PISA tulemused loodusteadustes
Eesti õpilased on PISA tulemuste järgi loodusteadustes lääne kultuuriruumi tipptegijad. Meil on kõige vähem mahajääjaid ja baastasemele jõudnud õpilaste arv on parim.
Nagu varasemates uuringutes, nii olid Eesti õpilased ka 2018. aasta PISA-s lugemise ja matemaatika kõrval kõige tublimad loodusteaduste valdkonnas (530 punkti).
Olime loodusteadustes B-S-J-G (Hiina, 590 punkti), Singapuri (551 punkti) ja Macau (Hiina 544 punkti) järel neljandal kohal, Euroopas ning OECD liikmesriikide hulgas aga esimesed.
Kuigi PISA loodusteaduste testid on välja töötanud enamasti angloameerika haridusteadlased, st riigid, kus põhikoolis õpetatakse peamiselt nn Science’it (mitte ei ole eraldi aineõpetust nagu Eestis), edestavad meie õpilased loodusteadustes kõiki angloameerika kultuuriruumi riike.
PISA loodusteaduste valdkonna hindamisinstrument lähtub loodusteaduste ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse definitsioonist. Loodusteaduslik kirjaoskus väljendub oskuses tegelda loodusteadusliku sisuga probleemide või olukordadega, mõista teaduse olemust ning anda hinnangut oma tegevusele kriitiliselt mõtleva kodanikuna. Tänapäeva ühiskonnas on loodusteaduste ja tehnoloogia mõistmine oluline igaühele, sest kõik peavad tegema pädevaid otsuseid igapäevaelus loodusteadustega seotud küsimustes.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes püsivad stabiilsed juba aastast 2006, mil Eesti PISA-st esmakordselt osa võttis. Euroopa ja OECD liikmesriikidega võrreldes oli Eestis ka kõige vähem õpilasi (vaid 8,8%, OECD keskmine on 22%), kelle oskused jäid alla baastaseme.
Samas on PISA lõppraporti pikaajaliste trendide kirjelduses Eesti välja toodud riigina, kus viimase 12 aasta jooksul on lugemise ja matemaatika tulemused paranenud, küll aga mitte loodusteadustes.
Eesti-sisene võrdlus
Kui varasemates uuringutes poiste ja tüdrukute sooritus ei erinenud, siis selles uuringus edestasid tüdrukud poisse statistiliselt oluliselt: viie punktiga. Eesti-siseses võrdluses ilmnes veel, et linnaõpilased (532 punkti) sooritasid testi maapiirkondade õpilastest paremini (527 punkti). Maakonniti olid kõige tublimad Saaremaa õpilased (563 punkti). Kõrgeimaid tulemusi saavutasid ka Võrumaa (545 punkti) ja Läänemaa (558 punkti). Enamikus maakondades olid tüdrukud poistest paremad, v.a Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal. Läänemaal tulemused sooti ei erinenud.
Sarnaselt varasemate PISA uuringutega ilmnes ka selles erinevus eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemustes. Eesti (541 punkti) ja vene õppekeelega õpilaste soorituse (499 punkti) vahe oli 42 punkti. See on märkimisväärne, sest 39 punkti on keskmine edenemine ühe õppeaasta jooksul. Tippsooritajate (5. ja/või 6. tase) hulgas oli kaks korda rohkem eesti (14,6%) kui vene (5,3%) õppekeelega õpilasi. Kui eesti õppekeelega õpilastest jäi alla 3. taset 26% õpilastest, siis vene õppekeelega õpilastest 43%. 3. taset loetakse arenenud maade toimetuleku baastasemeks.
Võrreldes PISA 2015 uuringuga on langenud mõlema õppekeelega, eriti eesti õppekeelega poiste sooritus, vähenenud eesti õppekeelega tippsooritajatest poiste ja suurenenud eesti õppekeelega alasooritajate poiste osakaal. Tõusnud on väheke eesti ja vene õppekeelega tüdrukute keskmine sooritus. Vene õppekeelega õpilaste nõrkade ja tippude osakaal on jäänud samaks.
Ometigi nii nagu PISA 2012 ja PISA 2015, nii ka seekord olid vene õppekeelega õpilaste tulemused loodusteadustes oluliselt kõrgemad OECD keskmisest. Andreas Schleicher on väitnud, et Eestis on maailma parim vene kool. Eesti vene õppekeelega õpilased on olnud lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, sh kõikidel loodusteaduste saavutustasemetel edukamad oma eakaaslastest Venemaal kõikides PISA uuringutes.
Tippsooritajad
5. ja/või 6. taseme õpilasi võib nimetada tipptegijateks. Nemad suudavad demonstreerida kõrgel tasemel teadusliku analüüsi võimet, kriitilist ja loovat mõtlemist ning suurt iseseisvust uudsetes olukordades. Tippsooritajaid oli Eestis 12,2%, B-S-J-Z-s (Hiinas) 31,5%, Singapuris 20,7%, Macaus (Hiinas) 13,6%, Soomes 12,3% ja Venemaal 3,1%). Riikide järjestuses olime selle tulemusega kuuendal kohal. Võrreldes varasemate PISA uuringutega on aga tippsooritajate osakaal langenud.
Tippsooritajad kahes või kõigis kolmes valdkonnas nimetatakse multitalentideks. 15-aastaste õpilaste globaalset koguarvu arvesse võttes asub näiteks enam kui viiendik (22,8%) multitalente USA-s, 2,8% Venemaal, 0,4% Soomes ning 0,1% Eestis. Rohkem kui pooled parimate tulemustega õpilased elavad neljas piirkonnas (USA, B-S-J-G (Hiina), Jaapan ja Saksamaa). Need piirkonnad saavad olla kõige potentsiaalsemad teaduse ja tehnika arengu eestvedajad. Eesti-taolise väikeriigi majanduse ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on aga väga tähtis suurem tippsooritajate osakaal.
