Peame astuma pikemaid samme, et noori tulevikuks ette valmistada

28. veebr. 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Haana Zuba-Reinsalu, Ave Kikas, Urmo Uiboleht. Foto: Sirje Pärismaa

Kas ettevõtlikud õpilased on õnnelikumad? Kuidas on ettevõtlusõpe seotud PISA-ga? Õpetajate Lehe vestlusringis osalesid Eesti koolijuhtide ühenduse esimees, Tartu erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht, Mooste mõisakooli direktor Ave Kikas, Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu, Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.

Kas ja millise ettevõtlusõppe süsteemi olete oma koolis loonud?

Urmo Uiboleht: Tartu erakooli õppekavas ettevõtlusõpet pole, aga läbiva teemana on ettevõtlus üha enam fookuses. Algab esimestest klassidest. Igal aastal on jõululaat, mille eesmärk on teenida koolile millegi ostmiseks tulu. Oleme pööranud tähelepanu, et protsess oleks seotud ettevõtlusega ja lapsed õpivad, mida nad toodavad, kuidas turundavad, millised on kulud ja tulud. Kui varem oli siht heategevusel, siis nüüd püüdel olla ettevõtlik. Sellest on kasvanud ettevõtlikkuse tähtsustamine kogu kooli jaoks. Peame astuma pikkade sammudega selle suunas, et valmistada noori paremini ette tulevikuks – kuidas olla aktiivne, avatud, ettevõtlik.

Ave Kikas: Oleme täitnud „Ettevõtliku kooli“ baasstandardi, saanud ettevõtliku kooli tiitli ning toimetanud selle põhimõtete järgi: kaasanud kogukonda, andnud lastele võimaluse lüüa kaasa ürituste korraldamisel ja teha koostööd, püüdnud õppetööd põneva ja ettevõtlikuna hoida. Uuendasime õppekava ja meil on nüüd 1.–3. klassini ettevõtlus- ja 5. klassis majandusõpetuse tund. Käsitööle ning tööõpetusele oleme lisanud 4. klassis mõisameene valmistamise tunni, kus lapsed teevad suveniire ja tulevikus püüavad neid loodetavasti turundada, sest praegu loome õpilasfirmat.

Mõisakompleksis on sõbralikke ja koostöövalmis ettevõtteid, kellega koostööd teha. Kui olime õpetajatega koolitusel, tulid vanemad ja vilistlased appi tunde andma. Ettevõtlusõpe on üks võimalus saada vanemad kooliga sama jalga käima. Moostes kehtib Aafrika vanasõna: et last kasvatada, on vaja tervet küla.

Haana Zuba-Reinsalu: Ettevõtlusõpe on üle Eesti juba nii levinud, et kui õpilased meile tulevad, on neil tugev pagas madalamalt haridusastmelt. Seega on meil lausa kohustus pakkuda seda, mis valmistaks neid ettevõtlusega alustama pärast kooli. Alustasime pehmemate vormidega, nagu õpilasfirmad, ettevõtete külastamised, ettevõtlus- ja erialaainete omavaheline lõimimine, ettevõtjate kaasamine õppetöösse. Järgmisest aastast pakume õpilasettevõtluse valikainet, et noored saaksid turvaliselt koolikeskkonnas koos nõustamise ja juhendamisega harjutada. Kooli partner on kohalik ettevõtlus-arenduskeskus.

Oleme ka „Ettevõtliku kooli“ baaskoolitused läbinud, aga pole hindama läinud, sest kutsehariduse jaoks tuleks seda formaati kohandada.

Meie õppurite seas on juba 70% täiskasvanuid ja on oluline pakkuda neile lisaks erialasele kutsele teadmisi ja oskusi ettevõtlusega alustamiseks.

