Tagasivaade karjääriteenuste võrgustikukonverentsile „Julge hüpe tundmatusse?“

SA Archimedes, Eesti töötukassa, SA Innove ja Eesti karjäärinõustajate ühing korraldasid 8. ja 9. jaanuaril karjääriteenuste konverentsi „Julge hüpe tundmatusse?“. Esimesel päeval õpiti rahvusvahelistelt ekspertidelt ja arutleti meie strateegiliste valikute üle Eestis. Teisel päeval keskenduti praktikatele. Lisaks Eesti praktikutele olid oma kogemusi jagamas eksperdid OECD-st, Austriast, Maltalt, Soomest ja Slovakkiast. Kokku osales konverentsil 130 praktikut ja poliitikakujundajat, veebiülekande jälgijaid oli ligi 450.

Eesti karjääriteenustel on pikk ajalugu ja eesmärk on olla inimestele abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Viimased paarkümmend aastat tugineb süsteem kolmele sambale, sh

• karjääriõpe, mis on integreeritud õppekavadesse kõigil haridustasemetel, keskendub õppija karjääri kujundamise pädevustele, arendades teadlikkust iseendast ja oma võimalustest, omandades teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest;
• karjäärinõustamine aitab teha tööeluga seotud otsuseid ja planeerida karjääri ning see hõlmab nii õppimise, töökoha kui ka erialavalikuga seotud teemasid;
• karjääriinfo vahendamine, mille eesmärk on toetada teadlike haridus- ja tööalaste valikute tegemisel, hõlmab hariduse, tööturu ja elukutsetega seotud teemasid ning nende omavahelisi seoseid.

2019. aasta algusest käivitunud karjääriteenuste reform jaotas ümber vastutusalad karjääriõppe, -info ja -nõustamise korraldamisel. Seega pakub töötukassa nüüd karjäärinõustamist ja -infot igas vanuses inimestele. Üldharidus-, kutsekoolide ja kõrgharidusasutuste roll on tagada elukestva õppe kättesaadavus oma õppijatele ning toetada nende jõudmist õppekavades seatud õpitulemusteni. Sihtasutus Innove toetab haridusasutusi riiklike õppekavade rakendamisel. Koostöövõrgustiku Euroguidance riikliku keskusena jätkas SA Archimedes, mis keskendub rahvusvahelistumisele ning karjäärispetsialistide ja valdkonna ekspertide pädevuste arendamisele rahvusvahelisel tasandil.

Vajadus efektiivsete karjääriteenuste järele suurem kui kunagi varem

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et tõhusad karjääriteenused aitavad inimestel oma võimeid realiseerida, positiivne mõju on majandusele ja õiglasema ühiskonna kujunemisele. Keskendudes inimese potentsiaalile, toetavad teenused loovust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet terves ühiskonnas. Kuivõrd inimesed jäävad haridussüsteemi kauemaks, tuleb üleminekuetappidel teha karjäärivalikuid. Samal ajal on tööturg üha dünaamilisem – nõudlus mitmesuguste uute oskuste järele aina kasvab ning õppimisvõimaluste mitmekesistumine ja killustatus muudavad otsustamise raskemaks. Kiirelt muutuv töömaailm eeldab oskusi, mis aitavad arengutega kohaneda.

Uuringud näitavad, et soovid on sageli piiratud valikute ringist, vähese ettekujutusega tegelikust töömaailmast ning noorte karjääriotsuste mõjutegur on ka sotsiaalne taust.

Eestis viidi viimati põhjalik karjääriteenuste süsteemi uuring läbi aastal 2011.

Uuringu tulemused kinnitasid, et vajadus karjääriteenuste järele oli suur – 61% tööealisest elanikkonnast kavandas lähiajal oma elus töö või õpingutega seotud muutusi ning 90% neist vajas valikute tegemisel täiendavat infot või nõu. Samas OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 Eesti tulemuste kokkuvõttena saame kindlalt öelda, et võrreldes 2015. aasta PISA uuringuga on tõusnud nende õpilaste osakaal, kes ei oska vastata oma võimaliku tulevikuameti kohta (15%-lt 21%-le). Läbimõeldud valikute ja otsuste kindlustamiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu karjääriplaneerimisele ja noore nõustamisele. See tõstatab küsimuse karjääriõpetuse/karjääriteenuste tõhususe kohta koolides.