Kõrgemate mõtlemisoskuste kujundamine
PISA 2018 uuringus osalenud linna- ja maapiirkondade õpilaste keskmiste tulemuste analüüs saavutustasemeti näitas, et tippsooritajate osakaal oli kõrgeim Tallinna (15,3%) ja Tartu (18,1%) koolides (joonis 1). Viimane näitaja on muljetavaldav ka rahvusvahelises võrdluses (joonis 1). Isegi meie maapiirkondade koolides jõuab 6. tasemele sama palju õpilasi kui kolmandale positsioonile jõudnud Macaus (Hiinas). Järelikult võiksime edendada haridusturismi nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt ja tutvustada parimaid kogemusi loodusainete õpetamisel. Samas kerkib üles küsimus, miks on meil nii vähe õpilasi huvitunud oma tulevase karjääri sidumisest loodusteadustega, kui teadmistes ja oskustes ollakse nii heal tasemel.
Andreas Schleicher kirjutab (2018): „PISA tulemused peaks innustama poliitikakujundajaid ja õpetajaid arendama õppekava ja õpetamispraktikat nii, et suuremat rõhku pööratakse sügavale õppimisele (deep learning) ja episteemilistele arusaamadele.“
OECD käivitas 2017. a õppimise ja oskuste koostöö projekti „Tuleviku haridus ja oskused“ ja programmi „Haridus 2030“. Eelmisel aastal avaldatud õpperaamistikus on põhirõhk kognitiivsete, metakognitiivsete, sotsiaal-emotsionaalsete ja praktiliste oskuste kujundamisel. Et kujundada tuleviku noorte pädevusi, tuleb pöörata rohkem tähelepanu õpilaste kõrgemate mõtlemisoskuste – loovuse, kriitilise mõtlemise ning metakognitsiooni – kujundamisele. Vajalik on tõsta õpetajate meisterlikkust õppeprotsessi korraldamisel ja muutunud õpikäsituse rakendamisel.
Miks asetume PISA uuringutes nii kõrgele kohale?
Peamine põhjendus sellele on, et meil on vähe alasooritajaid ja enamik õpilastest jõuab 3. ja 4. saavutustasemele. Autor on uurinud (2015) eesti ning vene õppekeelega õpilaste soorituserinevuse ja tippsooritajate vähese osakaalu põhjuseid ning leidnud, et need on seotud õpetamistavadega koolides. Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide loodusainete tundides rakendatakse enamasti struktureeritud praktikat ja harvem õpilaste kognitiivsele arendamisele suunatud praktikat. Loomulikult on õppetundide selge struktureerimine ja hea õppekorraldus edu alus ja seotud kognitiivsete tulemustega, kuid PISA 2018 uuringu tulemused kinnitavad jätkuvalt tõsiasja, et ka õpilaste kõrgemate mõtlemisoskuste kujundamisele tuleb metoodiliselt rohkem tähelepanu pöörata.
Kokkuvõtteks
Meie senised haridusreformid ja riiklikud õppekavad on nüüdisaegsed, kooskõlas rahvusvaheliste arengusuundadega ja arusaamadega loodusteaduste õppimisest ning õpetamisest. Eesti õpilased on loodusteadustes lääne kultuuriruumi tipptegijad, kus on kõige vähem mahajääjaid ja baastasemele jõudnud õpilaste arvu järgi parim tulemus ning seda tänu kõikidele üldhariduskoolidele ja nende loodusainete õpetajatele, tänu kelle pühendumisele, tööle ja vaevale on selline suurepärane tulemus saavutatud.
PISA testide tulemuste võrdlus paneb mõtlema samast kui mõtlen kroonviiruse diagnoosimise andmeid võrreldes.
Miks ja kuidas on suur Hiina esimene? Et Singapur, et Macau, seda ei ole raske mõista. Sealne rahvas ei ole juhuslik. Ellu on jäänud ja välja rändamata on jäänud teatav rahvaosa, kellel on parem võimekus nii pärilikkuse läbi kui sotsiaalse survestamise läbi.
Hiinas on vaid veerand rahvast haiguskindlustatud. Kui kroonviirus nakkab väljapoole kindlustatudte ringi ja nakatunu ei sattu laatsaretti (haiglasse teda vaevalt et viiakse), siis ta ei sattu ka statistikasse.
PISA testi sooritajad Hiinas – kas kõik selleealised (1), kas juhuslik valik selleealisi (2), kas sihitletud valik selleealisi (3)??? Mida mõõdetakse, kui mõõdetakse hieroglüüfides antud kirjalikke vastuseid?
Kui Eesti noored on peaaegu sama tugevad kui kolm Hiinat, aga siiski nõrgemad, siis haridusteadlane peab hakkama mõtlema mõõtmiskorralduse peale ja selle peale, kuidas leida ning kõrvaldada viga!
Kuidas on võimalik saada nii kõrgeid tulemusi rahva käest, kelle hulgas hiiglaslik protsent selliseid, kellelt põhimõtteliselt kunagi mitte mingeid sisulisi teadusenäolisi vastuseid ei saa! Kui mõõdetavaiks on kõik selleealised, siis kui madala intellektitasemel meiega võrreldes küll lääneeurooplased roomavad?! Ja mis neist eurooplastest küll paari aasta pärast, kui testitud aastakäigud tööle jõuavad, saama hakkab…