Martin Öövel: Meie esmane eesmärk on igas vanuseastmes demüstifitseerida ettevõtlust ehk viia võimalikult varakult iga õpilaseni teadmine, et olulise probleemi (nõudlus) edukas ja uuenduslik lahendamine ongi ettevõtlus. Sellele vundamendile lisame aasta-aastalt aina uusi teadmisi (protsessi ja projekti juhtimise praktikad jm), mis on saadetud võimaluste pakkumisega praktiliste väljundite näol (laadad, ideekonkursid, minifirmad, ettevõtete külastused jpm).

Ott Ojaveer: Majandusõpetus on meie koolis valikainena aastast 1994. Aastast 2013 on eraldi kursused majandus- ja ettevõtlusõpetus. Ettevõtlusõpetuse praktiline väljund on JA õpilasfirmade programmis osalemine. Õpilasfirma on pea ainus võimalus omandada ettevõtluskogemus suurema riskita. Õpilasfirma liikmetele on ettevõtluskursus kohustuslik, samuti on kohustus osaleda Tartu ärinõuandla mentorprogrammis.

Ettevõtlusõpetuse kursuse maht on 35 tundi. Tundidesse kutsutakse meie vilistlasi-ettevõtjaid, külastatakse ettevõtteid. Kursuse üks eesmärk on tutvustada ettevõtluse valdkondi.

Kuidas ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkuse arendamine õppekavasse mahub?

Urmo Uiboleht: Alati võib öelda, et ei mahu, aga abiks on lõiming. Näiteks matemaatikatunnis.

Ave Kikas: Riikliku õppekava kõrvale mahub ka kooli eripära rõhutavaid kursusi. Nende arvel olemegi ettevõtlustunde, majandust ja mõisameene valmistamise tunde lisanud. Mõisakoolile kohaselt on meil ka 4.–6. klassile kord nädalas mõisakultuuri tund, mis hõlmab endas koduloo, kombeõpetuse ning loodustarga mooduleid. Lisaks on meil väärtuskasvatuse, suhtlemise ning draamaõpetuse tunnid, mis ettevõtlikkust ja koostööoskusi suurendavad.

Haana Zuba-Reinsalu: Koostöise õpetamise kultuuri arendamise nimel peab koolijuht tegutsema ja selleks võimalused looma. Meie koolis saavad õpetajad planeerimisnädalal omavahel kokku leppida, mis teemadel nad järgmisel kahel kuul koos õpetada soovivad.

Ave Kikas: Olen nõus, et ettevõtlust saab õpetada ka ainetundides ja varem toimus meil see matemaatikatunnis. Aga kui tunnistusele läheb kirja, et lapsed on ettevõtlust õppinud, on nad väga uhked.

Martin Öövel: Ühelt poolt aitab muret lahendada vaba tunniressurss, aga selle kõrval ka sidumine karjääriõppe tegevustega, projektõpe ja laadapäevad ning mõistagi igas ainetunnis soodustatud eluliste näidete toomine, mis paratamatult seob õppeaineid ettevõtlusega.

Ott Ojaveer: Ettevõtlusõppel ja õpilasfirmade tegevusel on kindel koht HTG õppekavas. Ettevõtluskursus on kohustuslik ainult õpilasfirmade liikmetele (neid on 1/3 osalejate üldarvust). See näitab, et ettevõtlusega seotud teadmised on noorte jaoks olulised.

Kuidas leida õpetajat eest vedama? Kas ettevõtlikkuse arendamine on ühe või kõigi ülesanne?

Haana Zuba-Reinsalu: Kõik oleneb koolipere koostöövalmidusest. Koolijuhi asi on toetada ja leida koostöövõimalusi. Meie koolis on eestvedajaks ettevõtlusõppe koordinaator, kes on ka õpetaja.

Tema roll on ühiste tegevuste algatamine ja elluviimine ning ettevõtlusõppe arendamisega seotud võrgustikes kaasa löömine.

Urmo Uiboleht: Teadlikkust saab õpetajaisse piserdada väikeste annuste kaupa. Meie talveseminaril rääkis Andres Kuusik Tartu ülikoolist vaimustunult turundusest, tekitas õpetajates diskussiooni ja nad teadvustasid, et kuuldut saab oma töös kasutada.