Teema 1: Terviklik karjääriteenuste süsteem ja koostöö

Karjääriteenuste valdkond on väga kompleksne, hõlmab erinevate vajadustega inimesi kõigis vanuserühmades ja eeldab nende terviklikuks käsitlemiseks paljude osapoolte koostööd. Praeguses Eesti karjääriteenuste süsteemis on vastutav roll töötukassal ning haridus- ja teadusministeeriumil (sh SA Innove). Loodud on laiemat osaliste ringi kaasav Eesti karjääriteenuste koostöökogu, mille põhiline väljakutse on töötukassa pakutavate karjääriteenuste ja karjääriõppe kooskõlastatud arendamine ning kättesaadavus üle Eesti. Samas on koostöö piirkondades, eri asutuste ja praktikute vahel ebaühtlane ja sõltub üksikisikutest. Tervikliku süsteemi toimimiseks on kõigil vaja selget teadmist, kes ja mida teeb ning kuidas on jagatud vastutus.

Soovitused

• Panustada võrgustike arengusse ja luua koostöövõimalusi, sh koolis, haridus- ja tööhõive sektorite, haridustasandite vahel, poliitikakujundajate ja praktikute dialoog, seosed noorsootööga, maakonna tasandi koordineerimine.
• Eesmärgiga tagada individuaalselt parim tugi igale õppurile igal haridustasemel korrastada nii riigis tervikuna kui koolis eri osapoolte rollid.
• Keskenduda õppurit jõustavatele ning enesejuhtimist kujundavate karjääriteenuste arendamisele ja vältida õpetaja- või nõustajakeskseid lähenemisviise.
• Korraldada noortele köitev kampaania karjääri kujundamise pädevuste ja karjääriteenuste tutvustamiseks.
• Teadvustada mitteformaalse ning laiendada kutseõppe võimalusi ja toetada objektiivse info jagamist.
• Pakkuda lastevanematele tuge karjääripädevuste arendamiseks ja toetada neid oma lastele eeskujuks olemisel.

Teema 2: Karjääri kujundamise pädevuste arendamine haridussüsteemis

Karjääriõpe on õppekavasse integreeritud kõigil haridustasemetel, sh karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine“ üldhariduskoolis, kõigile kutsekooliõpilastele kohustuslik üldoskuste moodul kohustuslikus moodulis „Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused“ ning värskelt seadustatud kutsevaliku õppekava kutsekoolides. Lisaks on riiklike kõrgkoolide tudengitele professionaalne tugi. Uue haridusstrateegia vaates on karjääriteenuste, sh karjääriõppe roll ennastjuhtiva inimese kujunemisel väärtustatud.

Samas näitab EHIS, et vaid ligi kolmandikus üldhariduskoolides on karjääriõpetus valikainena ja õpetajatel ei ole jõudu kujundada üldpädevuste oskusi. Praegu on karjäärivaldkond koolis tihtipeale kellelegi lisaülesanne ega ole eraldi adresseeritud teema. Töötukassa karjääriteenustel on esimesel reformiaastal osalenud 59 000 noort (unikaalseid kliente ei eristata). Põhiliselt keskenduti 3. ja 4. kooliastme õpilastele (sihtrühma suurus ca 63 500) ning NEET-noortele.

