Puutöökojas õpib laps vajalikke oskusi ja areneb loovus

Tartu Meelespea lasteaia hoovi astujale jääb kohe silma armas puidust majake. On see päkapiku kodu või laste mängumaja? Lasteaialapsed teavad, et see on puutöökoda.

Eestimaa rikkus ja siin elavate inimeste elujõu allikas on loodus. Saame seda kogeda kõigi meeltega: silmaga vaadata, käega silitada, kõrvaga kuulata, ninaga nuusutada, keelega mekkida. Iga suhe on aga alati kahepoolne. Loodus ei saa anda meile jõudu, kui me loodust ei hoia. Kui oskame äratada lapses huvi looduse vastu, oleme teinud ära suure ja tänuväärse töö. Siis võime olla kindlad, et ka järgnevad põlvkonnad saavad sellest elurikkusest osa ning meie maa on hoitud, kaitstud ning heades kätes.

Ka lasteaia õppekavas on tähtis valdkond looduskeskkond, mille kaudu laps saab esimesed teadmised, kogemused, harjumused edaspidiseks eluks. Täiskasvanu eeskujul õpib laps ümbritsevast hoolima, kujunevad tema hoiakud ja teadmised loodushoiust, areneb keskkonnahoidlik mõtteviis ning oskus jälgida taimede, putukate, loomade ja lindude maailma. Looduses tegutsemine õpetab vajalikke oskusi ja arendab loovust.

Erinevalt maal elavatest lastest on paljude linnalaste silmaring vähese looduses viibimise tõttu piiratud ning lapsed ei oska looduses käituda. Tihti võib näha, kuidas murtakse puude oksi, astutakse peale putukale, visatakse kiviga looma või süüakse teadmatusest mõne ilupõõsa vilju. Oluline on olla neile lastele eeskujuks ning leida võimalusi tutvustada looduskeskkonda ka linna tingimustes.

Tartu Meelespea lasteaed on võtnud suunaks õuesõppe. Lapsed veedavad võimalikult suure osa päevast õues, kus on loodud mitmeid võimalusi uurimiseks ja avastamiseks.

Kuidas tuli puutöökoja mõte?

Selle mõtteseemne külvasid mulda lapsed ise, teisisõnu tekkis vajadus puutöökeskuse järele laste suurest huvist looduslike materjalide vastu. Keskkonnainvesteeringute keskuse õppeprogrammi projekti ,,Loodusega sõbraks uurides ja avastades“ käigus oli võimalus koos lastega külastada riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puukooli Tartus. Lisaks puude seemnetele nägid lapsed suurtes kasvuhoonetes paljude puude istikuid ja seda, kuidas nende eest hoolitseti. Lapsed soovisid samuti teha heategu loodusele ning läbirääkimiste tulemusena ühe RMK-s töötava lapsevanemaga sündiski mõte istutada kuuseistikud ühiselt metsa raiesmikule. Metsa lummus ja ilu ei jätnud kedagi puutumata, ühtlasi pakkus metsas kogetu linnalastele palju elamusi. Valmisid looduslikust materjalist kompositsioonid ning okstest tehtud ehitised, mida lapsed oleksid soovinud lasteaeda kaasa võtta, kuid need olid selleks liiga suured ja tuli siiski metsa jätta. Siis ütleski üks laps kuldsed sõnad: „Hea, kui mets saaks meie juurde tulla“, mis andiski tõuke projekti ,,Puutöökoda“ kirjutamiseks 2016. aasta kevadel.

Kust leidsime koostööpartnerid?

Kuna meil endal puutöö õppekeskuse rajamise, tööriistade käsitsemise ja ohutusnõuete kohta teadmised ja kogemused puudusid, hakkasime otsima koostööpartnereid, kes võiksid meid aidata. Üheks koostööpartneriks sai Võrumaa kompetentsikeskus Tsenter. Käisime tutvumas nende töö ja tegemistega ning saime kinnitust, et oleme õigel teel. Ümarlauas kuulasid nad ära meie ootused ning andsid nõu, millest ja kuidas võiksime alustada.

Külastasime ka Räpina aianduskooli, et leida abi ja tuge õueala kujundamisel.

Maarja külas oli meil võimalus näha sealsete õpilaste puidutöid, mis andsid edasiseks palju ideid. Samuti tutvusime puitmaterjalidega, mida lastega meisterdades saab kasutada. Saime aru, et puutöö tegemiseks vajame tööpinki.

Kõige keerulisem oli leida kogenud meistrit, kes valmistaks lastele eakohase tööpingi. Lõpuks õnnestus leida puutöömeister Valdo Neerut, kes oli nõus sellise tööpingi tammepuust valmistama.

Praeguseks ongi meil õuealal puutöökojas 6–7-aastaste mõõtudele sobiv tööpink, mille meister meie ideed arvestades kavandas ja valmis tegi. Selle juurde kuulub palju tööriistu ja töövahendeid. Eriti suurt rõõmu tegi, et Valdo Neerut oli nõus ise lastele puutöövõtteid õpetama.

Puutöökojas on vahva!

Puutööd käivad tegemas kõik 5–7-aastased lapsed, see on oluline osa lasteaias toimuvast töökasvatusest. Igale rühmale on selleks ette nähtud nädalas üks päev pärastlõunasel ajal. Sooja ilmaga töötavad lapsed õues puutöökojas, külmal aastaajal aga lasteaia siseruumis.

