Samm karjääriteel kutsevalikuõppe abil

Endale huvipakkuva ja oma eeldustele vastava eriala valimine on paljudele noortele tõsine katsumus. Karjääri kujundamist ja juhtimist võimaldavad pädevused, nagu eneseteadlikkus, otsustamisküpsus, oskus seada endale eesmärke ja tegutseda nende poole liikudes, kujunevad õpilastel erinevas tempos.

Haridustee jätkamist või katkestamist pärast põhikooli võivad mõjutada ka sellised iga õppija jaoks isiklikku tähendust omavad tegurid nagu vähene kokkupuude reaalse töökeskkonnaga, sõprade eeskuju, vanemate nõudmised, sotsiaalne taust, puudulikud õpioskused või enesekindlus. Võimetekohase eriala valimiseks ja omandamiseks vajavad täiendavat tuge hariduslike erivajadustega noored. Erialadega tutvumist praktiliste tegevuste kaudu ja teadlikuks karjäärivalikuks ettevalmistust võimaldab uus tasemeõppe õppekava kutsehariduses – kutsevalikuõpe.

2016.–2019. aastail rakendati SA Innove eestvedamisel kolmes Eesti kutseõppeasutuses kutsevalikuaasta katseprogrammi, millest omakorda kasvas välja kutsevaliku õppekava. 2019. aastast alates on kõigil kutsekoolidel, kus on olemas sihtrühm ning koolil soov ja võimalused seda rakendada, avada kutsevaliku õppegrupid. Praeguseks on kinnitatud üheksa kutseõppeasutuse õppekavad.

Kutsevalikuõppe eesmärk on toetada õppija valmiduse kujunemist õpingute jätkamiseks kutseõppes või tööturule sisenemiseks ning vähendada haridustee katkestamise tõenäosust.

Sarnase eesmärgiga õppekavad on mitmes Euroopa riigis. Soomes rakendatakse neid (VALMA ja TELMA) juba ligi 20 aastat ja need on õppijate seas väga populaarsed. Praktikud Soomest on oma teadmisi ja praktilisi oskusi vahendanud ka Eesti kolleegidele eelmise aasta lõpus toimunud kahepäevasel koolitusel. Koolitustega on kavas jätkata käesoleval aastal.

Kutsevalikuõpe on mõeldud noortele, kes ei oska või ei suuda teha valikut – ei õpi ega tööta, on õppimise katkestanud või katkestamas, ebakindlad tulevikusoovides ja valikutes, soovivad omandada eriala, kuid ei tea, millist või millises õppevormis, vajavad tuge või nõustamist puudulike õpioskuste või vähese eesti keele valdamise, madala enesehinnangu, otsustamisraskuste, haridusliku erivajaduse jne tõttu.

Mille poolest on kutsevalikuõpe eriline?

Ehkki tegemist on tasemeõppe kavaga, mille läbinu saab vastava tunnistuse, ei ole eesmärk saavutada erialane kvalifikatsioon. Mitmete erialade ja töökeskkondadega tutvumine (sh mõne kutseoskuste omandamise kaudu) aitab noorel mõista: milline amet või tegevusala talle sobib, millist eriala, kus ja kuidas saab õppida, et huvipakkuvas ametis töötada.

Kutsevaliku õppekava üks eeliseid on võimalus korraldada õppekäike ettevõtetesse ja näidata töötamise viise. Ka töötamine vabatahtlikuna või mõne praktilise oskuse omandamine teistes õppeasutustes võivad olla õppekava osaks. Saadud kogemused võimaldavad paremini hinnata enda eeldusi ja piiranguid ning valida sobivaim eriala või amet.

Õpe on õppijakeskne ja paindlik nii sisult kui korralduselt.

Koolide õppekavad on erinevad ning õppijatel tavapärasest rohkem valikuvõimalusi. Õpe on praktiline ja toetub positiivse psühholoogia põhimõtetele.

Kutsevalikuõppes koostatakse igale õppijale individuaalne õppeplaan, mille elluviimisel on oluline koht koolivälisel võrgustikul. Kooli tihe koostöö ettevõtete, õppeasutuste, lastekaitse-, sotsiaal- ja noorsootöötajate, politsei, vabatahtlikku tegevust võimaldavate organisatsioonide ja tugispetsialistidega on selle õppekava raames õppija jaoks määrava tähtsusega.

Kogu õppe jooksul toetatakse õppijat individuaalselt. Selleks selgitatakse välja tema füüsilised, sotsiaalsed ja psüühilised võimed töö ja ameti valikuks, samuti arenguvajadused. Millised eesmärgid iga õppija enda jaoks seab, kuidas ta need saavutab ja millist tuge oma õpiteel vajab, arutatakse läbi õpingute alguses. Eesmärgid võivad ühe õppegrupi õpilastel olla väga erinevad: kui ühe õppija jaoks on olulisim edasine valik kahe koolis õpetatava eriala vahel, siis teise jaoks võib olla peamine küsimus hoopis, kas ta üldse saab õppimisega hakkama. Juhendamine ja asjakohane tagasiside aitavad jälgida kokkulepitud suuna hoidmist ja vajadusel täpsustamist.

Õppe keskmes on õppija karjääri kujundamise ja teiste üldpädevuste arendamine. Õpitegevused, vajaduspõhine tugi ja juhendamine aitavad õppijal mõista kaugemaid eesmärke (millist elu tahab ta elada, millest unistab), oma võimalusi ja vastutust enda elukäigu juhtimisel.

Olulisel kohal on suhtlemis- ja koostööoskuste arendamine ning vajadusel pakutakse täiendavat õpet üldharidusainetes. Lisaks tutvustatakse kutsealase koolituse vorme, läbimise võimalusi ja teisi koolitusi. Selle tulemusena orienteerub õppija neis võimalustes ning leiab sobivaima vormi.

Kutsevalikuõppe läbimise tulemusena suudab õppija paremini teha teadliku eriala, õppevormi ja -koha valiku või asuda tööle – astuda järgmise sammu oma elus.

SA Innove toetab kutseõppeasutusi kutsevalikuõppe rakendamisel, pakkudes nõustamist kooli õppekava koostamisel ja rakendamisel, koolitusi ja võimalusi parimate praktikate jagamiseks võrgustikus.

2019. aastal koostatud tugimaterjal „Kutsevaliku õpe: kellele, miks, kuidas?“ on leitav SA Innove veebilehelt.