Vähem on räägitud sellest, et Eesti hariduse edulugu on seotud ka muuseumide ja looduskeskuste haridusprogrammidega. Need asutused on teadvustanud hariduslikku eesmärki ja muutunud atraktiivseks. Kui saaksime samasuguse pisikuga nakatada ettevõtteid, et sealgi tekiksid inimesed, kes võtavad missiooniks levitada oma teadmisi õpilastele! Nii tekiks kutseharidusest juba varem positiivne mekk ja kuuendas klassis teadvustaks laps seda ühe õpiteena, kuhu edasi liikuda.

Ave Kikas: „Ettevõtlik kool“ puudutab kõiki, koristajaist õpetajateni. Kui ettevõtlustunnid sisse viisime, nägime, et õpetajatel on ainult väikest julgustust vaja, et korraldada õppetööd igapäevasest erinevalt. Esimesel aastal andis ettevõtlustunde Kädi Alanurm, kelle põhitöökoht oli Innoves. Ta sõitis Tartust kohale igal nädalal kolmeks tunniks ja süstis õpetajaisse julgust, et ettevõtlusõpe on põnev ning õpilased tulevad uuega heal meelel kaasa. Leidsimegi, et ka meie inimesed saavad juhendamisega suurepäraselt hakkama. JA ning „Edu ja tegu“ koolitavad õpetajaid. Vaja on vaid julgustust, et teha asju teistmoodi kui seni. Nüüd proovime esimest korda õpilasfirma loomist.

Martin Öövel: Iga projekt vajab õnnestumiseks tugevat meeskonda ja selleks ongi kogu koolipere, kuid sügavam konkreetse õpiväljundi ekspertiis, koordineeriv roll ja selgepiiriline vaade on meie näites edukalt usaldatud ettevõtlusõpetajate kätte.

Ott Ojaveer: Parim, mida kool saab tänapäeval anda, on tekitada huvi teadmiste omandamise vastu – nii ütles meie vilistlane Robin Saluoks, 2018. aasta noore ettevõtja tiitli omanik. Seega ei saa olla õpilaste ettevõtlikkuse arendamine ainult mõne õpetaja kohustus. Kuna ühiskond vajab ettevõtlikke noori, peavad kooli tegevused tervikuna olema hästi läbi mõeldud ning suunatud huvi tekitamisele. Üldhariduskooli lõpetajad peavad olema varustatud teadmiste ja oskustega, millega edasisel haridus- ja eluteel toime tulla. Ettevõtlikkusel seal on oluline roll.

Kas ettevõtlikkuse arendamine teeb õpilased õnnelikuks?

Urmo Uiboleht: Õnnemõõdikut meil veel pole, kuid faktid kinnitavad, et uus põlvkond vajab teist laadi õpet, ja ettevõtlikkus aitab olla aktiivne ja väljakutset otsida.

Ave Kikas: Põlva omavalitsusliit pakkus toetust ürituse korraldamiseks. Üheksandikud tegidki folgikojas maakonna ürituse, kus osalesid kümne kooli õpilased. Valisid ise esinejad, korraldasid toitlustuse, auhinnad. Said mahvi, aga pärast ütlesid, et edasi aitas see, et meie uskusime neisse. Nad suudavad elus edaspidigi mis tahes asju korraldada ja usuvad, et saavad hakkama.

Haana Zuba-Reinsalu: Noorel peabki olema mentor või juhendaja, keda saab ka koolikorralduslikult määrata, et oleks võimalus abi ja nõu küsida, saada julgustust. Tähtis on õpilaste tahe ning uudishimu aktiivsena hoida, ka õpetaja rollid on muutunud – üha enam vajab õppija mõistvat suunajat enda kõrvale.

Martin Öövel: Alusteadmiste osas on keeruline võrrelda teiste tundidega, kuid praktilise poole pealt on ettevõtlusõpe suuresti projektõppe üks vorm – selge mõõdetava eesmärgi suunas tegutsemine. Asjaolu, et aasta-aastalt on õpilaste huvi ideekonkurssidel ja laatadel osalemise vastu kasvanud, annab tugeva indikatsiooni sellest, et õpilased hindavad päriseluga seotud õpet väga kõrgelt.