Lapsed tutvuvad mitmesuguste töövõtetega: õpivad noaga puud koorima ja vestma, hööveldama, peiteldama, saagima, puurima, naelu lööma, liivapaberiga lihvima, aga ka jooniseid tegema ja tooteid disainima, et oma idee põhjal midagi valmis meisterdada.

Korraga teeb puutööd kolm-neli last, tegevus kestab kuni 25 minutit. Nädala lõpus toimub meistri ja rühmaõpetajate ümarlaud, kus arutletakse tehtu üle, räägitakse uutest ideedest, tehakse ettepanekuid ning jagatakse lastelt ning lastevanematelt saadud tagasisidet.

Kuhu me oleme jõudnud?

Praeguseks on puutöökoda tegutsenud kaks ja pool õppeaastat ning see ainulaadne tegevus on saanud meie lasteaia pärliks. Puutöö on ehitatud üles loovusele ning esikohale seatud laste ideed. Laste jaoks on töötamine puutöökojas nagu päriselu. Nad on omandanud suurepärased teadmised puuliikidest ja nende omadustest, on tuttavad tööpingi ja selle varustusega, tunnevad tööriistu ja oskavad neid käsitseda, valdavad ohutustehnika võtteid, oskavad disainida ning jooniseid teha ja neid lugeda. Ühtlasi on lastel tekkinud suurem huvi nii looduse kui ka loomise vastu: neile meeldib uurida, avastada, katsetada, proovida. Nii on lapsed valmistanud puutükkidest mosaiikpilte, seebi- ja kuumaaluseid, miniatuurseid linnupesi, taimekastide silte, autosid, tuuleveskeid, karpe, puunikerdusi, ja -figuure, paate, medaljone ja palju muud.

Puutööringis tehtud asju saab kasutada mängudes ja õppetegevustes, aga ka vanematele ja sõpradele kinkida. Praegu on lasteaias koostamisel puutöömetoodika koostöös meistri endaga.

Mida arvavad lastevanemad?

Lastevanemate tagasiside on väga hea, sest nad näevad, kui väga meeldib lastele puutöökojas tegutseda. Eriti vaimustuses on poisid. Üks ema toobki välja, et kuna lasteaedades on rohkem naisõpetajaid ja tüdrukutele suunatud tegevusi, on tore, et on loodud puutööring, mis ka poistele suurt huvi pakub. Lapsed jutustavad iga kord kodus üksikasjalikult, mida ja kuidas puutöökojas tehti ja milliseid tööriistu kasutati. Poisse vaimustab terava noaga vestmine, töö kruustangide ja põletiga, samuti meeldib neile saagida, puurida, naelu puu sisse lüüa. Nad on kodus rääkinud, et käivad puutöökojas tööl ning mõistavad et see töö nõuab palju oskusi, pühendumist ja kannatlikkust ning õpetab tõelisi elutarkusi. Vanemate hinnangul on ühest õuesõppe võimalusest märkamatult saanud väikese inimese teejuht.

Lapsed puutööst:

• Tom: „Mulle meeldis noaga oksa koorida, see tuli hästi välja. Natuke jäi aega väheks, oleks tahtnud kauem töökojas olla!“
• Eleanor: „Puukoorimine oli tore. Sain just töö valmis, vaatasin ringi ja siis läks nuga vastu näppu. Onu pani plaastri peale.“
• Kennet: „Õppisime, kuidas höövliga tööd teha. Höövel ei tohi maha kukkuda, see tuleb panna alati külili, muidu lähevad teravad otsad nüriks. Lauast ei tohi mööda hööveldada. Kruustangid tuleb väga kõvasti kinni keerata, muidu kukub laud ära. Mulle meeldib puutöökojas käia, sest seal on toredad tööriistad. Saan palju oskusi ja lõpuks oskan puutööd teha.“
• Anna: „Kui höövlit tõmmata, siis ta laulab. Sain puu siledaks, hööveldada on lihtne ja tore. Mulle meeldib puutöökojas, see on kõige ägedam koht.“
• Kertu: „Puurisime puu sisse augu. Pärast lõime haamriga naelu sisse. Meil on selline reegel, et ei tohi vahele rääkida, peab meister Valdot kuulama!“
• Villem: „Tegime täna väikestest puuklotsidest tuuleveski katuse. Kõigepealt vaatasime, kuidas meister Jaapani saega saagis. Eesti saega saetakse nii, et lükkad saagi edasi, aga Jaapani saega on teistpidi – see saeb siis, kui saagi tagasi tõmmata.“
• Mirta: „Mulle meeldis kõige rohkem nukumaja teha. Väga raske oli mööblit kokku panna. Tahangi nüüd hakata maju ehitama ja nende sees mööblit värvima.“
• Rihard: „Mina olen igasuguseid asju teinud. Sain valmis paadi, millel oli kõige raskem servi kinni panna. Tahaks veel teha katapuldi, mis laseb hästi kaugele. Mulle täitsa meeldib see töö. Mulle meeldib robootika ka, aga arvan, et suureks saades hakkangi lastele puust asju tegema.“