Soovitused

• Alustada õpilaste tööturule ja elukestvaks õppeks ettevalmistusega varakult, esimesest kooliastmest. Oluline on varakult omandada pädevused, mis aitavad oma vajadusi ning haridus- ja kutsealast infot mõista ning karjääri teadlikult kavandada.
• Tuua integreeritud õpe keskmesse ning väärtustada ja toetada klassi- ja rühmajuhataja rolli teenäitajana.
• Keskenduda noortele selliselt, et nad enne põhikooli lõpetamist tunneks ennast, mõistaks oma alternatiive ja oskaksid vastavalt otsuseid langetada, sh jagada objektiivset teavet õppimisvõimalustest kutsehariduses.
• Karjääriteenuste süsteemi terviklikkuse tagamiseks ning „silotornide“ lõhkumiseks toetada karjäärisüsteemi loomist koolides, kaasates professionaalse karjäärispetsialisti, -koordinaatori.

Teema 3: Järjepidev karjäärispetsialistide ja haridustöötajate väljaõpe

Karjääri kujundamise oskuste arendamisel ja karjäärivalikute toetamisel on oluline asjatundliku ja erapooletu karjäärispetsialisti töö. Professionaalne ettevalmistus mitmekülgsete karjääriteemade ja vajadustega noorte ja täiskasvanutega on teenuste kvaliteedi oluline alustala. Karjäärispetsialisti kvalifikatsioon on vastavas kutsestandardis määratletud ja kutseandmine karjäärinõustajate ühingu eestvedamisel toimib. Samas toetub karjäärispetsialistide ja haridustöötajate väljaõpe pigem projektipõhistele koolitustele ja süsteemne väljaõpe puudub. Praktika jm kogemuse vahetamine vajab tähelepanu ning aegunud materjalid koolides vajavad kriitiliselt uuendamist.

Soovitused

• Luua stabiilne, püsiv, regulaarne väljaõppesüsteem karjääriteemade osas karjäärispetsialistidele ja õpetajatele, sh aineõpetajatele üldpädevuste kujundamise, klassijuhataja/kursuse juhendajale suunatud koolitused.
• Panustada koolijuhtide teadlikkuse tõusu karjääriteenuste vajalikkusest ja toetada neid süsteemsete lahenduste loomisel koolis.
• Süstematiseerida ja ajakohastada koolide õppematerjalid, sh III ja IV kooliastmes ja erivajadustega õpilastele.
• Luua ühine veebiplatvorm karjäärispetsialistidele ja õpetajatele metoodikate/praktikate vahetamiseks ja võrgustikutööks.

Teema 4: Töömaailma võimaluste tundmaõppimine ja tööandjate roll karjääri kujundamise pädevuste arendamisel

Et noor saaks teha teadlikke karjäärivalikuid ja paremini orienteeruda muutuvas töömaailmas, on oluline varakult eri moel tutvuda erialade, ametite ja töökohtadega. Sealjuures on väärtuslik ettekujutuse saamine otse eri elualade esindajatelt, vahetu tutvumine töökeskkondade ja ametitega. Tööandjatel on oluline roll, et toetada noori ettekujutuse loomisel reaalsest tööelust, avardada nende teadmisi karjäärivalikute võimalustest ning pakkuda praktilisi kogemusi oskuste omandamiseks. Karjäärispetsialisti ja õpetaja roll on aidata noorel kogetut mõtestada ja seostada enda õpingute ja tööalase karjääriga.

Soovitused

• Väga oluline on õppurite kokkupuude reaalse töömaailmaga, mis peaks olema süsteemne ning läbimõeldud. Töömaailmaga tutvumise ja kogemuste saamise võimalused/süsteem õpilastele, õpetajatele ja karjäärispetsialistidele.
• Omamaks adekvaatset teadmist ja hinnangut sellest, mis tööturul toimub, on vajalik õpingute ajal kokkupuude tööandjate ja töökohtadega.
• Kaasata tööandjad karjääriteenuste süsteemi, sh töömaailma võimaluste tutvustamine ja töövarjunädalate korraldamine.

