Rivi – koolis ja kaitseväes

28. veebr. 2020 Ander Asberg kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna vanemstaabiallohvitser - Kommenteeri artiklit
Rivistused kaitseväes. Foto: pildid.mil.ee
Ander Asberg.

Alates eelmise aasta sügisest on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel uus rivieeskiri. Kuidas puudutab rivi aga kooli?

Nõukogude perioodi lõpust meenub mulle mu enda kooliajast, et vahel koguneti rivikorras aulas ja rivist välja kutsumisega „tutvustati“ kõigile eelmise perioodi parimaid ja halvimaid. Samuti korraldati meile algklassides toona pioneeriorganisatsiooniga seotud paralleelklasside kohustuslik rivivõistlus.

Tänapäeval seostuvad riviõppega peamiselt liikumisõpetuse (kehalise kasvatuse) ja gümnaasiumiastmes ka riigikaitse õppeaine. Ehkki esmapilgul võiks riigikaitseõpet seostada riviga rohkem, peaks põhirõhk langema ikkagi liikumisõpetusele. Kui gümnaasiumiastme riigikaitses on riviõppeks vaid loetud tunnid, siis iganädalane liikumisõpetus koos rivistustega algab juba varakult. Samuti omandab esimeste kooliastmete õpilane esmased rivivõtted märksa hõlpsamalt kui gümnasist, rääkimata ajateenistusse saabunud noorsõdurist.

Rivi arendab keha ja vaimu

Rivikord arendab nii kaitseväelasel kui ka kooliõpilasel kasulikke omadusi. Rivis seismine tähendab kindlalt paigal püsimist, aga teisalt tuleb käskluse korral silmapilkselt ja täpselt reageerida. Korralik riviline väljaõpe ja tegevus arendab ning demonstreerib kujukalt distsiplineeritust, püsivust, tähelepanu- ja keskendumisvõimet, reaktsiooni, täpsust, rühti ja kehalist koordinatsiooni.

Rivivõtted ei saa piisavalt selgeks neid ära õppides, vaid järgneva harjutamise ehk drilliga. Kui harjutamine on kord vilja kandnud, ei unune põhilised rivivõtted lihasmälust ilmselt aga kunagi.

Rivikorra saavutamise üks eeldus on ühtne juhendmaterjal. Liikumisõpetuse õpetajad võiksid jälgida, et nende tundides õpitavad ja kasutatavad rivitegevused oleksid täpselt needsamad, mida õpitakse hiljem riigikaitse õppeaines ja kaitseväes. Esmalt lihtsustab see riigikaitseõpetaja tööd ja tekitab õpilastes vähem segadust. Et rivitegevused toimuvad aga ajateenistuses esimesest päevast iga päev, hõlbustab esmane rivioskus ka ajateenistusse sisseelamist.

Kui ruttu rivi selgeks saab? Noorkotkaste ja kodutütarde paraadiks valmistumiseks kulus näiteks kolme nädala jooksul umbes 12 tundi. Samas olid osalejad rivitegevustega eelnevalt natuke tuttavad. Kõige vaevalisem on mõistagi taktsammul marssimine ja väheusutav, et koolis jagub selleks aega ja jaksu. Küll aga võiksid lapsed õppida juba esimeses kooliastmes õigeid riviseisanguid, pöördeid paigal ja joondumist. Samuti võiks õpilane teha vahet kolonnil ja joonel ning õpetaja kasutada õigeid rivikäsklusi.

Rivistume pikkuse järgi?

Viimasel ajal on võetud meedias sõna kehalise kasvatuse tunnis pikkuse järjekorras rivistumise teemal. Näiteks kaitseväes rivistutakse tavaliselt kas pikkuse (näiteks tseremooniatel) või ametikohtade järjestuses. Ametikohtade järjekorras rivistumine annab rivi üle vaatavale ülemale kiire ülevaate erialade esindajate kohalolekust ja varustatusest. Pikkuse järjekorras rivistamine loob aga mõningaid rivilise tegevuse eeliseid: lihtsam rivistuda, joonduda ja liikuda. Samuti näeb rivi esinduslikum ja korrektsem välja. Võimalik, et ka spordimängudeks võistkondadeks-gruppideks lugemine annab nii võrdsema tulemuse. Kui eelnimetatud vajadused või tingimused pole aga õppetunnis rivistumisel olulised, pole rivistumise järjekorral olulist vahet.

Lühidalt eestikeelse rivi ajaloost

Vabadussõja algul 1918. aasta detsembris ilmus eesti-vene sõnastik „Eesti Kamandu sõnad jalaväele“. Ehkki osa käsklusi ja termineid hiljem muutus, lõi see eesti rivikeele vundamendi.

