesti“ on noorte osa üsna mahukas, Laube soovitas neil seda lugeda.
Pärnu linnas on 19 üldhariduskooli, sh kolm erakooli ja üks riigigümnaasium. Linna koolides õppis 10. novembri 2019 seisuga 6123, osavaldades 1186 õpilast.
Suur tänu korraldajatele ja idee autoritele! Väga asjalik ja vajalik üritus, kus oli võimalus kuulda noorte häält ja ettepanekuid. Seekordne ÜhisFest keskendus Pärnule. Oodati mõtteid ja ettepanekuid, mida oleks vaja teha, et noored tuleksid ja tahaksid Pärnus elada ja töötada. Eriti väärtuslik oli üritusel see, et ühise laua taha toodi kõikide Pärnu koolide noored alates põhikoolidest kuni kolledžini välja. Algatus heale koostööle.