Ott Ojaveer: Kuna suhteliselt palju õpilasi valib majandusõpetuse valikainena, siis tundub, et nad on väga motiveeritud seda õppima. Motivatsioon on kõrge, ju on nad siis ka õnnelikumad.

PISA testid ja ettevõtlikkuse arendamine – kas näete seost või on need vastandid?

Urmo Uiboleht: Kipume PISA-le omistama konservatiivsuse märki, et tulemused on head tänu sellele, et meil on õppimiskallakuga kool. Aga vastupidi, hoopis tänu avatusele, et meie koolides on palju uusi meetodeid, oleme suutnud need edukalt siduda õppimisega. Analüüsioskus on üks meie laste tugevusi, see areneb ettevõtlusõppega igal juhul.

Haana Zuba-Reinsalu: PISA uuris ka seda, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad ja kui suur on kooliperre kuuluvuse tunne. Paraku jäi viimane teiste riikidega võrreldes keskmisest madalamaks. Oluline on, et noored oleksid kaasatud ja kooliperega seotud. Uuringud näitavad, et koolirõõm on suurem siis, kui noored saavad midagi praktilist teha. Meie noortest õppijatest on 85% pärit maapiirkonnast, nad teavad, mida on õppima tulnud, ning nende ootus on leida hea töökoht, olgugi et eelmisest koolist tulles oli nende matemaatikaoskus veidi nõrgem.

Ave Kikas: Oleme kirjutanud oma õppekava esiossa soovi, et meil kasvaksid elus hästi hakkama saavad õnnelikud, loovad inimesed. Seda on raske mõõta. Väikese maakooli lastel on vaja palju enesekindlust ja -usku, et minna suurde maailma ja teha suuri tegusid. Kui nad lähevad iseendasse uskudes, siis see ongi väga suur väärtus.

Martin Öövel: PISA mõõdab suuresti õpilaste oskust alusteadmisi kasutada. Teadmiste vundamendi olemasolu on eduka ettevõtja jaoks ülimalt oluline ja seetõttu seos kahtlemata eksisteerib, sest eduka äriidee formuleerimine on lahutamatult seotud funktsionaalse lugemisoskusega – ümbritsevast keskkonnast õige signaal välja lugeda (nõudlus) ja pakkuda sellesse suhestuvat lahendust (pakkumine). Usun, et Eesti edu PISA-s näitab perspektiivi ka Eesti ettevõtluse tuleviku jaoks (teadmispõhine majandus).

Ott Ojaveer: Mina ei vastandaks neid. Peame igas noores üles leidma selle, milles ta on tugev. Õpilased peavad selgeks õppima õppimise kunsti. Mõned on tugevamad reaal-, teised humanitaarainetes, osa on väga ettevõtlikud ja toimetavad edukalt õpilasfirmades. Üldhariduskoolis tuleb anda võimalikult hea haridus ja pakkuda valikuid. Küll siis ka tulemused tulevad.


  • 11. ja 12. märtsil alustab ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogramm. Sessioonid toimuvad kuuel korral ja ettevõtluskeskkondades.
  • Täpsem info Ülle Kesli ulle.kesli@ut.ee. Registreerumine www.ettevõtlusõpe.ee.


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Peame astuma pikemaid samme, et noori tulevikuks ette valmistada”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!

    Üldhariduskooli põhiülesanne on anda oma õpilastele hea HARIDUS – neid arendada, kasvatada ja ÕPETADA. Kui see vundament on loodud, siis tulevad sealt ka ettevõtjad… Arvestagem, et ettevõtlikke inimesi on juba sünnipäraselt alla 10 protsendi!

    Kui tahame KÕIKI TEHA ettevõtjateks, siis raiskame vaid RAHA, aga muidugi – kavalamad lõikavad siit lihtsalt TULU… Mille/kelle arvelt?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!