Viited

• Konverentsi kodulehekülg
• Karjääriteenuste süsteemi uuring (TÜ RAKE 2011)
• PISA 2018 Eesti tulemused (Innove 2019)
• Karjäärispetsialist on abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Kliendid võivad olla eri vanuses inimesed, sh õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud, töötud, lapsevanemad, pedagoogid, tööandjad. Kutseregister: karjäärispetsialist tase 7

Kui robotid on viielised …

Tiia Tomsoni kõne konverentsil „Julge hüpe tundmatusse?“

Mina olen Tiia. Olen 15-aastane ja õpin väikeses maakoolis Tartumaal. Kuna käin põhikooli viimases klassis, siis oodatakse minult juba otsuseid oma tuleviku kohta. Mul on mingid plaanid, kuid ma ei ole milleski veel kindel. Lähen gümnaasiumi, sest siis on mul aega veel kolm aastat mõelda, mida teha.

Unistan, et minust saab tippteadlane, kuid raamatukogutöötaja oleks ka tore olla. Lahingupiloot oleks lahe valik, kuid füüsika pole päris minu teema.

Ainus, mis on selge – arstiks ma saada ei taha.

Kui nüüd täiesti aus olla, siis pole mul aimugi, mida inimesed tööl teevad. Mida teevad koolidirektorid päev otsa? Kuidas töötab arhitekt? Kahtlustan, et keegi ei tea seda päris täpselt. Ühel koolidirektoril võivad olla hoopis teised tööülesanded kui teisel. Ma olen üheksa aasta jooksul ise näinud, kui erinevalt töötavad õpetajad. Samuti olen ma näinud, kuidas tehnika areng on nende tööd muutnud. Ilmselt on see nii ka teiste ametite puhul. Järjest rohkem näeme, kuidas inimesed peavad eri ametites konkureerima robotitega, kes on kõiges kõige paremad – kõige täpsemad, kõige vastupidavamad, kõige targemad.

Ja kui ma mõtlen oma unistuste peale, siis kõiki neid töid saaksid edukalt teha ka robotid. Milleks siis mind vaja on?

Kui siit edasi mõelda, mis elu ma elaksin aastal 2075, seitsmekümne ühe aastaselt, kui on saanud tähtsaks hoopis teised asjad? Loodan, et ma selleks ajaks ei ole kogenud ühtegi sõda ning mu ümber on puhas looduskeskkond. Kuid kardan, et see ei ole võimalik, sest inimesed on inimesed ja robotid inimloomust ei asenda.

Ehk peaks koolis tänapäeva noortele õpetama rohkem loogilist ja kriitilist mõtlemist, rohkem kodanikuaktiivsust ja keskkonnateadlikkust ning julgust võtta vastutust. Et noored tuleksid toime maailmas, kus tehnoloogia areneb meeletu kiirusega, kogu maailma informatsioon on meil nutitelefonides ja tarbimine koormab planeeti. Võiks mõelda, kuidas noored saaksid koolis õpitud teadmisi kasutada maailma parandamiseks ja mitte ainult kontrolltööde jaoks.

Minu meelest peaks kool õpetama noortele, kuidas olla õnnelik. Ka PISA tulemused näitavad, et Eesti noortel on palju teadmisi, aga nad on õnnetud. Milleks ajada taga täiuslikku sooritust, kui robotid on niikuinii täiesti viielised? Ja selle asemel, et nõuda noortelt võimalikult paljude faktide pähetuupimist, võiks õpetada õppimist kui eluks vajalikku oskust. Et noor edaspidises elus väärtustaks uute teadmiste ja oskuste omandamist ning õppimine ei oleks tüütu. Siis on ju täiesti tõenäoline, et inimene jõuab elu jooksul pidada mitut ametit – eeldusel, et need on tulevikus veel olemas.

Tulles tagasi tänasesse päeva – kuigi ma veel ei tea, mis tööd ma teha tahan, on mul oskusi, mis aitavad elus toime tulla. Ma oskan eristada olulist informatsiooni, julgen keerulises olukorras vastu võtta otsuseid ja vastutada nende eest ning oskan töötada meeskonnas. Kui siin juures oleks tugi, mis aitaks kirevas ametite maailmas teha tarku otsuseid, siis oleks kõik ideaalne.