Esimese arvestatava rividokumendi „Ajutise jalawäe riwi-määrustikuni“ jõuti pärast vabadussõda 1921. aastal. 1933. aastal anti välja „Jalaväe eeskiri. I osa. Jalaväe rivi“, mis koostati kindralmajor Otto Heinze juhtimisel. Tegemist oli põhjaliku ja korraliku dokumendiga. Ühtlasi sätestati lihtsalt „sammu“ asemel taktsamm ja lisaks pisut preisilik sirge jalaga valvelsamm.

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal anti välja Punaarmee rivimäärustiku eestikeelne versioon. 1944. aastal anti saksa Wehrmachti väljaõppe-eeskirja põhjal välja eesti- ja saksakeelne „Väljaõppe-eeskiri“, kus olid koos muu temaatikaga kõrvuti rivikäsklused.

Nõukogude armees pärast sõda säilitatud Eesti korpuses anti aastail 1948–1950 välja kaks mahukat eestikeelset õpikut „Sõjaväelise ettevalmistuse kursus I ja II“, kus käsitleti ka rivi. Eestikeelne sõjaline väljaõpe lõppes 1956. aastal, kui Nõukogude Liidus likvideeriti kõik rahvusüksused. Edaspidi anti süsteemset eestikeelset riviõpetust peamiselt veel koolis kehalise kasvatuse ja mõnikord ilmselt (olenevalt õpetajast) sõjalise algõpetuse või tsiviilkaitse tundides ning pioneeriorganisatsioonis.

1990. aastal loodud kodukaitses hakati kasutama riviõppes Eesti 1933. aasta eeskirja. Ka taasloodud kaitsejõududes otsustati 1991. aastal esmalt uuesti kasutusele võtta 1930-ndail välja antud põhilised määrustikud-eeskirjad, sealhulgas sama „Jalaväe eeskiri. I osa. Jalaväe rivi“. Kordustrükis kaeti mõned täiesti aegunud teemadega lõigud lihtsalt kinni. Siiski hakati õpetama teistsugust, „läänelikumat“ jalad harkis vabalt-seisangut.

1998. aastaks kinnitati värske kaitseväe rivimäärustik, mille aluseks oli peamiselt ikka sama 1933. aasta eeskiri. Määrustik kehtis väiksemate muudatustega 2013. aastani (seoses riigikaitse reformidega edasi ajutisena). 2019. aasta sügiseks valmis täiesti uus kaitseväe rivieeskiri nii uue sõnastuse kui suuresti ka ülesehitusega, mis on praeguseks leitav ka internetist.

Ent mis on eeskirjas uuemat?

Ümber-pöör!

Üks asi, millele uues rivieeskirjas tähelepanu juhiksin, on käskluse „ümber-pöörd!“ asendamine käsklusega „ümber-pöör!“. 1921. aasta ajutises määrustikus kirjutati käsklust „ümber-pöör(a)!“. 1933. aasta eeskiri sätestas korrektsema täitekäskluse „pöör!“ ja samamoodi kirjutati ka 1940. aastal vene keelest tõlgitud Punaarmee määrustikus ning 1944. aastal saksa keelest tõlgitud Wehrmachti eeskirjas.

1948. aastal välja antud „Sõjaväelise ettevalmistuse kursus I“ sisaldas esimest korda ametlikult käsklust „ümber-pöörd!“ ja sealt „pöörd“ ilmselt ilmuski meie ametlikku keelde ning ka 1998. aasta rivimäärustikku. Käsklus on taastatud 1933. aasta eeskirja järgsena.

Valvesamm

Uues rivieeskirjas on ka uus valvelsamm (pisut pingutatud samm, mida marsitakse tseremooniatel). Valvelsamm kehtestati Eesti kaitseväes esimest korda 1933. aastal Saksa-Preisi mõjutusena sirge jalaga ning täistallaga astumisena. 1991. aastal võeti valvelsamm kaitsejõududes uuesti kasutusele, kuid ilmselt nõukogude kogemusil kõrgema jalatõstega. Kui kaitseväe juhataja oli kindral Aleksander Einseln, valvelsamm kaotati, kuid hiljem jälle taastati. 1998. aastal välja antud rivimäärustikus oli valvelsamm ikka sees, aga konkreetsemalt oli märgitud et jalga tõstetakse 20 cm. 2008. aastal otsustati valvelsamm sellisel kujul jälle kaotada ja asendati vaid esimese rõhutatud sammu ning hoopis hoogsama-kõrgema käeliigutusega. Kas ja kuidas edasi? Tulemus ongi õigupoolest originaalne 1933. aasta Eesti traditsiooniline valvelsamm sirge jalaga, kuid minimaalse jalatõstega. Kui 2008. aastani tõsteti valvelsammul jalga hooga üles, siis nüüd tõstetakse vaid sedavõrd hooga ette, et õigel kaugusel täistallal maha panna.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!